kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel ei ole võimalik seda nn ,,teist maailma" tunnetada, vaid poeesia vahenditega on võimalik tabada ideaalset ilu, nähtava maailma taga asuvat nähtamatut hinge- või vaimumaailma. Kõrgeimaks kogemuseks pidasid nad sisemist kohemust, mis põhineb intuitsioonil, müstilisel ilmutusel, mis on kättesaadav mitte loogiliselt mõtlevale teadlasele, vaid just geniaalsele luuletajale. Siit kujutlus poeedist kui prohvetist nägijast, kes suudab teha nähtavaks meeltevälist reaalsust. Olid uute vahendite otsingul ja selleks uueks vahendiks saab kirjanduses sümbol, mis oma olemuselt on mitmetähenduslik. Sümbolistlik kirjandus ei taotlegi, et selle vastuvõtjad sümbolit ühesuguselt mõistaksid
Kirjanik ise on noor meditsiiniharidusega britt, kes tahab üldsuse silmi avad ja neile selgitada, et kõike ei saa ilma adekvaatsete tõenditeta uskuda – seletab mis eristab teadust ja pseudoteadust. Jutt seletas, kuidas inimesed kergeusklikult ja sinisilmselt usuvad asju ilma kompetentse teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asjadest ning selle arusaamaga liigutakse kaljukindlalt elus edasi. Inimestel on kerge leida ja uskuda oma arusaamu kinnitavat informatsiooni kui ümberlükkavat infot. Alati eelistatakse positiivseid tõendeid ja inimese enda hüpoteesidega kokkulangevaid tõendeid. Inimestel on ka kergem uskuda ja
• Keskendub mõtlemise Vaatleb protsessi protsessile • Sinise mütsiga kõrvalseisja pilgu alustatakse ja läbi. lõpetatakse • Alguses defineeritakse probleem ja sihid, kuhu • Kuidas me tahetakse jõuda lahendame • Lõpus tehakse kokkuvõte ning olukorra, kuhu võetakse vastu otsus tahame jõuda? Punane mõttemüts - emotsionaalne • Põhineb Väljaütlemisi ei pea intuitsioonil ja põhjendama vaistul Sa ei puugi teada, • Väljaütlemised ja miks sulle miski reaktsioonid on meeldib või mitte. emotsionaalsed • Ei pea olema • Kuidas ma põhjendatud tunnen selles osas praegu? Kollane mõttemüts - optimistlik • Huvitab praktiline kasu, Ei ole loomuomane, häid mis käsitletud ideedest omadusi tuleb otsida, võib tõusta need ei tule iseenesest ja
Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (nt. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. 8. objekt vastas- ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt objekti suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina ratsionalismile seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse
Et astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada objektiivseks teaduseks. Astroloogias aga lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus. 23)Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel. 24)Indoeurooplased olid teistest rahvastest sõjaliselt tugevamad kuna nad olid sõjakamad ja vägivaldsemad, samas kui teised oli kuivõrd niivõrd rahumeelsed.
