03.11 loengusse paberkandjal kaasa! Ülesanne: Loe (eelistatult) kirjandusallikat /1/ või internetist FDA BBB (Bad Bug Book). Koosta lugemistabel (vt vorm allpool), millesse kannad olulise info konkreetsete patogeenide kohta. Võimalik, et iga patogeeni kohta kõigi lahtrite tarbeks infot ei leia. Samas võimalik, et leiate endale `ohoo' infot, pange see kirja `muu oluline info' alla. · Optimaalsed kasvutingimused--temperatuur, pH, keskkonna soolasisaldus, aw vms · Inkubatsiooniaeg, nakatav doos--millal väljenduvad haigusnähud, kas on teada tõvestavate mikroobide arv, kes haigestumise esile kutsuvad · Sümptomid--millised on iseloomulikud kaasnevad haigusnähud? · Allikad--kust pärineb? Toiduained? Keskkond? Inimene ise? · Vektorid--kuidas kandub edasi allikalt inimesele? · Ennetamine--mida teha haigestumiste ärahoidmiseks? · Muu oluline info--huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid? Kirjandus:
Tuulerõuged. Mis see on? Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Tuulerõugete inkubatsiooniaeg ehk avaldumisaeg pärast kokkupuudet viirust kandva isikuga on 10-20 päeva. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbeelemendid on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik üheaegselt – alates punastest väikestest laikudest, vistrikutaolistest lööbeelmentidest villide ja mädakoorikute ning armideni. Esimestest täpikestest villideni läheb mõni päev, koorikud tekivad viie päevaga, siis pole haigus enam väga nakkav
a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse, milleks võib olla süljenääre, ajukelmed, munandid, kõhunääre või süda Inkubatsiooniaeg nakatumisest sümptomite ilmnemiseni 16-18 päeva, vahel kuni 3 nädalat. Kliiniline pilt Palavik,mis võib esimestel päevadel olla kõrge (39-40C) Kõrvasüljenäärmete valulikkus ja turse ehk parotiit, mis võib olla ühe- või mõlemapoolne Valulikkus neelamisel Haigus kestab tavaliselt 3-10 ööpäeva Kõrvasüljenäärmete turse (parotiit) Tüsistused Munandipõletik ehk orhiit postpuberteediealistel
tuntuim marjasööja aedades. Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas. Areng Pojad on pesas 12...13 päeva, toidavad mõlemad vanemad. Peale pesa hülgamist toidetakse ja õpetatakse veel kaua. Seejärel siirduvad noorlinnud väikeste salkadena iseseisvalt toitu otsima. Lennuvõimelisteks saavad alates mai lõpust. Koht ökosüsteemis Putukate ja umbrohuseemnete söömisega toovad rohkem kasu kui marjade söömisega kahju
nii aitab neid levitada. Poegi toidetakse enamasti selgrootutega. Pesitsemine: Metsatundras, taiga okas- ja kasemetsades, alustab maikuus. Vanemad ehitavad koos pesa, enamasti 2...15 m kõrgusele kuuse otsa, sageli ka männile. Ehitusmaterjalina kasutab kuivi raagusid, samblikutorte ja sammalt, kasetohu kiude, see on kausjas ja massiivne, põhi vooderdatud sulgedega. Pesas 3...6 (7) muna, haub peamiselt emaslind, isaslind aga toidab teda sel ajal. Inkubatsiooniaeg 14 päeva. Eesti pesitseb juhuslikult. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu looduskaitse alla.
