Elektroonilised andmekandjad Marianna Golovina 8.c klass Tallinna Reaalkool Andmekandja (teabekandja, infokandja) on vahend, mille abil saame salvestada, säilitada või taaskasutada andmeid ehk informatsiooni. Koos keele arenguga tekkis inimkultuuris võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. Seejärel ujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete, teadmiste, oskuste, mälestuste vms edasiandmine ja säilitamine. Peale seda, kui hakati kasutama kirja, ja muude märgisüsteeme, hakati andmeid salvestama, kandes neid mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Kõige populaarsemaks andmekandjaks, alates trükinduse kasutuselevõtust, sai trükimärkidega kaetud paber, eriti raamatu kujul
Müüditeadvus tekitas loodusrahvais homogeense taassünni rea. Surma põhjuseks peeti maagiat või mingit isiklikku süüd (mis kristluse märgisüsteemis oleks patt). Surm tuli inimese ellu mingi erilise sündmuse, inimese eksituse või juhuse teel. Arusaam, et inimene on oma loomuselt või olemuse poolest surelik, näib müütilise ja loodususundilisele mõtlemisele täiesti võõras. Vahest on loodusreligioon kõige tugevam ja jõulisem elujaatus, mida inimkultuuris üldse leida võib. Herbert Spencer on sõnastanud teesi, et esivanemate kultust tuleb pidada religiooni esmaseks allikaks ja lähtekohaks. Kahtlemata on see üks kõige üldisemalt levinud religioosseid motiive. Maailmas on tõenäoliselt vähe rahvaid, kes surnutekultusega mingil moel ei tegele. Esivanemate kultus, mis tundub olevat inimeste sünni-elu-surma kätketud põlvkondade vaheline järjepidevus. Paljudel juhtudel Hiina on klassikaline esivanemate austamise kultuse
(pesupulber ja Mozarti muusika). Semiootika avastas, et iga tekst peab olema vähemalt kahekordselt kodeeritud, et teda mõista. 1. loomulik keel 2. läbivam või vähem läbiv kodeeritus (nt juriidiline keel), seega me peame oskama eesti keelt + mõistma muid elemente, sõnu millel ei ole tavalises eesti keeles kuigi suurt tähendust või on erinev tähendus. Teovõime juriidilises keeles ei tähenda mitte, et inimene ei ole võimeline tegudeks vaid ei vastuta nende eest. Iga inimkultuuris suhtleja peab seega olema semiootiline polüglott. Mingites valdkondades on teisesed kodeeringud laiemalt levinud nn. köögikeele kodeering, kuid võib raskusi valmistada inimesele, kes ei ole sellega varem kokku puutunud. Kultuurisemiootika on algusest peale tähtsaks pidanud kunstilist teksti, mis täidab erinevaid funktsioone (laul, tants) ja sisaldab elemente ka ajaloost + pakub esteetilist naudingut. Kunstilistes tekstides ei üritada sekundaarset tähendust liiga lihtsaks muuta.
palve võrreldes eelnevaga, mis talt palutakse ja on arvatavasti nõus ka minu tahtmise järgi tegutsema. Selline nähtus toimib ka suuresti tänu kontrastprinsiibile, mille tagajärjel tundub teine palve esimesest palvest tohutult palju väiksemana ja ebatähstamana kui see tegelikult on. Näiteks raha küsimine sõbralt, kus algul küsin 50 krooni ja seejärel 25 krooni, kuigi minu esialgne kavatsus oligi 25 krooni saamine. Küsimused: 1 Mis on vastastikuse reegel? Inimkultuuris levinuim ja põhilisim norm, mis nõuab, et inimene püab mingil viisil tasuda selle eest, mis ta teistelt saanud on. Reegli poolt tekitatud tulevikku suunatud kohusetunne arendab ühiskonnale kasulikke suhteid, tehinguid ja vahetusi. Reegli mittejärgimine toob kaasa sotsiaalse hukkamõistu. 2 Miks on vastastikkuse reegli mõju ühiskonnale nii suur? Kõigile ühiskoonna liikmetele õpetatakse lapsepõlvest peale, et nad
Sama kehtib ka selle teadmise kohta, mida võiks nimetatada ilu ise, õiglane ise, hüveline ise jne. (75c-d; 76d). Niisiis tahab Platon oma anamnesis`e-õpetusega ütelda, et inimene omab oma tunnetusvõimes sünni- ehk loomupäraseid eeldusi niisuguste filosoofiliste, või üldisemalt, teoreetiliste tõdede mõistmiseks, mis vastavad tema teadmise-mõistele. Ilma selle eelduseta ei oleks teoreetilise teadmise olemasolu tema järgi võimalik ja sellise teadmise faktiline olemasolu inimkultuuris tuleks tunnistada seletamatuks. Nende eelduste abil on aga Platoni õpetuse kohaselt inimesel ilma meelteandmetele toetumata võimalik puhta mõistustunnetuse kaudu jõuda maailma olemus- struktuuri teadmiseni. Selles mõttes oli Platoni epistemoloogia optimistlik. Ta pidas maailma olemus-struktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses. Tänapäevased
mõtlemise arengupsühholoogia, ajalooline ja poliitiline teadvus. Tulviste kuulub Lev Võgotski (ja ka Aleksander Luria) kultuurilis-ajaloolise koolkonna esindajate hulka. On mõjutatud Juri Lotmani semiootika-koolkonnast. Tema töödes otsitakse kinnitust põhimõttele, et psühholoogilises arengus omandatud mõtlemisvõime ja vilumused Eesti psühholooge 13 Lisa 1 Eesti psühholooge ning oskused on aegade jooksul inimkultuuris talletatud ja keeleprotsesside vahendatud teadmiste ja oskuste omandamise tulemus. Laps omandab kultuurispetsiifilised teadmised suheldes ja keele kaudu, kusjuures formaal-loogilise mõtlemise mallid jäävadki omandamata, kui laps ei läbi formaalset kooliharidust, mis vahendab sellist kultuurispetsiifilist teadmist. Traditsioonilistes kultuurides väljaspool euroopalikku haridussüsteemi üles kasvanud inimeste mõtlemine pole ei halvem ega parem, see on lihtsalt teistmoodi
Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Proovib seletada, mis on hea ja kuri: 1.) on olemas selline asi nagu ühismoraal räägib sellest, et on olemas läbi aegade ühte moodi mõistetud kogemuste kogu ja see aitabki jõuda tõe juurde. Ühismoraalimõtlemine ütleb, et inimkogemus on universaalne (relativism ütleb, et unikaalne). Sarnaseid olukordi elame läbi igal pool, pidevalt, kõik kordub uuesti. Kultuuriuurijad leiavad, et sarnast käitumist inimkultuuris leidub ja on näha. Tekib probleem, et kui eetiliselt õige ja vale on see, mis on läbi proovitud ja töötab, siis kas protsess töötab edasi. 2.) südametunnistus 12. saj. tekkinud moraalse tunnetuse suund. Adam Smith ja Joseph Butler. Nad leidsid, et inimesed on jumala poolt varustatud erilise kõlbe tunnetusega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele. Inimese omale enesekesksus selle kõrvale tuleb ligimesearmastuseprintsiip
Freud - põhiküsimus: „Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?“ Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.). Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – A. Bandura, J. Rotter - Selle rühma teooriate autorid rõhutavad
kaudu). o Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis o See tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi. o Kooli mõju uuritud traditsionaalsetes kultuurides. o Tema idee oli teha uurimusi eri tasemega keskkondades ja keskkondades, kus toimuvad mingid kiired muutused. 4. C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises. · Igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma · Erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid · Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidub kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone.(parem-vasak ;mees-naine).
kilda ja näha maailma pigem paljude pisikeste rahvaste koduna kui suurrahvaste vahel jaotatud koloniaalkogumina, mis ta ajaloo sõlmpunktides, enne suuremaid hävingu- ja kaoseperioode ikka kipub olema. Eetiliselt Valtoni tööpõld on mälu ja identiteet, s.t kirjandus. Sellest ei ole Eesti Vabariigis ka lõpuni aru saadud, et omakeelne kirjandus on üks esimesi identiteedikandjaid ning mäluvahendeid. Raamatuid ja pähekulunud tekste, identiteedivormeleid on inimkultuuris raskem hävitada kui mis tahes muud mälukandjat. Seda vähest, mis me enestest ja soome-ugri sugu rahvastest teame, oleme teada saanud ikka kirjalikest allikatest, vanadest, varastest tekstidest ja ka uutest, kõige uuematest katsetest seda me olemasolu keele äärealadel, kus ta on kõige värskem ja teravam, mõtestada. Vahendades, kokku pannes, kogudes, tõlkides, uuesti luues peamiselt 20. sajandi smugride kirjandust, luulet, töötab Valton nende mälu, peagi nende mälestuse
Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi. Kooli mõju on uuritud traditsionaalsetes kultuurides. Tema idee oli teha uurimusi eri tasemega keskkondades ja keskkondades, kus toimuvad mingid kiired muutused (Tulviste 1984: 27-32). 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises Prantsuse etnoloog Levi-Strauss jõudis järeldusele, et igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma. Levi-Strauss pööras tähelepanu asjaolule, et erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid. Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidis Levi-Strauss kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone (parem-vasak ;mees-naine). 5
1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi sangviiniku,
1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Nendest teooriatest kuulsaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku,
täiesti ära lõigatud. Psühholoog Paul Ekman näitas neile allpoololevaid fotosid emotsioone väljendavate näoilmetega ja küsis mida nad näevad. Too hõim ei olnud võimeline mitte üksnes nägema fotodel inimnäo kujutist, vaid tõlgendama mitmeid kujutatud emotsioone. Psühholoog Paul Ekman (1972) koos oma uurimisrühmaga selekteeris välja 6 universaalset näoväljendust, mis väljendavat 6 põhiemotsiooni inimkultuuris (vasakult paremale): viha, hirm, vastikus, üllatus, rõõm, kurbus. Olgugi, et see uurimus oli tehtud lääne ühiskonnas, toetasid hiljem enam kui 10 kultuuris korraldatud katsed Ekmani hüpoteesi. Siiski, rõõmu väljendamine on neist universaalseim ja kõige ühesemalt mõistetav; teiste näoilmete konkreetsemad väljendused ja tõlgendused varieeruvad siiski teatud määral kultuuriti. Optilised illusioonid on sageli heaks näiteks sellest, kuidas aju püüab mõtestada
Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt
Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese 19
Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut. Näiteks erakordsus, tempera- mendi sügavus, graatsilisus, korrapära, teostuse puhtus või erilisus, emotsionaalse resonantsi tekitami- ne, ebatavaliselt kaunis märgatud vaade või motiiv jne jne. Kuid kõik need tundmused on suures sõltu- vuses inimese enda esteetilistest väärtustest. Väga paljud saavutused inimkultuuris on loodud inimese mingisuguses inspiratsiooniseisundis. Just tundmuste olemasolu tõttu on olnud võimalik esineda suured intellektuaalsed saavutused inimajaloos. ( Bachmann ja Maruste 2011, 301-302 ) 3.5 Inimese loovus ja andekus Inimese andekus sõltub samaaegselt nii intelligentsusest kui ka loovusest. See, kui suurt edu saavutab inimene mingisugusel tegevusalal, määrab ära inimese enda andekus. Kuid inimese intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt
annaabi.ee 
