On olemas pöörasusi, mis avalduvad nakkushaigustena Igal inimesel on rääkida lugu millestki mis ta elus hulljulget teinud on ja tavaliselt seal ka see on lõppenud. Kui aga see tegevus hakkab kordum loetakse seda kui sõltuvusena või lausa haigusena. Nakkushaiguseks läheb asi siis kui ühe inimese hullusest saab juba suurema inimhulga tegevus. Miks levib ühe inimese avastatud hullus edasi laiemale inimkonnale? Arvan, et peamine põhjus on soov koheselt uue moevooluga kaasa minna ja olla pop, kõik teised sõbrad ja sõbrannad teevad ka seda niiet miks mitte proovida. Tahetakse elult kõike ja selle nimel ollakse nõus minema samm kaugemale kui ennem käidud ja niimoodi avastataksegi uus moeröögatus. Näiteks lennukist alla hüppamine ennem surma, see on kindlasti paljude esimene samm mis piisava
keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede, loomade ja inimeste elu alusena Mulla saastatus Inimene kahjustab pinnast ja mulda väärato Click põlluharimisega edit Master text styles Liigne põlluharimine kurnab mulda Second level Üha suureneva inimhulga varustamiseks toiduga tuleb Third levelpõldudel parema saagi saamiseks kasutada putuka- ja taimemürki. Need mürgid Fourth level Fifth level
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri
meestega, kelle peamine ülesanne on terrorismivastane võitlus, eriolukordades ka VIPide kaitse ning kinnipeetute või arreteeritute konvoeerimine kapo, kohtu ja vangla vahel. Tasemel relvastus ja kaitsevahendid, lisaks head treenimistingimused teevad sellest kompaktsest grupist mobiilse jõu lokaalsete ohusituatsioonide lahendamiseks. Märulipolitsei on politsei eriüksus, mis on mõeldud rahvarahutuste mahasurumiseks. Seda kasutatakse agressiivse inimhulga vastu. Märulipolitsei varustusse kuuluvad kilp, kumminui, kiiver ja pisargaas. Eestis on märulipolitsei Julgestuspolitsei alluvuses.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga
Igasugust rahvast oli tänavale kogunenud seda suurt sündmust jälgima. Äkitselt hakkasid kõik hüsteeriliselt karjuma ja laiali jooksma. Algas meeleheitlik rüsimine ja tõuklemine. See kes ei suutnud kaasa joosta tallati surnuks. Kõige selle põhjustajaks oli üks rakett, mis oli liiga vara süttinud ning süüdanud põlema pabergirlandi, mis kukkus platsi keskele, täpselt sinna, kus hoiti tervet raketivaru. Need hakkasid nüüd järjestikku süttima ning läbi inimhulga sööstma. Tagajärg oli kohutav. Tol päeval oli Louis XV väljak tohutu ehitusplats mis oli segamini pööratud. See oli tõeline katastroof, millega lõppesid hilisema Louis XVI ja ertshertsoginna Maria Antonia ehk Marie- Antoinette pulmapidustused. Sel päeval hukkus 132 inimest. Sellest kuuldes annetasid nad oma erakassast raha ohvrite toetuseks. Maria Antonia ehk Marie- Antoinette Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz
ise, kuid oli paindlik ja teistega arvestav: ei pärinud palju ja jäi oma tütart ja iseäranis poega tema tegude kiuste alatiseks armastama. Perekonnas pöörati hingelisusele tavapärasest rohkem tähelepanu ning Raskolnikov oli harjunud oma tundeid väljendama, peamiselt küll oma passiivsusega. Ainus, mida Raskolnikov kodust kaasa ei võtnud, oli naispere kummutamatu usk Jumalasse ja andeksandmisse. Ta vist pidas religioonigi vihatud inimhulga vananenud põhjenduste ja vabanduste otsimise allikaks. Rodion Romanõtsi keeruline natuur tegi nii lähedastele kui võõrastele inimestele temaga suhtlemise väga raskeks. Ta oli kasvanud perekonnas, kus tal oli õigus kurvastada, vihastada, armastada, tusatseda ja oma tundeid väljendada, ilma et keegi seda talle pahaks oleks pannud. Mitte keegi, ei ema ega õde Dunja, ei nõudnud Raskolnikovilt diplomaatilist ja tasakaalustatud käitumist, nad võtsid nurisemata omaks tema vaikimise
Itaalia vaimulik ja diplomaat,tegeles põhliselt tülide ja probleemide lahendamisega ning kristlike struktuuride loomisega Liivi-ja Preisimaal Martin Luther-1483-1546 saksa kristlik teoloog ja augustiini munk,tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon,oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp,populaarne jutlustaja.1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäe kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Magnus-oli Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ja Liivim kuningas15701577,püüdis erinevate vahenditega saavutada suurt võimu. Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides.