Emajõe alamjooksul ja Peipsi järves. Pihkva järves püütavat aastas 1-3 isendit. Harva tabatud ka Võrtsjärves.Olla esinenud Matsalu-Kasari jõe vetes Ökoloogia: Kudemiseks vajab suhteliselt kõrget veetemperatuuri (vähemalt 20oC). Koeb portsjoniliselt pikema aja keskel, meil arvatavasti juunist augustini.-Inkubatsioon kestab 24o juures umbes 3 päeva.Kooruv vastne on 7.4mm pikk.On oletusi ka ,et mari kinnitub kõikjale, pilliroole ja veealustele taimedele, inkubatsiooniaeg 7-14 päeva (Mohr , 1957) Noored sägad toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest. Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes. Internet: Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui
Ta võib moodustada keskkonda ka rida erinevaid toksilisi ühendeid. Vastavalt produtseerutud eksotoksiinide antigeensele struktuurile jaotatakse Clostridium perfringens 5 serotüüpi (A...E). Clostridium perfringens on histotoksiline ja kudesid lõhustav ning toidumürgistusi põhjustav bakter. Enamiku tüvede kasvu soodustav temperatuur on vahemikus 20--50 °C. Optimaalne kasvutemperatuur on 41-45°C. Kõige intensiivsem on 43-45°C, pH on 6,0 ja 7,0 vahel. Inkubatsiooniaeg on 10-12 tundi pärast söömist. Kui on toimunud nakkus, siis esimesteks sümptomiteks on iiveldus ja kõhulahtisus. Allikad, kust nakkus võib tulla on enamasti maitseained, ürdid, pinnas, loomad, kuivtoidud, joogivesi. Ennetada aitab nõuetekohane toidu jahutamine ja piisav kuumutamine. Kindlasti tuleb pesta pidevalt käsi. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused KOKKUVÕTE
Eestis on palju piirkondi, kus vanad sõjaväeobjektid, vanad prügilad, lekked katlamajadest ja tööstusettevõtetest jne kujutavad põhjaveele ohtu. prügila põhi laseb vett läbi ning reostus pääseb põhjavette. Uued prügilad planeeritakse Eestis vettpidava põhjakihiga, vanu aga on sadu ja nende sulgemine seisneb tavaliselt vaid haljastamises. Kõigepealt kulub teatud aeg, mille jooksul reostus põhjavette jõuab selline inkubatsiooniaeg võib kesta aastaid ja kümneid aastaid. Põhjavees hakkavad vees lahustunud ained levima kindlas suunas vastavalt põhjavee liikumise suunale. Võib juhtuda ka nii, et prügilast nõrguv orgaaniline aine käivitab liivakihis reaktsioonide jada, mille tulemusena liivast eralduvad näiteks raud ja mangaan ning just need elemendid jõuavad esimestena kaevudesse, orgaaniline aine ise aga aastakümneid hiljem. . Kogu Põhja-Eestis ja saartel on meie aluspõhjaks pinnasekihtide all karbonaatsed
Talvituvatel lindudel marjad talvel peaaegu ainus toit. Kevadel ja suvel söövad rohkelt putukaid ja umbrohuseemneid. Pesitsemine Nii okas- kui lehtpuudel. Pesa võib asuda tüve ja jämeda oksa vahel või rõhtsal oksal tüvest eemal 0...20 m kõrguselt. On massiivne, poolkerajas, koosneb kuivanud raagudest, kuluheinast, kuivanud lehtedest, mullast ja sõnnikust, tugevdatud saviga. Ehitamine kestab 4...5 päeva. Muneb aprilli lõpul või mai alguses 4...7 muna. Inkubatsiooniaeg 12 päeva. Harilikult kaks kurna aastas. Pesitseb koloonialiselt, koloonias 10...30 või enamgi paari, sageli 2...3 ühe puu otsas. 15Laulurästas Turdus philomelos Laulurästas on Eestis üks ilusama lauluga linde Elupaik ja -viis Peaaegu kõigis kuusesegustes puistutes, eelistab niiskemaid. Harva ka lehtmetsades ja puisniitudel. Meeldib tiheda alusvõsaga mets. Maapinnal liigub kiirete hüpetega, ärevuses tõmbleb tiibadega ja naksutab nokaga. Laulab harilikult kõrgeima kuuse
· Seroloogiline AK määramine 28.Läkaköha profülaktika põhimõtteid. · Erütromütsiin või TMP-SMX 5 (14?) päeva vältel. · Lapsi vaktsineeritakse ning revaktsineeritakse surmatud vaktsiiniga koos vaktsineerimisega difteeria ja teetanuse toksoidiga (DTP). · Praegu ka DTaP, koostiselt erinevad (sisaldavad 1-5 antigeeni, enamasti 3-5 Ag) · Vaktsineerimise kaitse pole absoluutne, kuid haigestumisel lapsed põevad kergemini. 29.Difteeria kliiniline pilt · Inkubatsiooniaeg on 3-5 (1-10) päeva. · Sagedaseim on kurgudifteeria. · Algul kurguvalu, järsk t° tõus, hingamispuudulikkus. Iseloomulik on katt kurgus. · Umbes nädal hiljem ilmnevad müokardiit, rütmihäired, nägemishäired. Suremus 5-10%. Komplikatsioonid. · Müokardiit · Neuriit · Hingamispuudulikkus 30.Tuberkuloosi kliiniline pilt · Palavik, kaalulangus, väsimus · Organspetsiifiline-Kopsutuberkuloos: köha, röga, +/- veri
