Sir Isaac Newton (0)

Sir Isaac Newton
Elulugu :
Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. erakordselt väike ja nõrga tervisega poisslaps - Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne - arvestuste järgi oleks Isaac pidanud sündima jaanauari keskpaigas 1643 .a. Juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. On teada, et Newtoni ema oli pärit Overtonist Rutlandist, kuid tema esivanemate kohta on veel vähem andmeid, kui isa kohta.Newton ise arvas end põlvnevat Wesby´st Lincolni krahvkonnas.Newtoni vanemad kuulusid tolle aja ühiskonna keskklassi, keda võiksime võrrelda meie suurematetalupidajatega. Nende perekonna aastane sissetulek oli umbes 80 naela (1 nael = umbes 13 EEK), mis võimaldas Newtonitel üpris kenasti ära elada.Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist.Kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde North Witham´I, mis asub umbes 2 km kaugusel Woolsthrope´ist. Hästi hoolitsetud Isaac hakkas kosuma kolmeaastaselt ja sirgus priskeks tubliks poisiks. Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas Woolsthrope´i elama ja võttis nii sealse majapidamise, kui Isaac´i kasvatamise taas enese kätte.Newtoni ema teisest abielust sündis kolm last, nendelt aga omakorda kokku kaheksa. Nende kaheksa vahel läks peale Newtoni surma jagamisele kogu tema vara-kokku üle 32 000 naela.Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest. Õige varakult avaldusid siin Newtoni kalduvused ja võimed iseseisvaks tegutsemiseks.Kui Newton oli 12-aastane, viidi ta Granthami keskkooli oma haridusteed jätkama. Elama asus Newton apteeker Clarke ´i perekonda ja ei lahkunud sealt kogu keskkoolis käimise ajal, s.o. ligi 6 aastat.Keskkoolis oli Newton kuulus rohkem oma tempude, kui õppeedukuse poolest. Trinity College´ isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668 .a. magistri (Master of Arts) astmega. Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele. Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks . Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik ; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult.Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti.
Newtoni leiutisi ja avastusi :

• Gravitatsiooniseadus -“Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid
  

eraldava kauguse ruuduga .

• Peegelteleskoop
  
• Temperatuuride skaala koostamine
  
• Peegelsekstandi ehitamine
  
• Maa pöörlemise tõestamine kehade langemise kaudu
  
• Liikumiskiiruse määramine takistavas keskkonnas
  

Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega.
1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku. Selle tagajärjel asus ta elama Londoni lähedusse,Kensingtoni, kus õhk oli parem. Ja tõepoolest - Newtoni tervis paranes kiiresti ja märgatavalt. Öelnud lahti kõigist töökohustustest, asus Isaac Newton Kensingtonis oma vanaduspäevi veetma . Kuid pikapeale tüdines ta üksindusest ja 28. veebruaril 1727 tundis ta end niivõrd tugevana, et sõitis Londonisse, juhatama Kuningliku Seltsi koosolekut. Ka kaks päeva peale koosolekut tundis ta end hästi, kuid mitte kauaks . 4. märtsil, kui ta Kensingtoni tagasi jõudis,tõdesid arstid, et Newtoni tervislik seisund on vägagi halb ja, et paranemiseks pole lootust. Arstide jutust hoolimata hakkas Newton vaikselt tervenema ning 18. märtsi hommikul luges ta juba lehti ning vestles juttu . Sama päeva õhtupoolikul kaotas Newton teadvuse ning ööl vastu 20. märtsi, kella 1 ja 2vahel heitis ta rahulikult hinge.Newtoni põrm viidi Kensingtonist Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey´s 28. märtsil 1727.
Newtoni 1. seadus:
Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud.
Newtoni 2. seadus:
Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
a=F/m
a-kiirus, F-jõud, m-mass .
Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune , kuid vastupidine jõud.
F1-F2
Kasutatud kirjandus :

• http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton
  
• http://www.annaabi.com/mat.php?matid=1905&name=Isaac-Newton
  
• www.google.ee pildid .
  
•