Johannes Blakenfeld- oli saksa päritolu Vana-Liivimaa usutegelane ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. Martin Luther-1483-1546 oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Melchior Hoffmann- Saksamaalt pärit kasuksepp, populaarne jutlustaja. 1525 juhatas mitmesajaliikmelise inimhulga Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Johann Pulck- Rostockis õppinud, 16 sajandil kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlissegi. Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled.
Lääne- Euroopa oli nõus. Rüütlid soovisid oma sõjakirge rahuldada, kaupmehed raha teenida ja paavst soovis allutada endale idakirikut ja näidata üleolekut. Talupojad lootsid aga pääseda vägivallast ja hädadest. Clermont'i kirikukogu 27. nov.1095 Clermont'i linna Prantsusmaal tuli paavsti kuulama tuhandeid rüütleid, palju vaimulikke ning hulgaliselt lihtrahvast (üle 200 piiskopi ja 400 abti). Urbanus II esines 26. nov. vabaõhukõnega tohutu inimhulga ees. Ta püüdis kujutada sõda, kuhu ta "ustavaid" minema õhutas, Kristuse haua vabastamise ja "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis
peiterüüs: neile langevad päikesest valgustatud puulehtede varjud. Mustvalge filmilindi toonisuhteid kasutab Luts ka kaadrisisese värvidramaturgia saavutamiseks. Veel üks võte Põhjarannikust: kaugusesse ulatuv metsaga kaetud kaldajoon ja loiult lainetav meri. Esiplaanil jäme kasetüvi. Selle mustade tähnidega hele koor annab otsekui juhttooni lehtpuumetsa kokkusulavale tumedusele ja merepinna valkjale helgile. Theodor Lutsu üheks tugevaks küljeks on olnud ka inimhulga liikumise ja tegutsemise näitamine. Mõnikord ta otsekui vermib inimesed ümbritsevasse keskkonda, saavutades niiviisi üllatava kaadrisisese plastilisuse. Selle kinnituseks on ristikäik Petseri kloostris filmist „Kas tunned maad...“. Mööda kloostrit ümbritsevaid liivakünkaid keerleb ja valgub loogeldes alla ristikäik. Kantakse kirikulippe, pühapilte, ikoone. Operaator on seda peatumatult vonklevat madu filminud sügava nõo vastasküljelt
Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu ja sõjategevus hoopis laienes. Sõda iseenesest on väga tasuv tegevus nii relvatöösturitele, krediidiasutustele – juhul kui nad ise eemale jäävad. Samuti on sõda tõhus vahend sotsiaalse ja poliitilise kontrolli säilitamiseks suure inimhulga üle. Sõjaseisukorda on võimalik ära kasutada selleks, et mõjutada inimesi heaks kiitma selliste institutsioonide loomist, millega nad tavaolukorras ei lepiks. Eesti üks tuntumaid sõjaajaloolasi Mati Õun: “Mulle tundub üha enam, et II maailmasõja põhitsenaariumid pandi paika Euroopa ja Ameerika finants- ning tööstusgeeniuste poolt ammu enne selle sõja algust. Uus maailmasõda valmistati ette Venemaal ja see ettevalmistustöö käis rahvusvahelise kapitali ühisjõududega
(4.2.1) · Võrdlusmomendi puudumine tingib Windowsi-kesksuse. Loomulikult tuleb arvesse võtta, et mis tahes järelduste tegemine eeldab statistiliselt piisavalt suurt gruppi. Antud juhul ei saa 14 küsitluses osalenu vastuste põhjal teha paikapidavaid järeldusi. Võttes aga arvesse, et viimase viie aasta uuringud kinnitavad, et kõigist arvutikasutajatest on Windowsi kasutajaid 90%, on statistiliselt aktsepteeritava inimhulga olemasolul ilmselt seaduspära samasugune (w3schools: OS Platform Statistics). 12 Kokkuvõte Tänapäeval toimuvad muutused kõikides elu valdkondades niivõrd kiiresti, et inimesed võtavad neile osaks langevaid hüvesid iseenesestmõistetavalt. Arvutikasutajad ootavad pidevalt operatsioonisüsteemide vallas suurt edasiminekut, teadvustamata endale, et tehnoloogia on teinud tänasesse staadiumisse jõudmiseks läbi tohutu arenguhüppe.