süsteemsed nähud. • GIantraks: haavandid tekivad invasioonikohas (suus, söögitorus, soolestikus), põhjustades regionaalse lümfadenopaatia, turse, sepsise. • Kopsuvorm: algsed mittespetsiifilised sümptomid, järgneb kiire sepsise teke, palavik, ödeem, lümfadenopaatia mediastinumi lümfisõlmedes. Pooltel patsientidel meningeaalsed nähud. B. cereus • Gastroenteriit: emeetilises vormis kiire algusega oksendamine, kõhuvalu, lühike kestus; diarröa korral pikem inkubatsiooniaeg, kauemkestev diarröa, kõhukrambid. • Silmainfektsioonid: kiire progresseeruv silma häving pärast traumajärgset bakterite silmasattumist. Diagnostika. B. anthracis: kliinilistes materjalides on tekitajaid palju, kasvab meeleldi kultuuris. Algne identifikatsioon mikroskoopilise ja kolooniate morfoloogia alusel. Diagnoosi kinnitab kihnu nägemine ja lüüs gammafaagiga või spetsiifilise rakuseina polüsahhariidi otsese immuunfluoretsentsi positiivne vastus. B
Ei teki Negri kehakesed, lühike inkubatsiooniperiood. Kui viirus satub haava, esmalt paljuneb viirus lihaskoes, seejärel läheb närvilõpmetesse ja mööda närvikuide liigub seljaajju, seejärel peaajju. Peaajust liigub tagasi seljaajju ja sealt süljenäärmetesse. Paljuneb neokorteksis (vaikne marutaud), pole kuri, apaatsed, järgneb kooma ja surm. Viirust on leitud ka keelepapillidest, korneast. See on neurotroopne haigus, ei ole vireemia! Kõige pikem inkubatsiooniaeg on 2 aastat. 8. Aeglaselt progresseeruvate viirusnakkuste patogenees (visna/maedi) Maedi-Visna – retroviirus, ei põhjusta kasvajaid. Tabandunud on kitsed ja lambad, eriti vastuvõtlik on nt soome landrassi lammas. Maedi ja Visna – üks viirus, kuid põhjustab eri asju. Maedi – respiratoorsed kahjustused; Visna – KNSi häired. Maedi on fataalne – tekib hapnikuvaegus ja raskendab sekundaarne bakteriaalne infektsioon – kopsupõletik
kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva peale nakkumist ning kestavad 3 päeva. Adenoviirus. Kõige enam põhjustavad adenoviirused hingamisteede infektsioone.Viiruse inkubatsiooniaeg 5-14, hingamisteede infektsioonide korral keskmiselt kuus ööpäeva. Levinum kliiniline sündroom on äge ülemiste hingamisteede infektsioon. Tüüpiline haiguspilt on tonsilliit, millega lisaks kurguvalule kaasneb ka nohu, köha ja palavik. Alla kolmeaastastel lastel on adenoviirus levinub katulise tonsilliidi põhjustaja. Adenoviirused põhjustavad veel lastel kõripõletikku, bronhiiti ja pneumooniat. Adenoviirused soodistavad
immuunsus, absoluutne ja partsiaalne immuunsus, premunitsioon, barjäärimmuunsus. indiferentsed interaktsioonid (ld. indifferens -- ükskõikne, loid; interaktsioon). Ükskõiksed vastastikused toimed liikide vahel, kumbki partneritest ei kahjusta ega soodusta teineteist. Vt. ka neutralism. interaktsioon. individuaalravi (ld. individuum -- mittejaotatav) -- üksikravi. Ravimi manustamine üksikloomiti, individuaalselt. Vrd. grupiravi. inkubatsiooniaeg (ld. incubatio -- haudumine) -- lõimetusaeg. Kestab peremehe nakatumisest kuni esimeste kliiniliste haigustunnuste ilmnemiseni. Vt. parasitooside kulg. inokuleeriv toime (ld. inoculatio -- istutamine, ümberistutamine). Nugilised viivad peremeesorganismi mikroobe ja aktiveerivad latentseid nakkusi. Näiteks helmintide rändevastased a) toovad endaga väliskeskkonnast kaasa mikroobe, b) aktiveerivad peremeesorganismis "uinuvat" nakkust, c) avavad mikroobidele sissepääsuväratid
