suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist. Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Freud seostas teadvustamatud protsessid instinktide ja primitiivsete protsessidega. - :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena.
suhteid teiste inimestega; is.areng hõlmab ka sots sõltuvast seisundist küpsema, sõltumatumasse seisundisse liikumist. Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. Freud seostas teadvustamatud protsessid instinktide ja primitiivsete protsessidega. - :ei rääkinud, et teadvustamata prots võivad olla ka adaptiivsed ja õpitud; ei teinud vahet faktide, interpretatsioonide ja rekonstruktsioonide vahel. Tänapäeva psühhoanalüüs probleemid/miinused: millal võib öelda, et uurimistulemus on piisavalt usaldusväärne, et seda saaks mudeliks formuleerida; latt liiga madalal; teadusliku andmestiku puudumine (ei saa adekvaatselt testida); piiramatu paindlikkus, suur seletusjõud. Liiga deterministlik, suur keskendumine häiretele, liialt rõhutatakse inimese varjukülgi, inimeste käsitlemine emotsionaalsete monstrumitena.
) - Tugevad küljed: võimaldab prognoosida sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine. 2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise - Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti-spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. - Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus. - Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; intervjuu, vaatlus, erinevate materjalide analüüsid (ajalehed, päevikud, fotod, jne.). - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas ,,asjad on" ka teooria sellest, mis pole võimalik
Põhiemotsioonid on rõõm, viha, kurbus ja hirm (füsioloogiliselt kõige tugevamad). Emotsioone kutsub esile indiviidi sündmuse tõlgendus. Negatiivseid emotsioone kutsuvad esile mõtlemisvead. Viha on loomulik reaktsioon solvangule, haavamisele, hirmule, frustratsioonile, ebaõnnestumisele. See on lühiajaline. "Nad ajasid mu vihaseks" on vale väide sa ise läksid vihaseks; inimene loob oma viha ise, interpretatsioonide kaudu sündmustele. Viha teadvustamine aitab kontrollida oma käitumist. Kui see nt endale või teistele välja öelda, siis sellega oled fikseerinud emotsiooni ning emotsioon ei tugevne. Vihkamine ei ole emotsioon vaid on hoiak. Vihkamine on hoiak mis sisaldab viha, kättemaksuhimu, soovi teha halba. Vihkamine on omane psühhopaadile. Emotsionaalsed seisundid on tingitud konkreetsest põhjusest ja need on mööduvad. Seisundeid saab jagada
selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiive teraapia arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Stressimudel: I Esmane hinnang stiimulile kas nähakse ohtu v mitte
algoritmilised keeled) esitatakse olukorra kirjeldus, küsimus ja lahenduskäik koos. 26. Seos teadmiste esitamise ja järeldamise vahel. 27. On mitmeid vägagi erinevaid loogikaid. Millal mingit teadmuse esitamise ja arutluse meetodit võib nimetada loogikaks? Tooge näiteid teadmuse esitamise ja arutluse meetodite kohta, mis on ja mis ei ole loogikad. Kas loogika selgitab, kuidas inimene mõtleb? 28. Matemaatiline loogika:keel ja interpretatsioon. Erinevate interpretatsioonide näited. Matemaatiline loogika, on loogika formaliseeritud haru mis on mitmete teadmiste kujutamise keelte aluseks. Mat. Loogika keel on näiteks Prolog. 29. Lausearvutus, predikaatarvutus. Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia. Tuletusreeglid, järeldamine, tuletus, teooria. Tõeväärtus. Mudel. 31. Semantika. Semantika erinevates valdkondades, selle seosed teadmistega
selgelt defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest)ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia – -ratsionaal-emotiive teraapia – arusaam, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, kognitiivteraapia – leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia – rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamis – nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta psoitiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on idniviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress – seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Stressimudel: I Esmane hinnang stiimulile – kas nähakse ohtu v mitte
Predikaatarvutuse valemit F nim · samaselt tõeseks, kui ta on tõene igas interpretatsioonis oma vabade muutujate kõikidel väärtustel · samaselt vääraks, kui ta on väär igas interpretatsioonis oma vabade muutujate kõikidel väärtustel · kehtestatavaks, kui ta on tõene vähemalt ühes interpretatsioonis vabade muutujate mingitel väärtustel. Järeldumine ja samaväärsus predikaatarvutuses. Predikaatarvutuse põhisamaväärsused. Nende tõestamine interpretatsioonide terminites. Suvalise valemi samaselt tõesuse tõestamise või ümberlükkamise ülesanne. 6 · Ütleme, et valemitest 1 , 2 , ... , järeldub valem G, kui igas interpretatsioonis valmite vabade muutujate kõikidel väärtustel, kus valemid 1 , 2 , ... , on tõesed, on ka valem G tõene · Valemid F ja G nim samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igas interpretatsioonis valemite vabade muutujate kõikidel väärtustel. 6