b) Üheks olulisemaks filosoofiliseks probleemiks oli kurjuse olemasolu probleem c) Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsikateooriaid maailma aluste ja loomiste kohta d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata
Mõtlen, järelikult olen- uusaegse pöörde moto, ratsionalismi lähtekoht. Subjekt- iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole
vastandina Spinoza monismile. Leibnizi olulisim veendumus: ,,Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson) Iga ehtne metafüüsika põhineb mõnel põhielamusel, mõnel enam-vähem konkreetsel intuitsioonil, mida asjaomane filosoof peab küllalt sobivaks ja viljakaks, et teda rakendada maailma mitmekesiste nähtuste selgitamisel. Bergson arvab, et elu on oluliselt pidev kestus, pidev saamine. Seda tõelist tegelikkust ei saa me tunnetada mitte intellektiga, vaid ainuüksi intuitsiooniga. Tõelise tegelikkuse tunnetamisorganiks on intuitsioon mitte intellekt. Intellekt on võime, mis saab meie praktiliste eesmärkide saavutamise vahendiks
Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36. Bioloogiline mitmekesisus, selle varieerumine ruumis ja evolutsioonilises ajas. Rio konvektisoon: lepiti kokku, et looduse keskkondliku kaitse prioriteediks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Bioloogiline mitmekesisus jaotatakse: taksonoomiline (liigiline), funktsionaalne, geneetiline. Siiani pole tõestatud, miks bioloogiline mitmekesisus tähtis on, selle kaitse on rajatud intuitsioonil . Praeguseks on ~1, 3 miljonit liiki, kellest ~900000 moodustavad putukad. Kõige liigirikkam on ookeani põhi, millele järgnevad troopilised vihmametsad ja kivimid. Liikide eluiga varieerub enamasti 1 - 10 miljoni aasta vahel. Sajandis peaks sel juhul välja surema 100-1000 liiki. Viimase paari sajandi jooksul on aga välja surnud ~1% olemasolevatest liikidest. Suuresti inimese aktiivsel kaasabil. Väga drastiliselt on langenud suurte rohusööjatest imetajate
„Teooria on mingi fenomeni toimimise üldistus“ Teoreetiline mudel - „mudelid on teoreetilised kujundid, mis taotlevad lihtsust (keerulistes asjades) ja piltlikkust (abstraktsete struktuuride kohta), olles mõeldud tagasi võitma midagi sellist, mis kaotsi on läinud, vähemalt vahetu ligipääsuvõimalusena“ Teooria eesmärk on andmete interpreteerimine nähtuse käitumise mõistmiseks. Hea teoreetilise panuse saamiseks on suur osa – õigel ajal õiges kohas olemisel – intuitsioonil – seosel reaalse maailma probleemiga – isiklikul pühendumisel ja motivatsioonil (Campbell, Daft ja Hulin, 1982) – suhtlemisel kolleegide ja teistega Uurimisdisain tegeleb kuidas leida uurimisküsimustele vastavaid sobilikke uurimismeetodeid - eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist. Juhtimise neli osategevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Uurimisdisain on planeerimine
Pôhilised kasvuhoonegaasid (neelavad/peegeldavad soojust): CO2, CH4, NOx, Freoonid, + veeaur, O3. 36. Bioloogiline mitmekesisus, selle varieerumine ruumis ja evolutsioonilises ajas. Rio konvektisoon: lepiti kokku, et looduse keskkondliku kaitse prioriteediks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Bioloogiline mitmekesisus jaotatakse: taksonoomiline (liigiline), funktsionaalne, geneetiline. Siiani pole tõestatud, miks bioloogiline mitmekesisus tähtis on, selle kaitse on rajatud intuitsioonil . Praeguseks on ~1, 3 miljonit liiki, kellest ~900 000 moodustavad putukad. Kõige liigirikkam on ookeani põhi, millele järgnevad troopilised vihmametsad ja kivimid. Liikide eluiga varieerub enamasti 1 - 10 miljoni aasta vahel. Sajandis peaks sel juhul välja surema 100-1000 liiki. Viimase paari sajandi jooksul on aga välja surnud ~1% olemasolevatest liikidest. Suuresti inimese aktiivsel kaasabil. Väga drastiliselt on langenud suurte rohusööjatest
OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas.
võib teda nimetada objektiivseks teaduseks. Astroloogias aga lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus (Vikipeedia 2009). Astroloogia mõistab end taevakehade mõju uurimisena inimese iseloomule, psüühikale ja käitumisele (osa astrolooge räägib taevakehade mõju asemel vastavustest, mis ei kujuta endast otsest põhjuslikku seost). Astroloogia abil olevat võimalik määrata inimese võimeid ja tema sobilikkust ühele või teisele ametile, vastuvõtlikkust ühele või teisele haigusele ning tema võimalusi ja potentsiaalseid ohte elus (Vikipeedia 2009). 2
Inimene võib olla ka südametunnistuseta. Südametunnistus võid olla üsna puudulik tõekriteeriumi määraja. Kreeka k. südametunnistus synaidae tähendab, et mul on võime seada asju paremuse järjekorda ja selle põhjas langetada otsuseid. INTUITSIOON Intuitsionistid. Otseselt ei sõnasta, et asi on kasulik suurele hulgale inimesele, vaid pigem ratsionaalne otsustus, tunnetus. Intuitsioonil ja emotsioonil on olemas teatud kokkupuutepind. Ebamäärased asjad, mille põhjal langetada otsust õige või vale. Intuitsioon ei aita meil selgitada, miks üks või teine asi on õige või vale. Ei saa tajuda selle põhjal. Mõned arvavad, et vajadus/kohustus moraalselt käituda või teha head on osa universumi korrast. KOHUSEEETIKA Kõige võimsam teontoloogilise eetika liik.
