2. Kunsti tekke teooriad (3)? Maagiateooria, Mänguteooria, bioloogiliste vajaduste teooria 3. Kunsti tunnused (5)? Idee, mäng, eneseväljendus, tõetunnetus, kommunikatiivsus 4. Mis või kes on ART WORLD ? Art world on inimeste ja asutuste võrk, mis tegeleb kunstiga 5. Kunsti olemus on (4)? Tõde tunnetada, kunst on eneseväljendus, uue maailma loomine, kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? Elitaarkunst on eksperimenteeriv kunst 7. Massikunst ? Massikunst on suurele inimhulgale orienteeritud teosed 8. Avangardism ? Kunstiteos on märk + kontekst 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? Nägemisega vastuvõetavad kunstid: arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst Kuulmisega vastuvõetavad kunstid: kirjandus ja muusika Mitme meelega vastuvõetavad kunstid: teater 10. Kunstiliigid (15)? Arhitektuur, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst, dekoratiivkunst, disain, kirjandus, muusika, teater, koreograafia, fotograafia, filmikunst, televisioon, tsirkus 11
1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2. Kunst on eneseväljendus 3. Uue maailma loomine 4. Kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? eksperimenteeriv; kolleegidele tehtud kunst. 7. Massikunst ? suurele inimhulgale orienteeritud teosed. 8. Avangardism ? kunstiteos on märk + kontekst. 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? 1. Nägemisega vastuvõetavad kunstid:ARHITEKTUUR,KUJUTAV KUNST, TARBEKUNST 2. Kuulmisega vastuvõetavad kunstid:KIRJANDUS, MUUSIKA 3. Mitme meelega vastuvõetavad kunstid:TEATER 10. Kunstiliigid (15)? 1. ARHITEKTUUR 2. SKULPTUUR 3. MAALIKUNST 4. GRAAFIKA 5. TARBEKUNST 6. DEKORATIIVKUNST 7. DISAIN (tööstuskunst) 8. KIRJANDUS 9. MUUSIKA 10. TEATER 11. KOREOGRAAFIA (ballett) 12.
" I. Kant. ,,Kuni on inimesed, seni on moraal." * Tagajärg. * Määrab, kas õige või väär. * Teleoloogilised eetikateooriad uurivad eesmärki, tagajärge. * Tuntuim utilitalism. Rajajaks J. Benthaus, edasiviija J. S. Mill. * Põhieesmärgiks muuta maailma paremaks kohaks. Moraalsus on saada häid tagajärgi sõltumata kavatsustest. * Hea on eelkõige teha seda, mis toob kige rohkem kasu (hüve) võimalikult suurele inimhulgale. * Esikohal ühsikonna heaolu, ena oma teisejärguline. * Mõtles välja karistussüsteemi alusel. * Inimese tegutsemise põhjus on mõnu, nauding. * Seakõlblus mis toodab rohkem naudingut võimalikult suurele inimhulgale. * Milli arvates on hea see, mis teeb võimalikult suure hulga õnnelikuks. Kvaliteet. * Eudaimoonia õnn. * Kõrgemad pildi vaatamine, vaimne. * Madalamad söömine, seks, kehalised. * Milli arvates on parem olla rahuldamata inimene kui rahuldatud siga
TELEOLOOGILISED EETIKATEOORIAD ,,Teleos" siht, eesmärk. Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. ,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne
praegu ja kui me midagi ette ei võta võivad tulemused olla hirmutavad. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, mis ühendab sadu kliimaeksperte kogu maailmast, ennustab, et 2100 aastaks on maa keskmine temperatuur tõusnud tõenäoliselt veel 1,8- 4°C võrra, halvimal juhul koguni kuni 6,4 °C võrra. Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. Kokkuvõte Kas tundub, et sa ei saa kuidagi aidata? Kui me kõik muudaksime veidi oma käitumist, võiksime mõjutada kasvuhoonegaaside emissiooni. Sa ei pea tegema midagi äärmuslikku ja võid seejuures isegi raha kokku hoida! · Ära jäta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ootereziimile. Televiisor kasutab
