põhineb teatud tööjaotusel. Tööjaotus-igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. –eelduseks vastastikune usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki.
46) Sotsialiseerumine on indiviidi ja teda ümbritsevate kaasinimeste vastastikuse mõjutamise protsess, mille käigus võetakse sotsiaalse käitumise eeskujusid ja kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu. ( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie, 1970, S. 23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht
eesmärkide saavutamise poole · Tähtsaim funktsioon on kõigi liikmete tegevuse korrapärastamine ja eesmärgile suunamine Organisatsiooni tunnusjooned: · Eesmärgi olemasolu · Ressursside olemasolu · Funktsioonide jaotamine selle liikmete vahel (tööjaotus) · Võimu jaotamine (juhtimine) · Reeglite olemasolu, mis reguleerivad inimeste vahelisi suhteid · Oma väärtussüsteemi kujundamine Formaalsed org-nid ametlikult vormistatud inimkooslused mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel ( riik; kooliklass) Informaalsed org-d ilma mingi ettekirjutusega loodud mitteametlikud inimkooslused (klassis viibivad õpilased) Organisatsiooni tähtsamad sisemõjurid: 1. Eesmärgid 2. Struktuur 3. Ülesanded 4. Tehnoloogiad 5. Inimesed Org-ni väliskeskkond: · Tooraine, seadmed ja personal, ning tarbijad. Väliskeskkonna mõjurid:
mistõttu nii määratletakse maaturismi eelkõige kui mitte-linlikku turismi. Maailma Turismi-organisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane - väikeettevõtlus, loodus, vahetu kontakt ümbritseva keskkonnaga, pärandi kaasamine, traditsionaalsed tegevused ja inimkooslused; · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimkoosluse poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga; · Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust - keskkonda, majandustegevust ja pärandit. Maaturismi 2 toodet: · Pärimusmatkad : a) Tooteid pakutakse Saaremaal
perekondade ja sõpruskondade lagunemisele, usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule Fukuyama 90ndatest interneti tulek viis tõelisele infoajastule, sotsiaalne kapitaliseerumine on majandusreformide 2. aste Durkheim mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus (vabatahtlikud seosed) interneti tulles orgaaniline solidaarsus areneb Sotsiaalne kapital mõiste ühendab psühholoogia + majandusteaduse + poliitika (miks osad inimkooslused ei tööta, kas selle taga on usaldamatus) Objektiivsed näitajad kuulumine rühmitusse Subjektiivsed usaldamise määr Lähenemised: agregeeritud e kogukondlik poliitikud fukuyama, putnam /Fukuyama- väärtused ja normid, mida inimesed kaasas kannavad, vajalikud majanduseduks) personaalne e individualistlik psühholoogid: kas on individuaalsed erinevused sots. Ressursside kasutamisel. Vajalik koopereerumiseks. Eristatakse individuaalset kapitali (isiku sots
vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki.
11. Politsei teenistusmäärustik 66 12. Juhtnööride ja eeskirjade kava politseiasutiste ruumide 69 kohta 13. Politsei Peavalitsuse poolt väljatöötatud seaduste ja 72 määruste nimestik 1920 ja 1921 aastal 14. Siseministeeriumi maja plaan 75 SISSEJUHATUS 4 Inimkooslused on alati tundnud vajadust oma liikmete kaitse järele. Eesti muistne iseseisvusaeg ei tunne aga sõnu politsei või miilits ega ka vastavaid asutusi. Politseivõimu ja asutusi esindas kogukonna- või külavanem, kes hoolitses oma territooriumi korra ja julgeoleku eest ning kellele allused ja kellelt lootsid kaitset kõik tema alluvad. Politsei võimu ja esindajate puudumine on seletatav ka sellega, et raskemate kuritegude
1. on ,,võimelisus'' mille moodustavad inimeste füüsilised omadused ja materiaalsed ressursid, sh liiklus, uni jne. 2 piirang on ,,ühendus'', mis selgitab, kui palju inimestel on vaja suhelda teiste inimestega või kasutada materjale tootmise või tarbimise jaoks. Kolmandaks on ,,autoriteet'' mis reg. Seaduste, normide ja tavade abil liikumist ja mahutite lahtiolekut aed-ruumilistes toiminkutes. Ajageograafia abil on võimalik uurida ka seda, kuidas erinevad indiviidid ja inimkooslused kasutavad linnaruumi. Biheivorismi ka kritiseeriti. Probleemi nähti selles, et inimene oli oma kontekstist liigselt välja rebitud, inimene oli eraldatud teda ümbritsevast linnast. Samuti kritiseeriti joonistamise kasutamist biheiviorismi metodoloogias. 7 Humanism ja linnageograafia (lk 116-121) Humanistliku lähenemise taustaks linnageograafias oli kriitika loodusteadusel põhinevate universaalsete teooriate ja mõistete kasutamise kohta
Neoliitiline revolutsioon – põlluharimise leiutamine. Esimene põlluharimise kultuur oli Ameerikas Cochise kultuur, kes kasvatas maisi (3000-3500a tagasi). Inimkooslus on seotud territooriumiga, millel pole kindlaid piire. Kui avalikud huvid suuremat rolli hakkasid mängima, tekkis ühiskonnal vajadus uue organisatsiooniliseks vormiks. See tekkiski riigi näol. Territoriaalriigi tekke kolm staadiumit: 1. primitiivne küttimine, toidu kogumine 2. põlluharijaist koosnevad territoriaalsed inimkooslused 3. moodne territoriaalriik (seda iseloomustab võimu kontsentratsioon valitsejate käes) Eestis kujunes halduskorraldus Vanal Liivimaal XIII saj. Põimunud olid muinasaeg ja kristlik areng. Nõupidamistel otsustasid olulisemad küsimused maakondade vanemad. Nad korraldasid piirkonna elu, mõistsid õigust, pidasid sõdu ja juhtisid sõjakäike. See periood oli muistne iseseisvusaeg. XII saj tungisid siia sakslased, alistasid meid vägivaldselt, sattusime võõrvõimu alla.
Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikue usaldus. 2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Ühised huvid ja ühine heaolu e avalikud huvid hakkavad mängima järjest suuremat rolli. Moodsa territoriaalriigi teke on kolmas aste riigi arengus, kus esimeseks astmeks on primitiivne küttimisel või toidukogemusel põhinev ühiskond ja teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema iseseisvuse. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingi, orgaaniline ja võimu teooria. Lepinguteooria olemus seineb selles, et riik luuakse lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. H. Grotius käsitles suveräänsena mitte monarhi vaid rahvast
vastandub, kui seda väljendab. Nii ei olegi omaõigemal Andresel viimaks Pearule midagi andeks anda ja ta keeldub vana krutskimeest isegi surivoodile vaatama minemast. Viimati tuleb seal veel andestada ning selle läbi oma elu peamotiiv tühjaks teha. Säärasele, enamikku eestlastest ja mitte ainult, ellusuhtumist struktureerivale rivaliteedile ei ole mingit muud alternatiivi kui armastus, arm ja andeksand ning selle alusel moodustuvad inimkooslused. Samas on armuandmine, juhul kui see õiguse ja vastutuse kontekstis ei esine, pedagoogiliselt suhteliselt halvasti mõjuv tegevus. Suuremat andeksandi, sellist nagu algkoguduses kristlaseks saamisel, tuleks pedagoogiliselt heade tagajärgede saamiseks vaid korra elus kohaldada, nii nagu tundub et seda algkoguduses tehtigi. Seesama rivaliteet teeb mõned paigad Eestimaal mis muidu tähtsusetud ja tühised meiegi jaoks erilisteks. Kas siis läbi rivaliteedi või ühest paigast võrsunute
Interpersonaalse konflikti puhul leiab aset sotsiaalne vaidlus või rivaliteet, kus üks isik usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgmist. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti age teabeedastuse moonutused. Konftlikti intrapersonaalseks eriliigiks on rollide konflikt. Suhetekonflikti teema süvendatumask käsitlemiseks soovitame kasutada T.Lehtsaare raamatut „Suhtlemiskonflikti psühholoogia“. Sotsiaalsed grupid Inimkooslused pole lihtsalt indiviidide mehhaaniliselt kokku liidetud kogumid.Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastasikku suhtlemise kaudu. Grupp on suhteliselt püsiva koosseisuga, mingite omaduste alusel moodustunud. Suhtlemisel toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Juba lihtsaimas sotsiaalses interaktsioonis kahe inimese vahel – diaadis – pole need inimesed oma sotsiaalselt
Need kohad, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima, on õigusallikas - koht, kust leiame õigust. Kirjalikult fikseeritud korrareeglid rääkisid tegelikult juba millestki sellisest, milles oldi enne kokku lepitud. Tavaõigus sanktsioneeriti. Ning sisult uue õiguse loomine. Normilooming on seotud veel ühe väga tähtsa asjaga: inimesi ühendasid veresidemed ja sellst ühendusest piisas arhailise õiguse situatsioonis. Uueks inimkoosluste organisatsiooni vormiks sai hiljem riik - inimkooslused vajasid ühe uue töötegijaid ehk riigitöötegijaid. Riigitöötegijate üks põhiline töö oli ka korrareeglite loomine kõigi jaoks, kes selle riigi territooriumil elasid. Just sellepärast, et riigi tekkimisega oleme me õiguse entsüklopeediasse valinud välja ka teema riigist, et iseloomustata seda organsatsiooni, kes peab olema võimeline oma käsud ja korraldused tegema kohustuslikuks kogu oma territooriumile.
põhineb teatud tööjaotusel. Tööjaotus-igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. eelduseks vastastikune usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki.