Hõlmab välis (ekso) ja sise (endo) faktoreid, mis tingivad haiguse tekke ja tema edasise kulu iseärasused 2. Kuidas kujuneb haigus ehk formaalne patogenees Käsitleb ajalises lõikes morfoloogilisi ja funktsionaalseid muutusi, mis haiguse puhul erinevates elundites ja elundsüsteemides aset leiavad ja kuidas haigus lõppeb. Haiguse prognoos Prognoosimine on haiguse kulu ja haige seisundi muutumise ennustamine. Prognoos põhineb teadusuuringutel ja arstlikul kogemusel ning intuitsioonil. Prognoosi määramisel tuleb arvestada haiguse iseloomu, haige vanust, kaasuvaid haigusi, haige meeleolu ja tahet paraneda, ravimite toime tõhusust ja tekkivaid kõrvalnähte, haige sotsiaalset ja psüühilist seisundit, haige pärilikkuse anamneesi, riskitegurite olemasolu. Prognoos kajastab enamasti lähiseisundi arvatavat muutust (haiglast lahkumisel, lähema poole aasta - aasta jooksul). Kaugprognoosis on oluline just riskitegurite osa.
siis kui populatsioonid eralduvad üksteisest niipalju, et nende vahele tekib ristumistõkesiis on sündinud uued liigid). 31. Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast? 32. Kunstlik süsteem, evolutsiooniline süsteem, fülogeneetiline süsteem. Kunstlik süsteemvõimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel (näiteks kroonlehtede ja tolmukate arv taimedel) Evolutsiooniline süsteemklassikaline, põhineb eelkõige morfoloogial ja intuitsioonil. Mahutab kõik taksonid “kastidese”. Ei põlga ka parafüleetilisi taksoneid. Ülevaatlik, stabiilne ja sobib registrisse. Fülogeneetiline süsteem põhineb klaadidel, tunnistab vaid monofüleetilisi taksoneid. Peegeldab paremini looduslikke protsesse, aga on suhteliselt ebatäielik ja muutuv.Tegelikkuses püütakse klaade ikkagi rühmitada klassikaliste taksonite ja nimede alla, aga see ei õnnestu alati, ja viib järjekindlal rakendamisel absurdini (näiteks
Selle teoreemi tuletatavus eeltoodud aksioomidest on seda hämmastavam, et osa aksioome (3-5) on väga üldise iseloomuga, mitte eriomase geomeetrilise sisuga.] [Carnap: Paralleelide postulaadi ümber palju vaieldud, kuni XIX saj.-ni vaid sel teemal, kas ta on aksioomina vajalik. Paljud matemaatikud uskusid, et ta võib saada teistest aksioomidest tuletatud teoreemiks. Tegelikult olid kõik need katsed loogiliselt vigased ja põhinesid kantiaanlikul intuitsioonil, mille järgi geomeetria aksioomid selged ja lihtsad pidid olema õiged. (Kanti aprioorne süntees. Carnap eitab sünteetilisi formaalseid ehk sünteetilisi aprioorseid väiteid.)] [6]Rene Descartes (1596-1650) [7]D. üritas maailma kõiksuse haarata ühte ühtsesse teadusesse. Universaalteaduse ainsaks lähtealuseks sobis tema arvates vaid inimlik mõistus (ratio). Descartes pööras ümber F. Baconi protseduuriteooria: D. nõustus Baconiga, et teadus
On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja
On oluline, et aju suudab tähtsad asjad ära tunda. Esmete ja sündmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, üldisus, põhimõtteline sisu. Inimese tajumine On ebatäpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on põimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega
Olek- sime võinud eelnevalt ka lihtsalt võrrelda funktsioonide 3 + 2 2 ja + 2 graafi- kuid, aga lihtsam oli teisendada võrratust nii, et üks funktsioon oli kuuppolünoom ja teine lihtne nullfunktsiooni, mille graafikuks on siis -telg ise. Mõnikord peame aga tõesti joonistama välja kaks erinevat funktsiooni. Näiteks näeme graafikult, et iga mittenegatiivse -i jaoks. Selle fakti range tõestus kasutab tuletist [lk 320] ja põhineb täpselt graafikult saa- dud intuitsioonil: kohal 0 on mõlemad funktsioonid võrdsed ning edasi kasvab funktsioon kiiremini kui funktsioon . Kuna võrdusjuht on mingis mõttes võrratuse piirjuhuks, võime võrratuste lahen- damise taandada tihti võrrandite lahendamisele. Mingis mõttes tegime seda ka kogu eelnenud arutelus: leidsime geomeetriliselt, kus on mingid lõikepunktid, ning otsustasime, kummale poole jäävad siis võrratuse lahendid. Lõikepunktid ise aga
hakkab juhtuma erinevates olukordades, eriti kui on tegemist inimeste vaheliste suhetega. Loogikast ei ole eriti abi, kui tegemist on inimeste soovide, motivatsiooni või tunnetega. Loogika käsitleb asju liiga lihtsalt, sageli ,,must valgelt". Inimsuhetes on aga enamasti tegemist hoopis ,,hallide toonidega", kus loogikaga ei ole midagi peale hakata. Mul on õigus vastu võtta otsuseid, mis tuginevad minu sisetunnetel ja intuitsioonil. Alistuv käitumine Agressiivne käitumine 9. õigus: Mul on õigus öelda: ,,Ma ei saa aru." Seda öeldes ei väljenda ma mitte seda, et olen rumal, vaid, et ma tahan asjadest aru saada. Alistuv käitumine Agressiivne käitumine 10. õigus: Mul on õigus öelda: ,,Ma ei soovi, ma ei taha, mind ei huvita." Mul on õigus arvestada enda soovide ja vajadustega
(2) mõtlemise tulemuse realiseerimise operatsioone. Mõtlemisprotsessi läbiviimiseks ehk kitsamalt võttes mõtlemiseks vajalikud operatsioonid on (1) mõtlemise objekti tähistamine kas abstraktse märgi ehk sümboliga või kujundilise märgi ehk ikooniga ja (2) formaalse ehk traditsioonilise loogika seaduspärasustel põhinevad otsustamiseks ja järeldamiseks vajalikud "õiged" ehk normatiivsed mõtlemise seadused ehk loogikareeglid ja (3) intuitsioonil, ülesande alateadvuslikul analüüsil ja muudel raskesti formaliseeritavatel põhimõtetel toimuvad mõtlemise muud protseduurid (millest osa võivad kuuluda selliste loogika alaliikide nagu dialektilise loogika, intuitsionistliku ja konstruktiivse ning modaalse loogika uurimisobjektide sekka). Mõtlemisprotsessi tulemuste realiseerimiseks on vaja mõtte realiseerimistegevusele eelnenud, mõtlemise abil toimunud planeerimist, selle tegevuse käigus toimuvat reguleerimist ja kujuneva
Postmodernismi alguseks loetakse 1980-ndaid aastaid. Kui veel 1970. aastatel propageeriti ratsionaalset otsustamist ja optimaalsete otsustusmudelite rakendamist, siis veidi hiljem leiti, et parima lahenduse leidmine mudeli abil on küsitav. Paljusid nähtusi ja seoseid organisatsioonis ja selle juhtimises pole võimalik matemaatiliste mudelitega seletada, sest keskkond muutub kiiresti, samuti on ebapiisavalt infot ja inimese tajuvõimalused on piiratud. Seepärast on juhtimisel suur osakaal ka intuitsioonil ja spontaansusel, mille olemasolu tunnuseks on võime kiiresti ja hõlpsasti tunnetada situatsiooni võimalusi.264 Eelkirjeldatu lõi eeldused loominguliseks juhtimiseks, mis aitab kiiremini ja paremini toime tulla ebamäärastes olukordades. Sellega seonduvalt saavutasid XX sajandi lõpus suure populaarsuse lihtsaid juhtimisteooriaid esitavad anglo-ameerika juhtimis- ja eestvedamisteoreetikud (konsultandid), kellest tuntuimad koos
annaabi.ee 
