Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule Mandata – instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta Decreta – lahendused üksikute vaidlus-, eriti kohtuasjade puhul Senatusconsulta – senati otsus Ius respondendi – juristide õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel Legis vicem – seaduse jõud Conditores iuris – seaduse loojad Institutio – tsiviilõiguse printsiibid ühes allikas Instructio – teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga Institutiones – lühikesed süstemaatilised õpikud ehk institutsiooniõpikud Definitiones – juriidiliste instituutide mõisted Commentarii – juriidilise teose tüüp, milles peamiselt kommenteeriti preetori edikte Digesta – kommenteerimisel kasutati ius civile’t ja ius honorarium’i Notae – vanemate juristide teoste kommentaarid
Cicero keel sai peagi ladinakeelse proosa klassikaliseks normiks ning on seda senini. Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Dabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma riigi palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev ,,Institutio oratoria", kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Ta rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust. Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid, sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. Ta arvates on kõneleja seiskukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida ekspropt, see tähendab ettevalmistamata. See demonstreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest
suhteliselt vaeses perekonnas. Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid kuulsuse tõi talle tema teoreetiline ja pedagooliline tegevus. Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil olid samas sellised, et humanistide hulgas
avaldanud loodetud mõju. Umbes samal ajal toimus ka Calvini usuline pöördumine. Sedamaid pühendus ta teoloogia õppimisele. 1533. a oli ta seotud Pariisi ülikooli uue rektori Nicholas Cop' poolt peetud kergelt protestantliku kõnega. Calvin oli sunnitud linnast kiiresti lahkuma ja hiljem ka Prantsusmaalt, sest kuningas François I oli alustanud jõulist evangeelsetevastast karistusaktsiooni. Calvin asus elama Baselisse, et tegeleda uurimistöö ja kirjutamisega. Suveks 1535 valmis teos Institutio Christianae Religionis ("Ristiusu õpetus") esimese väljaande. 1536. aastal sattus ta kohaliku sõja tõttu Genfi. Genf oli osalt poliitilistel põhjustel võtnud vastu reformatsiooni. Calvinil oli plaanis sinna linna jääda küll vaid üheks ööks, kuid tema juurde tulnud Genfi reformaatorite juht Farel õhutas teda sinna jäämagi. Calvin teenis Genfis aastatel 1536-1538. Kuid tüli koguduse juhtimise üle tõi kaasa Calvini
datio, onis f. (edasi- v. üle) andmine deminutio, onis f. kaotus; vähendamine, piiramine detentio, onis f. pidamine, käes hoidmine donatio, onis f. kingitus, annetus emancipatio, onis f. isiku vabastamine (v. vabanemine) paterfamilias'e võimu alt; vara v. omandi üleandmine, loovutamine emptio, onis f. ost, ostmine institutio, onis f korraldus, korrastus; tava; õpetus iurisdictio, onis f. õigusemõistmine tsiviilasjades, kohtupidamine legitimatio, onis f. seadustamine locatio, onis f. rendile andmine, väljaüürimine mancipatio, onis f. mantsipatsioon, vormiline võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul obligatio, onis f. obligatsioon, kohustus, sidumine
Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks. Testamendi teel pärimisel tehakse vahet: Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid-tummad.
vastupanu- neile tundus sünade ilus vormvarjutavat selle sisu.Vastuseisu juhtiski CatoVanem, kes oli varase vabariigi tähtsaim kõnemees. Oma poja jaoks koostas ta ise õpperaamatud retoorikast, arsti-ja õigusteadusest, põllumajandusest ja sõjandusest. (Aava 2003:21) Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" , kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Quintilianus rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust.Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid , sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. (Aava 2003: 24) Quintilianuse arvates on kõneleja seisukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida eksprompt (ld k expromtus-ettevalmistamata). See demontreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest
Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. (Aava 2003: 22-23) Cicerost võtsid malli järgmised kuulsad retoorikud Quintilianus ja hiljem ka Püha Augustinus. (Kennedy 1998) Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil
Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Õpilasi oli vaja tutvustada õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1. institutio - õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega; 2. instructio - teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Leidub rikkalikult juriidilist kirjandust, mis sisaldavad lühikesi aforisme ja definitsioone või milles kommenteeritakse preetorite edikte. Seega on õiguskirjandus praktilise iseloomuga. Varaklassikalisel perioodil saame rääkida juba koolkondade tekkest. Augustuse ajal tegutsesid kaks kuulsat juristi
Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik
elukutseid, kohad täideti valimisega, nimekirjade alusel vms, neilt oodati pigem nt retoorikat kui teadmisi. Juristi peamiste tegevusvaldkondade kaasajale omased jooned kujunesid välja 5. ja 6. sajandil. Algselt sarnanes Rooma õigusteadus common law'le õigusteadlaste arvamus oli õiguse allikas. Rooma õigusteaduse arenguetapid: Eelklassikaline periood huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu, arenes õigusteaduse õpetamine (Institutio ja Instructio), õiguskirjandus oli praktilise iseloomuga. Varaklassikaline periood (Augustuse aeg, meie aegkonna algus) tekivad koolkonnad. - Labeo koolkond (prokuliaanid) pooldavad uuendusi - Capito koolkond (sabiniaanid) kaitsevad väljakujunenud instituute Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus (,,Õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid võimu ja võimet").