Aistideks nimetasid germaanlased Visla jõest kirdes elanud rahvaid, kes olid peamiselt balti hõimud. Seda mainitud Tacituse germania teoses 1 sajandil. Alles 19 sajandil hakkasime end ise nimetama eestlasteks. Varasemalt olime maarahvas ja kõnelesime maakeelt. Etnonüüme hakati kasutama siis kui taheti end teistsuguse kultuuri ja keelega naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks. Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest
kodakondsuseta isikut, s.t. inimest, kellel pole mitte ühegi maa kodakondsust. Valdav osa neist kuulub vähemusrahvuste esindajate hulka, kes peavad Eestimaad oma sünnimaaks, kus nad on siis sündinud või elanud vähemalt 15 - 20 aastat. 3. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. 3.1. Tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon on suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas. Tsivilisatsioonid on ilmselt kõige püsivamad inimkooslused. Valitsused, riigid, impeeriumid langevad, formeeruvad ümber ja isegi kaovad, kuid tsivilisatsioonid jäävad. Tänapäeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik Samuel Huntington ( sünd. 18. aprill 1927), Harvardi ülikooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokupõrge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks välja arendatud 1996. Vt. lähemalt TOOMAS H. ILVES , Murrangujoonel: Samuel Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrgetest Eesti Ekspress 07. oktoober 1999
territoriaalorganisatsioonid. 43 Riik (1). (Slaid 18) Ajaloost leiame väga erinevate inimkoosluste algeid ja nende arenguid. Ühed on n-ö isetekkelised ja evolutsiooniliselt arenenud ja arenevad (nagu nt kogukonnad, millest oli juttu eespool). Teised aga inimeste poolt moodustatud n-ö kunstlikud inimkooslused, nagu majanduslikud, riiklikud, poliitilised, kunstilised vm sotsiaalsed organiseeringud. Riik on üks sellistest kunstlikest moodustistest. Riik on organisastioon. Enamgi veel riik on poliitiline organisatsioon, mis peab tagama korra ja julgeoleku kõigile sellesse organisatsiooni kuuluvatele isikutele ja olema võimeline ennast nii sisemiselt kui väliselt kaitsma. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimesele suunatud ning mis põhineb teatud tööjaotusel.
laadi instrumendiks parasjagu võimu omava ühiskonnakihi või grupi käes. Õiguse integreeriv roll- integratsioon on ühendamine, osadest terviku moodustamine. Nii formaalse kui mitteformaalse integreerumise üheks peamiseks kujundavaks teguriks on sotsiaalne kommunikatsioon. Kuna viimase atribuudina toimib ka õigus, on põhjus otsida seoseid ja mõjutusi õiguse ning ühiskondliku koosluse integreerumise vahel. Formaalsel alusel integreeritud inimkooslused võivad olla pealtnäha tugevad kuid tegelikult väga haprad ja ebastabiilsed. Sotsiaalselt adekvaatse ja selles mõttes õiglase õiguse teostamisel tuleks põhjalikult süüvida ühiskonna olemusse, inimeste ühiselu süsteemse ehituse ja toimimise seaduspärasustesse ning tuletada siit õige olemise viis. lühidalt, õigusloome tuleks viia sõna otseses mõttes ja tõeliselt teaduslikule alusele. Õigus võib olla efektiivne vaid orgaanilises seoses kultuuriruumiga,
Juhtimise kvaliteet ja tulemuslikkus sõltuvad sellest, kui hästi juht valdab juhtimistehnoloogiat, oskab hinnata ja arvestada firma sise- ja väliskeskkonda, selle mõju võimalikke tagajärgi. 3.3. Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid Juhtimisteaduses jaotatakse organisatsioonid selle järgi, kas neil on olemas ametlik staatus või mitte, formaalseteks ja informaalseteks organisatsioonideks. Formaalsed organisatsioonid on ametlikult vormistatud (registreeritud) inimkooslused, mis on loodud kindlate eesmärkide saavutamise nimel. Meie kursuses on juttu peamiselt formaalsetest organisatsioonidest, kuid mõningatel juhtudel juhitakse tähelepanu ka informaalsetele allorganisatsioonidele kui formaalsete organisatsioonide koostisosale. Tuleb tõdeda, et igasugustes formaalsetes organisatsioonides leidub nii- või teistsuguseid informaalseid allorganisatsioone, kuid enesestmõistetavalt võidakse neid luua ka väljaspool formaalseid organisatsioone.
annaabi.ee 