§ menüüde koostamine, toiduainete ettevalmistamine ning toitude valmistamine § köögitöö korraldamine ja teiste töötajate juhendamine. Erinevates toitlustuskohtades on tööülesanded loomulikult erinevad, sõltudes otseselt töökoha eripärast. Olulisel kohal koka töös on rahvuslike toitute ja toitumisviiside tundmine. Koolisööklates, haiglates ja mujal asutustes töötavad kokad peavad arvestama, et iga toidukord valmistatakse ette kindlaks määratud inimhulgale. Kõrgema kvalifikatsiooniga kokkadel (III tase) tuleb juhtida töögruppi, juhendada vähese kogemusega töötajaid ja õpilasi ning edasi andma kutsealaseid oskusi. Tal tuleb vastutada ressursside jagamise ja teiste töö korraldamise ja tulemuste eest. Restoranikokk kasutab oma töös spetsiifilisemaid köögitarvikuid ja valmistab toitu vastavalt konkreetsele tellimusele. Kiirtoitlustuskohtades on aga peamine nõue võimalikult kiire teenindamine. Tervislikkuse
materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. positivism Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham). Üksik, kes otsib omaenese õnne, peab aru saama, et see on vaid saavutatav, kui oma püüdlused üldisele eesmärgile kohandada. Bentham arvas, et hüve on võimalik matemaatiliselt välja arvutada, kuid John Stuart Mill reformis Benthami utilitarismi, eemaldades matemaatika ja öeldes, et naudingu kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. kategooriline imperatiiv - toimi üksnes selliste maksiimide ehk põhimõtete alusel, mille saamist üldiseks seaduseks sa saad soovida
Teleoloogilised Teleo- siht, eesmärk eetikateooriad Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. Eesmärk pühitseb abinõu. Utilitarism Jeremy Taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist Benthon maksimaalsele arvule inimestele- hea on see, mis on hea võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj mõjukaim teooria Utilitarism tekkis vajadusest süstematiseerida vanglasüsteemi. Mida karmimad karistused, seda vähem inimesi teeb seda. Inimesi tegutsema panevaks eesmärgiks on mõnutunne. Kõik mis seda suurendab on hea ja mis
4 peamist kultuurivormi: 1.sümbolid: Sümbolid on nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad ja annavad edasi nähtuse või objekti tähendust. Org.-s võivad sümbolitseks olla logod, pildid, riietuse stiil jne Organisatsioonid kasutavad ka sümboleid, mis on inimeste teadvuses juurdunud, nt peetakse pangatöötajaile iseloomulikuks konservatiivset riietumisstiili. 2.keel: ühiselt mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on arusaadav teatud inimhulgale. Org spetsiifiline keel võib avalduda mitmesugustes lühendites, ütlustes või lauludes. 3.jutud ja jutustused: hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad org liikmete kogemusi ja tundeid.Müüdid on tavaliselt dramaatilise sisuga , ebamäärased ja seotud org.ümberkujundamise tegelike või kujyteldavate sündmustega. Saagades järgitakse tõepäraseid sündmusi ja nende jalist kulgu.Legendides esineb nähtuste ilustamise tendentsi. 4
Eristatakse nelja peamist avaldumisvormi: sümbolid, keel, jutud ja jutustused ning tegevuspraktika ja kombed. Sümbolid on nähtused või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annavad edasi selle tähendust. Organisatsioonis võivad sümboliks olla logod, pildid, riietus, stiil, ent ka kasutatavate autode margid.(valged rõivad haiglas) Keel on ühiselt mõistetav heli, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, ms on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelisel suhtlemisel. Organisatsioonikultuuri spetsiifiline keel võib avalduda mitmesugustes lühendites, samuti ütlustes või lauludes. Jutud ja jutustused hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni liikmete kogemusi ja tundeid. Müüdid on tavaliselt dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise tegelike või kujutlevate sündmustega.