1. Eri kõneviisid seostavad kirjutaja ja lugeja või autori ja allika erinevalt. Tavalisim võte on kaudse kõneviisi kasutamine kellegi juttu refereerides. See annab lisatähenduse, mis ütleb, et refereerija ise kahtleb selles jutus. 2. Küllalt tavaline on ainult kahte võimalust sisaldav iseloomustus, kus jäetakse meelega kõrvale kõik muud võimalused. Kolmas võte on presupositsioonide ehk eelete kasutamine. Eelded on suhtleja peas olevad interpretatsioonide jne osad. 1. Eeldeks võetakse midagi, mis ise vajab tõestamist, mis pole vaieldamatu fakt. 2. Teiseks on pseudoeelete loomine. Selleks korratakse pidevalt samu hinnangulisi täiendeid või vaieldavad omadusi inimese nime ees. Arvud ja numbrid uudisloos Tüüpilised uudisarvud on kuupäevad, vanused, vahemaad, kaalud, pikkused, rahaühikud, skoorid, ajavahemikud jne. Tüüpilised arvude valdkonnad on majandus, massisündmused ja sport
tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine. 2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise - Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti-spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. - Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus. - Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; intervjuu, vaatlus, erinevate materjalide analüüsid (ajalehed, päevikud, fotod, jne.) - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, mis pole võimalik
võimalik teada saada, miks variaablid on seotud, s.t varieeruvad koos. Võimaldab prognoosida sündmusi: teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine. 2.kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: maailma iseloomustab pidev muutus, sujuvad üleminekud ühest seisundist teise. Vaatepunktispetsiifiline: pole olemas ühte õiget seletust; kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. On erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus. Kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; kasutatakse intervjuud, vaatlust, erinevate materjalide analüüse (ajalehed, päevikud, fotod,jne). Ei ole põhimõtteliselt võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus sisaldab lisaks teooriale kuidas ,,asjad on" ka teooriat sellest, mis pole võimalik. Kaasaegses
paleontoloogia seisukohti ja arvavad, et vastuolud on seletatavad hominoidide molekulaarse evolutsiooni aeglustumisega. Hoolikate molekulaargeneetiliste võrdlustega on näidatud, et see on mitmete geenide (valkude) puhul tõepoolest nii, kuid kaheldav on, kas need kellad on piisaval määral aeglustunud, et tasa teha ajalõhet paleontoloogiliste ja molekulaarsete lahknemishinnangute vahel. Teiselt poolt, 70ndate aastate lõpus tekkisid uued tõsised kahtlused paleontoloogiliste interpretatsioonide õigsuses paleoantropoloogide endi hulgas. Ramapiteekuste ja neile lähedaste vormide uue leiumaterjali analüüsi alusel tuli D. Pilbeam (1978), üks inimlaste põlvnemise ramapiteekusehüpoteesi loojatest, ise järeldusele, et ramapiteekused polegi tegelikult hominiidid. Ta eraldas ramapiteekused koos sivapiteekuste ja gigantopiteekustega iseseisvasse sugukonda (Ramapithecidae), millest tõenäoliselt põlvneb orangutan (Pongo). Pilbeam asus uuesti seisukohale, et
sündmusi; teades mingeid asju saab prognoosida kui suure tõenäosusega miski teine sündmus esineb. Rakenduslikult väga sisukas teadmine. 16 2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise - Põhjuslikkuse teooria: vaatepunkti- spetsiifiline: Pole olemas ühte õiget seletust; kõik erinevad seletused on aktsepteeritavad. - Teaduslik seletus on erinevate arvamuste ja interpretatsioonide kirjeldus. - Meetod: kvalitatiivne. Uuritavaid nähtusi kirjeldatakse mitmekülgselt ja detailselt; intervjuu, vaatlus, erinevate materjalide analüüsid (ajalehed, päevikud, fotod, jne.).17 - Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik üldse midagi sisukat teada saada, sest arvamuste paljususe aktsepteerimine tähendab ühtlasi igasuguse seletuse välistamist. Teaduslik seletus peab sisaldama lisaks teooriale kuidas „asjad on“ ka teooria sellest, mis pole võimalik
valemid F1, F2, ... , Fn on tõesed, on ka valem G tõene Valemeid F ja G nimetatakse samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igas interpretatsioonis valemite vabade muutujate kõikidel väärtustel Churchi teoreem: ei leidu algoritmi, mis suudaks suvalise predikaatloogika valemi puhul kindlaks teha, kas valem on samaselt tõene Igasuguse lõpliku võimsusega ja loenduva hulga interpretatsioonide vaatlemine on vajalik, sest saab konstrueerida valemi, mis on tõene parajasti siis, kui kandjas on n elementi, ja saab konstrueerida kehtestatava valemi, mis on väär igas lõpliku kandjaga interpretatsioonis Kui signatuur on lõplik või loenduv, siis loenduvast suuremate kandjate vaatlemine pole vajalik t on juba olemasolev sisse toodud tähis ja c on uus konstant, mis tuuakse sisse Ütleme, et valem F on prefikskujul, kui F = Q1x1Q2x2 ..