Seadused on tegelikkuse peegeldus; seadused mõeldakse välja võttes arvesse tegelikkust, mida tahetakse korrastada. Esimest retseptsiooni, mis läbi kukkus, tuntakse ka Barbarossa plaani nime all. Kuid seda ideed ei maetud maha ja tehti kõik, et teatud tingimustel oleks võimalik seda süsteemi ikka vastu võtta. Teine katse, mis ka õnnestus. Õpiti kunagi kehtinud õigust tundma ja enda aega üle kandma. Algselt põhja Itaalia ülikoolides. Vanal teada-tuntud moel: institutio (seaduse lugemine), instructio (adekvaatsed kommentaarid), kuid kõrvuti seadusetekstidega õpiti tundma ka ka kunagi seaduste juurde kirjutatud kommentaare. Euroopa ei läinud koostöös, vaid arenes kahte suunda common law ja kontinentaalne, Mandri -Euroopalik. Ka Mandri-Euroopa õigus on dualistlik (ka Common Law ja islami): era- ja avalik õigus. Eraõigus on kõik see, mis on seotud üksikisiku huviga (kasuga), avalik õigus on see, mis on seotud avaliku e üldise e riigi huviga.
Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest. Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki lauseid vältiv Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega ,,uus stiil" taandus. 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi
· Õigusnormid · Riik · Õiguskorra struktuur · Õigussuhted · Õiguse realiseerimine · Õiguse rakendamine Boldis kohustuslikud allikad. Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna. II loeng 10.09.2013 Institutio õpilane on aktiivsem pool Instructio aktiivsem pool on õppejõud Maailma õiguskultuurid · Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) tekke areng seotud Inglismaaga umbes 11. sajandil. Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud. See oli õigus kogu maa kohta. Tänu koloniseerimisprotsessidele levinud üle maailma. Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest.
Sundpärimine- kujunes välja, kuna testamendiga sageli ei saanud pärandit need, kellele see oli ette nähtud. Tsiviilõiguses tekkis-bonorum possessio-seisnes selles,et preetor andis pärandi teatud isiku valdusesse , andes talle sealjuures kaitseks erilise interdikti. Pärijale tsiviilõiguse järgi jäi tühi õigus. Testamendijärgne pärandamine- a testato Testamendi olulisem osa on pärija nimetamine- institutio heredis- , selleta pole Roomas testament kehtiv. Rooma testament oli algselt väga pidulik akt, seotud formaalsustega. Hiljem kaotab see oma pidulikkuse ja muutub varanduse üleandmise aktiks. Testamendi teel pärimisel tehakse vahet: Võime testamendiga pärandada- testamenti factio activa- Seda võimet pole kõigil. Testamenti ei saa teha teatud põhjustel: hullumeelsus;alaealisus;füüsilised defektid-tummad.
nad ius commune nime all kõiki olulisemaid inimestevahelisi suhteid. Selle kõrval eksisteerib õigus, mis on iseloomulik ainult ühele kindlale kogukonnale (ius proprium civile). Selle õiguskorra aluseks on kas avalik seadus (lex publica) või tavaõigus (mos maiorum). Õigusteadusesse tõigi selle õpetuse Servius Sulpicius. Tema leidis, et õigus koosneb vaid inimliku mõistuse loodud instituutidest (institutio), mis loob sidemed inimeste ja asjade vahel ning seega käsitsetava ja teaduse reeglitele alluva korra. Sellised instituudid on õigusteaduse enda loodud. Instituudi kohaldamise üle kindlal juhtumil on võimalik otsustada selgete, seaduses sätestatud või õigusteaduses määratletud tunnuste järgi. Seepärast on eraisikul oma õigused ja kohustused täpselt teada. Instituudid on mingis mõttes muutumatud mõttelised moodustised, millest selguvad täpselt käitumise õiguslikud tagajärjed
kodusõja. 1531. aasta oktoobris toimunud Kappeli lahingus said Zwinglit toetanud Zürichi väed maakantonitelt lüüa, Zwingli ise hukkus. See peatas mõneks ajaks reformatsiooniliikumise Sveitsis ning kindlustas osades kantonites katoliku usu püsimajäämise. Uue hoo reformatsioonile andis Pariisist protestantlike vaadete pärast Baselisse põgenenud Johann Calvin (prantsuspäraselt Jean Cauvin) (150964), kelle 1536. aastal avaldatud ,,Ristiusu õpetus" (Christianae religionis institutio) võttis ka ilmalikele arusaadavas keeles kokku kogu protestantliku dogmaatika, pannes aluse luterlusest märksa radikaalsemale kalvinismile. Kesksel kohal Calvini õpetuses oli tees jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle kohaselt on Jumal määranud ühed inimesed õndsaks saama, teised aga hukatusse. Kui katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, siis Luther eitas inimese tahtevabadust kui vastuolu Jumala kõikvõimsusega
terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja õiguse kohta ning üldised seosed õigusteaduse ja õiguse rakendamise vahel. Instituut (ld institutum): õiguse instituut on kogum õigusnorme (resp - õigusakte), mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioon (ld institutio) õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (asutus või muu organiseeritud ühik) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames. Termin (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest oskussõnast, fraseoloogiline termin aga kahest või enamast. Definitsioon (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult
annaabi.ee 