Üksikisik peab end allutama. Täiuslik ühiskond on see, kus egoism on asendunud altruismiga. Suur olend. Sarnaneb väliselt katoliiklusele, aga seal pole jumalat. Leiab, et võimalik on luua mõistusel põhinev ühiskond. Ühiskond liigub edu suunas. Inglismaa Inglismaal leiab Comte filosoofia suurema toetuse. Ühiskondlikud protsessid olid ka Inglismaal varem sündinud kui Prantsusmaal. Jeremy Bentham (1748-1832) Utilitarism Eesmärgiks suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale. Kui üksik inimene tahab olla õnnelik, peab ta oma enda hüve kohandama ühiskondliku hüve suunas. Head on võimalik matemaatiliselt väljendada. Kui palju naudingut üks või teine tegu sisaldab. Karistused ranged. Inimene kalkuleerib peas, leiab et kuriteost saadav nauding ei ületa karistuse raskust. John Stuart Mill Reformib Benthami utilitarismi. Loobub matemaatilisest väljaarvutamisest. Peamine teadus on psühholoogia. Leiab, et olulisem naudingu kvantiteedist on selle kvaliteet
hierarhias. - Organisatsiooni strateegia - protsess, milles tagataske organisatsiooni positsioon konkureerivas keskkonnas ja edu saavutamiseks vajalikud tegevused. - Taktika - situatsiooniline tegutsemine strateegia elluviimisel. - Sümbolid - nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annava edasi selle tähendust. - Keel - ühiselt, mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Jutud ja jutustused - hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni liikmete kogemusi ja tundeid. Müüdid - dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise tegelike või kujutlevate sündmustega. Saagad - tõepärased sündmused ja nende ajaline lugu. Legendid - nähtuste ilmustamise tendents. Subkultuuri kujunemine: - elukutse alusel - huvigruppidest
kombed. Sümbolid on nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja annavad edasi selle tähenduse. Org võivad olla sümboliks logod, pildid, riietuse stiil, ent ka kasutatavate autode margid. Võib ka olla sümboliks mõni looduslik objekt, mille vahendusel antakse edasi mõnda firma olulist tunnust: kiirust, turvalisust, meeldivust jne. Keel on ühiselt mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. Orgkultuuri spetsiifiline keel võib avalduda mitmesugustes lühendites, samuti ütlustes või lauludes. Näiteks garderoobikaupadega tegelevad org liikmed võivad öelda" see 54 mees", mõeldes selle all teatud kasvu ja täidlusega inimest. Kõrvalseisja ei pruugi sellest aru saada. Jutud ja jutlustused hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad org liikmete kogemusi ja tundeid. Tegevuspraktika ja kombed koosnevad sobivaks peetavatest
bioneer.ee/eluviis/majandus/aid- kodusid kütvad ja elektrit andvad 14242/VIDEO%3A-T%C3%A4nap%C3%A4evased- elektrijaamad, tehnikavidinad-ei-ole-loodud-kestma energiasäästmise mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja videod, 2012, à ca 3 minutit Lätist, Eestist, jm üha enamale inimhulgale toitu andev (VIDEO: Tänapäevased tehnikavidinad ei ole loodud põllumajandus kestma juhul, kui link ei avane) Põllumajanduse aastaraamat 2012 uute eesmärkide ja Kõik loetletud mugavused tekitavad tagasivaadetega
üks või teine asi toob pigem kasu või kahju. Näiteks kui inimene teab, et varguse eest võib vangi sattuda, ei tee ta seda, sest sellele ei järgneks kasu. Teooria sisu on, et head ja halba tehakse mingi kindla eesmärgi nimel. John Stuart Mill leidis, et mõnutunne on ähmane asi pole mõõdetav. Mõnu kvantiteedi asemel peaks olema kvaliteet. Tuleb eelistada kergemaid naudinguid madalamatest. Kõige olulisem on selles ühiskonna kasu, sest see peab olema kasulik võimalikult suurele inimhulgale. Naudingu suurust saab välja arvestada tugevuse, kestuse, kindluse, läheduse, viljakuse, rikkumatuse ja ulatuse kaudu. Tuleb välja arvestada, mis tulemuse annab mingisugune tegu. Põhiküsimusteks kujunevad ,,Millist naudingut me tegelikult tahame? Kas igal teol saab olla ainult üks tagajärg? Kui palju me teame tagajärgedest varem ette?" Näiteks võib mõni tegu viia soovimatu tagajärjeni. Kas iga inimene peaks käituma utilitarismist lähtuvalt, kui ta tahab moraalselt käituda?