defineeritud eesmärki (nt. klient loobub suitsetamisest) ja selle saavutamine õppimise/ümberõppimise kaudu -mõtlemisele, uskumustele suunatud teraapia -ratsionaal-emotiivne teraapia kuna lähtutakse arusaamast, et mõtted viivad emotsioonide tekkimiseni, siis fikseeritakse irratsionaalsed uskumused, - kognitiivteraapia leitakse negatiivsed automaatmõtted. -kognitiiv-käitumuslik teraapia rõhk käitumise ja isiku interpretatsioonide muutmisel - humanistlik nõustamine nt. isiku-keskne teraapia ja tingimusteta positiivne suhtumine klienti, -pereteraapiad - paljudel juhtudel on indiviid probleemid peresisese kommunikatisooni ja ootuste osaks; teraapiasse haaratakse mitmeid pereliikmeid Stress seisund, mis järgneb, kui inimene tajub mittevastavust situatsiooni nõudmiste ja enda ressursside vahel. Erinevad stressi analüüsimise tasandid ja mudelid Stress kui kompleksne kohanemise reaktsioon, millel on mitu taset:
Kognitiivne käsitlus - rõhk inimese aktiivsusel, mõtteskeemide aktiivne konstrueerimine. Psühholoogide käsitluses on kognitiivne õppimine see, mis rõhutab, et õppida võib vaadeldes, mudelit või katset jälgides, loengut kuulates, raamatut lugedes ja sõnu lauseteks vormides. Õppida saab ilma vahetu praktikata või väliselt jälgitava käitumise kinnitamiseta. Õppimine võib toimuda oma tajutud praktilise kogemuse aktiivse muutumisena, sündmuste ja nähtuste, uute tähenduste ja interpretatsioonide konstrueerimisena. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov) Tegemist on seoste kujunemisega kahe tajutava nähtuse vahel, mis olid algselt iseseisvad, sõltumatud. Tüüpnäiteks on tingitud süljerefleksi kujunemine koeral. Tingitud reflekside kujundamine on lihtsaim õppimise ja õpetamise vorm. Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad motivatsioon, harjumused, hoiakud. 1. Tingitud refleksi kujunemiseks peavad ärritajad korduvalt koos esinema
stiilidele ja vooludele suunatud interpreteerivad tegevused. Esteetiline uurimus kasutab sageli kunstikriitikute ja kunstiajaloolaste interpretatsioone, ent filosoofilise esteetika probleemid on ... üks samm edasi: Mis teeb ühe interpretatsiooni teisest paremaks? Kas kunstniku kavatsuste mõistmine on tarvilik või kasulik selleks et interpreteerida teost korrektselt? Kuidas me otsustame võistlevate interpretatsioonide vahel." 2. Kujutamine: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...? 9. Milles seisneb universaalsuse ja autonoomsuse probleem filosoofilise esteetikaga?
hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). "Semiootika ja keelefilosoofia". Lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosise kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks. Semioosise universumit, so inimkultuuri universumit mõistab kui labürindi (nagu risoom D/Gl) taoliselt struktureeritut: 1) on struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule 2) faktiliselt lõpmatu, kuna võimaldab erinevates kultuurides realiseeruvate interpretatsioonide paljusust 3) registreerib mitte ainult "tõed", vaid ka kõik selle, mis võib pretendeerida "tõese" staatusele 4) antud semiootiline entsüklopeedia ei ole kunagi lõpetatud, eksisteerib kui regulatiivne idee 5) selline entsüklopeedia mõiste ei eita struktureeritud teadmise olemasolu, vaid eeldab, et see teadmine ei saa olla globaalne ja kõikehõlmav süsteem Interpretatiivne tsükkel tähendab entsüklopeedia (informatsiooni potentsiaalne reservuaar ja
ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). Semioosi (s.o inimkultuuri) universumit mõistab labürindina: struktureeritud vastavalt interpretantide võrgule faktiliselt lõpmatu, kuna võimaldab erinevates kultuurides realiseeruvate interpretatsioonide paljusust registreerib mitte ainult "tõed", vaid ka kõik selle, mis võib pretendeerida "tõese" staatusele antud semiootiline entsüklopeedia ei ole kunagi lõpetatud selline entsüklopeedia mõiste eeldab, et struktureeritud teadmine ei saa olla globaalne ja kõikehõlmav süsteem Interpretatiivne tsükkel tähendab entsüklopeedia (informatsiooni potentsiaalne reservuaar ja reguleeriv semiootiline hüpotees, see on semantiline mõiste) kasvu.
kirmus.ee/elulood/valjaanded.htm Kultuurimälu toetuspunktideks saavad mälestusmärgid, kirjalikud tekstid, muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama.
annaabi.ee 
