VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad,
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ?
inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk,
· Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud. · Tähtsaim linn Mehhikokeskosas oli Teotihuacan(200ekr-750pkr) · Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel
Rullformaat maal on tehtud paberi- või siidirullile ( mõnikümmend senitmeetrit kuni 10m). Asteekide kultuur tekkis Kesk-Ameerikas 14.saj, kui loodi asteekide riik, pealinn oli Tenoehtitlan. Linns keskel asus võimas tempel ja valitseja palee, linn asus saarel. Arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud. Olmeegid Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri loojad. Ehitasid ohtlikke treppidega astmikpüramiide, paleesid ja väljakuid. Kuulsaimad kunstiteosed on kuni 3m kõrgused basaldist inimpead. Nendest arenesid välja Sapoteegid ( arvukalt keraamilisi skulptuure) ja Misteegid (omapärane piltkiri).Maajad õitseaeg u 300.-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt
Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad Kultuur · Kultuurist suhteliselt vähe teada. · Tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega · Kaevasid allmaakanaleid ja tiike · Rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefriidist väikeplastikat Mälestised · Silmatorkavaimad mälestised on kõvast basaldist välja raiutud inimpead. · 23 m kõrged, 1530 t rasked · Negriidsete näojoontega. · Arvatavasti kujutasid valitsejaid. Olmeegi linnad · Linnad olid väiksed. · Eeskätt valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulad. · Elanike arv ei ulatunud üle 1000. · Poliitilised ja usulised keskused. · Linna keskel tavaliselt püramiidikujuline tempel. Teotihuacan · ,,Paik, kus loodi jumalad."
olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. La Venta Linnad olid seega poliitilised usulised keskused. Põlluharijad elasid ümberkaudsetes külades ning moodustasid rahvastikust enamuse. Kultuurist on suhteliselt vähe teada. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa- aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead. U 400 eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus. Osa nende linnasid hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maiad Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem.
Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Aeg on nende linnad peaaegu täiesti ära hävitanud. Kahjuks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Kummalisel kombel on nende välja raiutud inimpead sarnased pigem negriidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. ARHITEKTUUR Paremini säilinud olmeekide mälestised on leitud nende pealinnast- La Ventast, kus asub 30 meetit kõrge püramiid. Reljeefkunstis esinesid lamedad, sümmeetriliselt paigutatud mao-, linnu- ja ahvikujutised kirjaeelsete
Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15. Miks on säilinud vähe Ameerika põlisrahvaste kunsti
12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana Mehhiko skulptuur. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha
11. Kitagawa Utamaro (1753-1806) ,,Kolm kaunitari" Katsushika Hokusai (1760-1849) sari ,,36 Fudzijama vaadet" 12. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. 15. Ameerika põlisrahvust polegi praktiliselt olemas enam ja see võib olla üheks põhjuseks
jms. 11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender
Tiibeti rahvale Buddha kuju). 8. saj ehitati esimene tempel Samje- (mandala põhiplaaniga- kosmost ja teadust sümboliseeriv, kolmekordne kolmes stiilis India, Hiina ja Tiibeti. Tiibeti maali nimetatakse thangkaks. Kujutav kunst kaanoniline ehk reegleid järgiv. 7.Vana-Ameerika kunst Olmeegid: · ehitasid ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiide, mille tipus paiknes tempel, samuti paleesid ja väljakuid. · Hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. Nägude lopsakad ja üldistatud vormid on meisterlikult välja raiutud. Sapoteegid: valmistasid arvukalt keraamilisi skulptuure, mis kujutasid väga ilmekalt inimesi ja loomi. Misteegid: neil oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. Maajad: · templid- kõrged, seinad kaetud reljeefidega, milles segunevad inimeste ja loomade tunnused (figuurid joonistatud telliskivipunase värviga, selgelt eristatavad). Vana-Mehhiko skulptuurkunst: · jumalad
puudumine. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Selle koha peal võib muidugi paraleele tõmmata Egiptusega, kuna ka sealt on olemas meil hieroglüüfkiri. Siin võib aja maha võtta ja mõtiskleda muidugi, miks just hieroglüüfkirjad on need esimesed? Olmeekide kõige silmatorkavaimad mälestised on, aga mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega ning seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeekide juures jätaks jutud nüüd pooleli, kuna nad ikkagi pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri edasi teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna
Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Kesk-Ameerika silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Machu Picchu on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus. Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. 14. Vana-Mehhiko skulptuurikunstis olid inimesed oli tõetruud ja seostati loodusnähtustega, jumalaid kujutati sümboolsetena, skemaatiliselt ja tinglikult Indiaanlased kujutasid skulptuuris detailselt nägu, ülejäänud keha oli neile vähetähtis. Tollaaegsetel kujudel olid karmid
VANA - AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk - Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olme egid on Kesk-Ame erika vanima kõrgkultuuri loojad. 2. Missuguseid mälestusi on nad enda st jätnud? Olme ekide kuulsaimad kunstiteosedhiiglaslikud on kuni 3m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. .. on leitud ka . maosarnaseid, mao pea ja draakoni kehaga kujutisi 3. Millise riigi pealinn oli praegus e Mehhiko pealinna kohal a sunud Tenochtitlan? Asteegi riigi pealinn oli s el ajal Tenochtitlan, nüüdseks on samass e kasvanud Mexico linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosa s Yucatani poolsaarel? Millal oli s elle kultuuri kõrgaeg? Maajade kultuur
Vaarao muumia lebas keset kogu seda hiilgust, kuulus kuldmask ees, kuid oli kehva palsameerimise tõttu üsna viletsas korras. Teispool maalitud matusekambrit (hauakambri ainus kaunistatud ruum) viis lahtine ukseava varakambrisse, mida valvas suur lamava saakali Anubise puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist (mineraalsest kalt- siumkarbonaadist) kanoopide laegas. Selles oli neli Tutanhamoni sisikonnaga kanoopi, mille kaantel olid vaarao näoga inimpead. 4 Tutanhamoni muumiat uurides. Tutanhamoni pea. Vaade Tutanhamoni hauakambri kaldkäigule, neljale kambrile ja nende sisule 1.koridor 2.eeskamber 3.kõrvalkamber 4.varakamber 5.matmiskamber 5 Kasutatud kirjandus "Vaaraode kroonika" Peter A. Clayton http://news.nationalgeographic.com/news/bigphotos/images/071009-king- tut_big.jpg http://www.egyptvoyager
· Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet · Rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi · kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri · olmeekide hieroglüüfkirja ei suudeta tänini lugeda · valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi · mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead tähelepanuväärsemad mälestused · Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele · On arvatud et olmeegid on pärit Olmeegi Aafrikast hiigelpea Maajad · Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel
Kaubamüüja: Kaupmees peab viks ja viisakas olema. II VAATUS Nõid (helistab kellukest): Kus sa oled, Niki? Kui kaua ma pean siin ootama? Korista see kaup! Kus sa logeled, Niki? Too mulle tuhvlid! (Viskab kepi nurka) (Tulevad Niki ja Naki, põlled ees) Need on mu teenijad. Tule istu siia. Istu, istu. Sul oli ju küllalt raske kanda, ega inimpead olegi nii kerged, ega nad olegi nii kerged. Jakob: Aga proua, mis imelikku juttu te ajate? Need olid ju kapsapead, mida ma kandsin. Teie ostsite need minu emalt. (Jääb tukkuma) Nõid: Hee, tegin ainult nalja. Pean sulle midagi tasuks andma, kuna sa nii viisakas oled. Kannata veidi, tahan sulle sellise supikese keeta, mis sul eluaeg meeles seisab.
Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände. Asteekide pealinn oli keskajal üks maailma paremini planeeritud linnasid. Linn paiknes saarel ja seal oli mõnede uurijate arvates üle 60 000 kiviehitise ning 300 000 elanikku.
Nefriit oli olmeekidele sama, mis vallutajatele kuld. Olmeegi hiigelpea Olmeegi mask Olmeegi kuju Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on 2-3 meetri kõrgused ja 15-30 t rasked, kõvast basaldist välja raiutud monoliitsed inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegide kultuur on tugevasti mõjutanud Kesk-Ameerika hilisemaid kõrgkultuuri. Majad Maiad (maajad) elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba 1 aastatuhandel eKr. Maia linnriikide hiigelaeg jääb vahemikku u 300-800 pKr. Sel perioodil olid nad kõige kõrgemalt
Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud Olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele.Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Maiad Maiad elasid tänapäeva Lõuna-Mehhiko ja Guatemala aladel. Tänapäevalgi elavad nad valdavalt Jukatani poolsaarel ja on võrreldes kaasaja inimestega silmnähtavalt lühemad
linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kesk-Ameerika kõrgkultuurid Olmeegi Olmeegi mask Mehhiko hiigelpea Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Teotihuacan Päikesepüramiid Sulismadude pead linnulennult Teotihuacanis Quetzalcoatli püramiidilt
· Sajandeid kasutati puulõiketehnikat vaid usuliste tekstide illustreerimiseks. Alles 17.saj-st hakkas see laiemalt levima. Vana-Ameerika kunst · Askeetide arhitektuurist pole peaaegu midagi säilinud, hispaanlased purustasid kõik, isegi kanalid linnas aeti kinni. · Vanima kultuuri loojateks olid olmeegid, kes elasid Mehhiko lahe lõunakaldal ja kasvatasid maisi. Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. · Misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast.
aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud Teotihuacani linna järgi, mille suurejoonelised varemed tänase päevani säilinud on. Eriti tuntud on seal asuv ligi 65 m
Kultuur Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja ka nende hieroglüüfkirja ei suudeta siiani lugeda. Olmeegid tegelesid põhiliselt alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, tundsid kirja, kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitisi ning valmistasid nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast basaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15-30 t rasked). Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele 18 Kesk-Ameerika rahvastele, nii itta kui läände. Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see saanud
11. Jäta meelde kolme suurima jaapani puulõigete looja nimed. KITAGAWA UTAMARO KATSUSHIKA HOKUSAI ANDO HIROSHIGE 12. Kes oli kuulsaim jaapani puulõikemeistritest? HOKUSAI 4.VANA-AMEERIKA KUNST 1. Milline rahvas oli Kesk-Ameerika vanima kõrgkultuuri looja? Olmeegid 2. Missuguseid mälestisi on nad endast jätnud? Järskude treppidega astmikpüramiide, paleesid, väljakuid, kunstiteostest süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender
loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik. jumalad- (tuleb eesti keelde sõnast jumitu, jumetu ja jume tähistas surnut ehk surnud esivanemat) jumalad on kõrgemas seisus vaimne olend
Tallinn 4 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Leiutamata jäi ainult ratas. Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände. Olmeegi hiigelpea Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see
Leiutamata jäi ainult ratas. Juuru 4 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegid pärandasid oma ligi pooleteist tuhande aasta vanuse kultuuri teistele KeskAmeerika rahvastele, nii itta kui läände. Olmeegi hiigelpea Lääne pool puhkes meie ajaarvamise alguses kõigepealt õide Teotihuacani kultuur. Nime on see
Vaarao muumia lebas keset kogu seda hiilgust, kuulus kuldmask ees, kuid oli kehva palsameerimise tõttu üsna viletsas korras. Teispool maalitud matusekambrit viis lahtine ukseava varakambrisse, mida valvas suur lamava saakali Anubise puukuju. Kambris seisis suur naos, milles asus kaltsiidist kanoopide laegas. Selles oli neli Tutanhamoni sisikonnaga kanoopi, mille kaantel olid vaarao näoga inimpead. Loodeti väga, et kogu selle hiilguse sees leidub ka mõni tähtis kirjanduslik või ajalooline ürik, kuid midagi sellist ei leitud. Vaarao enda säilmed välja arvatud, olid hauakambri kõige liigutavamateks leidudeks kahe surnult sündinud tüdruku mumifitseeritud looted, üks neist sündinud viiendal, teine kaheksandal või üheksandal kuul. Need olid ilmselt Tutanhamoni ja Anhesenamoni tütred
mis on ehitatud 4. sajandil – tegemist on hingede majaga ja omamoodi hauamonumendiga. Etioopia kultuuritraditsiooni pärliteks on Lalibela kirikud, mis on rajatud 12.-13. sajandil. Need on 11 kaljukirikut, kuhu on võimalik pääseda läbi maaaluste käikude ja mis on kõik kuidagi omavahel seotud. Noki kultuur püsis 500 eKr kuni 200 pKr. Sellest sai alguse terrakotast esemete valmistamise traditsioon, iseloomulik on terrakotapeade valmistamine, mis võisid olla nii looma- kui ka inimpead. Nendel on groteskne stiil, mis erines kohati. Sellele on lähedane vaid Nigeeria aladel elavate jorubade kunst, kuid nemad hakkasid analoogseid kujusid valmistama alles 1000 aastat hiljem. Paljud Aafrika rahvad usuvad, et pea on hinge asukoht ja selles asub elujõud. Sellest uskumusest on pärit ka osade rahvaste komme eemaldada vastase päid, sest siis ei saa minna nad teise maailma ja elada väärtuslikku elu. Jorubade kultuur laius tänapäeva Nigeeria lähedal
annaabi.ee 