Eesti normitud kirjakeele roll on viimase sajandi jooksul väga palju muutunud. Kui XX sajandil pöörati selle kasutusele erilist tähelepanu vaid haridusasutuses, siis nüüdseks on see laienenud ka kõikidesse riigiasutustesse, kohalikesse omavalitsustesse ning muudesse institusioonidesse. Et antud keelevariant on tarvitusel nii laialdaselt, siis sellele on omased teatud stiilitunnused. 1.2 Asjaajamiskeele stiil Asjaajamiskeele peamine eesmärk on anda informatsiooni suurele inimhulgale. Inimestel on tihtipeale aga väga erinev taust nii elukoha staatuse, hariduse kui ka majandusliku taseme mõttes. Kuna asjaajamiskeelt kasutatakse avalikus ja ametlikus suhtluses, siis tekstid, milles on kasutatud nimetatud keelevarianti, peavad olema üht moodi mõistetavad kogu sihtgrupile. Et teksti oleks võimalik kõigil üheselt mõista, peab see põhinema faktidel ning olulisel kohal on kirjutaja asjatundlikkus käsitletavas teemas. Mida pädevam on mingi kirjutise
Tahe, mis maailma valitseb, põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda vaid kaasatundmisel ja kaaskannatamisel. Leiab, et esteetika aitab inimese tahtest vabaneda. Tuleb tappa elutahe, sellega vabaneb kannatusest askees. altruism egoismi vastand EETILINE TELEOLOOGIA ...(teleos siht) mis on hea või halb määrab sihtmärk. Tähtis ei ole tee, vaid lõpppunkt. Utitilitarism maksimaalne heaolu võimalikult suurele inimhulgale. 20.saj. mõjukamaid eetikateooriaid. Tugineb meis kõigis olevale enesekesksusele, omakasupüüdlikkusele. Erinevalt eetilisest egoismist on omakasu püüdlikkus hea, aga hea seni, kuni töötab ühistel eesmärkidel. Esialgu oli suunatud sotsiaalpoliitikale. Eesmärgiks oli reformida inglise karistussüsteemi. Tänapäeval kandunud üle majandusse. Jeremy Bentham (17481832) utilitarismi rajaja. Inimene antud looduse poolt kahe asja meelevalda: kannatus ja nauding
lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse, inimesed, kellega on lähedane personaalne suhe, hääl on veidi tasandatud) 3. Sotsiaalne/ametialane distants (120-200 cm kaugusel. kasut. ametialuses suhtlemises, ametlikel vastuvõttudel, suhtlemissisu on umbisikuline, võõrad või need, kes eriti ei meeldi) 4. Avalik distants (kasut. siis, kui esinetakse suuremale inimhulgale, räägitakase kõva häälega formaalsetest asjadest, kaugemal liialdatakse zestide ja liigutustega, ) 11. Petmise tunnused 1. Liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine) 2. Zestide vähesus 3. Kohanemisliigutuste segadus 4. Näo mikroliigutused 5. Silmside (vältimine või tagurpidi liiga pingeline otsa vaatamine) 6. Naeratavad harvem 7. Kõrgem hääletoon 8. Liiga pikkad või lühikesed paused rääkimise ajal 12
erakollektsioonides. Piiblis r��gitakse korduvalt kohtust, mida Jumal inimsoo �le m�istab, kui ta oma hiilguses ilmub, et vagased patustest eraldada ja esimesi paradiisi v�tta ning teisi p�rgusse saata. L��ne kunstis m�jutasid Viimsep�evakohtu kontseptsiooni k�sitlust piibelliku ainese k�rval ka mittepiibellikud allikad nagu hilisem Dante �Jumalik kom��dia�. Marten de Vos kujutab seda j�ulist episoodi suure fantaasiaga, keskendudes tunglevale inimhulgale, andes meisterlikult edasi figuuride liikumise r�tmi, vastandades oskuslikult �patuse� ja ��iglase� koloriidi, tuues v�lja nende tegelaste erisuse. Teose ��rmiselt d�naamiline kompositsioon ja erinevatest vaatepunktidest maalitud perspektiivid loovad illusiooni maailmade segunemisest keskse jumaliku taeva avanemisel, kohtup�eval, mille eest kellelgi pole p��su. Teos veenab selle vaatajat j�lgima oma tegusid ja nende vooruslikkust. V�rreldes teiste
eluviis. Kindel on see, et maakeral ei ole kunagi nii palju inimesi elanud ja inimesed ei ole varem maakera niimoodi saastanud kui praegu. Kliimamuutust mõjutabki otseselt meie endi eluviis, eelkõige rikaste ja arenenud piirkondade nagu Euroopa ja Põhja- Ameerika eluviis. Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat. 4. Referaat PILET nr. 19 1. REGIONAALSE ARENGU KAVANDAMINE JA PLANEERIMINE Eestis räägitakse arengu kavandamisest ja planeerimisest vahel kui erinevatest mõistetest, siis jälle kui samadest asjadest. Selle põhjused on semantilised, ajaloolised ja poliitilised.
annaabi.ee 