aastal ainult 461. *Chlamydophila psittaci on primaarselt loomade patogeen. Psitakoos e. papagoide palavik e. ornitoos. Mõned liigid siiski võivad nakatada ka inimest, kes haige linnuga on kokku puutunud. Lindudel on klamüüdiad tavaliselt sooleepiteelis. Lindude väljaheited on nakatumisallikaks. Klamüüdiad hingatakse sisse tolmuga. Hingamisteedest kantakse klamüüdiad maksa ja põrna, kus ta paljuneb retikuloendoteliaalrakkudes. Siis jõuab uuesti vere kaudu kopsu. Seetõttu on haiguse inkubatsiooniaeg pikk, 4-14 päeva. Kõige sagedamini on nakatunud kalkunifarmides või kalkuneid töötlevates tehastes töötavad töölised.Psitakoosi tunnused: palavik, peavalu, külmavärinad, lihasevalu, higistamine, köha. Chlamydophila pneumoniae põhjustab inimestel ägedaid hingamisteede haigusi, ka kopsupõletikku, võimalik, et ka ateroskleroosi ja bronhiaalastmat.Arterioskleroosi naastudest on leitud klamüüdiaosakesi ja südameinfarktiga haigete veres on kõrges tiitris antikehi
mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Viirus nakatab nahka, levib epidermisesse ja väljub sealt (eritub välja). Nahast edasi nakatab dendriitrakke. Esmane replikatsioon lümfisõlmedes. Esmase vireemiaga levib mono- ja lümfotsüütidega. Teisene replikatsioon on kopsudes, maksas. Sekundaarse vireemiaga liigub uuseti nahka, kus väljub. Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniaeg on 4-10 päeva. Haigus kulgeb ägedalt, harvem alaägedalt või krooniliselt. Küülikute müksomatoosil eristatakse: klassikaline - tursetega kulgev vorm, sõlmjas - kasvajaliste moodustistega vorm. Klassikaline vorm kulgeb ägedalt ja põhjustab suurt suremust. Haiguse algul tekib 1-2 päeva kestev palavik, loidus, isutus. Tursed tekivad pea, silmalaugude, kõrvajuurte, päraku- ja genitaalide piirkonnas. Silmadest ja ninast eritub limas-mädast nõret. Tursed on 3-4 cm diameetriga
Pseudomembraanis olevad mikroobid eritavad eksotoksiini > resorbeerub > vereringesse > organite ja kudede kahjustused (rasv- ja hüaliindegeneratsioon, turse, rakkude infiltratsioon, südamelihase nekroos, maksa- ja neeru- hemorraagiaid, närvide demüelinisatsioon koos halvatustega suulaes, jäsemetes, silma lihastes). Kliiniline pilt 1 § Ninadifteeria. § Kurgudifteeria. § Kõridifteeria. § Nahadifteeria. § Muud (väliskõrv, genitaalid, konjunktiiv). Kliiniline pilt 2 § Inkubatsiooniaeg on 3-5 (1-10) päeva. Sagedaseim on kurgudifteeria. Algul kurguvalu, järsk t° tõus, hingamispuudulikkus. Iseloomulik on katt kurgus. Umbes nädal hiljem ilmnevad müokardiit, rütmihäired, nägemishäired. Suremus 5-10%. § Komplikatsioonid. § Müokardiit § Neuriit § Hingamispuudulikkus. Epidemioloogia § Levib piisknakkuse või kontakti teel. Ohtlik lastehaigus, kuid ka täiskasvanud haigestuvad. Eestis taastus haigestumine difteeriasse 90-datel aastatel
esemetega, aerosooliga. Vastsündinud, imikud: kõrgeima riskiga tõsise enteroviirusliku haiguse tekkeks. Noored lapsed: polio risk (asümptomaatiline / kerge haigus) Vanemad lapsed, täiskasvanud: polio (asümptomaatilisest paralüütiliseni) Levinud üle maailma, haigus sagedasem suvel. Haigused. Määrab: viiruse serotüüp, doos, koetropism, sisenemisvärat, vanus, sugu, tervislik seisund, rasedus. Inkubatsiooniaeg 1-35 päeva, sõltuvalt viirusest, koest, vanusest. Hingamisteede puhul inkubatsioon lühim. Polioviirusinfektsioonid. Harvemad vaktsiinide tõttu. Võivad esineda vaktsiinindutseeritud haigused pereliikmetel (fekaaloraalselt). A) asümptomaatiline haigus (oropharynx, soolkond); B) abortiivne poliomüeliit (spetsiifikata palavikuga, väsimusega, valusa kurguga, oksendamisega 3-4 päeva pärast kokkupuudet); C) aseptiline meningiit (1…2% polioviirustest
675 allergeenilise või toksilise toime karantiin? tõttu. Vabanemisel desinfitseerimine? keskkonnakahjustused Kaitsevarustus: Sümptomid kaitsekombinesoon koos Ebaspetsiifilised, erinev hingamisteede kaitsega inkubatsiooniaeg Hädadesinfektsioon alkoholilise käte desinfitseerimise vahendiga, võimalusel pesemine desinfitseeriva seebiga Tööhügieen: mitte süüa, juua,
annaabi.ee 