Peter Drucker arvab, et iseloom on see, mille kaudu saab teistele juhiks olla. Mina arvan, et selline väide on täielikult õige. Näiteks inimene, kes kardab sattuda tähelepanu keskpunkti, on sunnitud pidama kõnet sadade inimeste ees. Ta närveerib meeletult, mis on tingitud sellest, et tal puudub enesekindlus ja julgus. Kui indiviidi iseloomujoonte hulka kuulub just julgus ja enesekindlus, pole tema jaoks mingi probleem pidada kõnet või avalikult esineda suure inimhulga ees. Kõik oleneb ja on tingitud inimese enda iseloomust. Liidriks saamise kõige olulisemaks sammuks on saada iseenda liidriks. Kujundada endale ettekujutus tulevikust, paika panna plaanid nind asuda järgemööda neid ellu viima. Tuleb endale selgeks teha enda plussid ja miinused, püüda nõrkuseid parandada või nendest täielikult vabaneda. Ainult ise saab liidriks olemiseks ennast arendada ja parandada, kuid
National cultures and corporate cultures. Kultuur on meele kollektiivne programmeerimine, mis eristab ühte inimkategooriasse kuuluvaid liikmeid teisest. Culture is the collective programming of the mind which distinguishes the members of one category of people from another. Sotsioloog ja rahvusvaheliste suhete ekspert John Paul Lederach 1995. Preparing for peace: Conflict transformation across cultures. Kultuur on jagatud teadmised ja skeemid, mis on loodud teatud inimhulga poolt tajumaks, interpreteerimaks, väljendamaks ja vastamaks sotsiaalseid/tele tegelikkusi/tele nende ümber. Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them. Samuti pöörake tähelepanu dominantidele, mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte
Nature and Causes of the Wealth of Nations", kus ta tutvustab turumajanduse iseregulatiivset võimet nn. ,,nähtamatu käe" tööprintsiipi ja win-win põhimõtet. Smithi teos pakub tänapäevani alust palavateks aruteludeks. 1789 samal aastal kui puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, ilmus Jeremy Benthami ,,Introduction to the Principles of Morals and Legislation", kus on põhjalikult kirjeldatud utilitarismi tööfunktsiooni optimaalse tulemuse leidmist inimhulga ja naudingu korrutise maksimaalväärtusest. Bentham käsitles inimest sügavalt atomaarse nähtusena, kelle poolt moodustatavad ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale. Benthami, kes veetis kirjutuslaua taga kuni 12 tundi päevas, suurejooneliseimaks ja
jooksul. Paratamatult on võim inimsuhetele omane. See tähenab, et iga suhe suunab meid rohkem või vähem tegema seda, mida me muidu ei teeks. Võim ja konflikt on tihedalt seotud ja on kõnekas vähemalt kolmes tähenduses: 1. võimuvõitlus milles konflikti põhiküsimuseks on võitlus võimuvahendite ja tugevuse pärast. See tähendab taotlust kasutada erinevaid võimuvahendeid üha suurema inimhulga üle, suunates üha arvukamaid käitumisviise. See on üks konfliktide sagedasemaid allikaid 2. võimukorruptsioon see tähendab moraalset allakäiku, võimetust toimida oma parimate (kõlbeliste) arusaamade järgi, et säilitada ja tugevdada oma võimu. 3. võimu tasakaalutus on olukord, milles ühel osapoolel on oluliselt rohkem võimu kui teisel Pole suhteid, milles võimu ei rakendata. Tegelikult meil isegi puudub võimalus suhelda võimu kasutamata
g) Kohanimekooslus – mingil konkreetsel alal tarvitatav nimehulk, mis moodustab teatava terviku. Eestis peamiselt 2 tüüpi: krunditud maadele omane (asustusnimekeskne, talule anti maatükk, mis enam ei muutunud, keskseks sai talunimi, nt Jaani talust said Jaani põld ja mägi) ja lapimaasüsteemilise omane (ühismaad jagati lappideks, loodusnimed on jäänud iseseisvaks, pole seotud talunimedega). Kohanimekooslus on konkreetsel territooriumil elava inimhulga tarvitatavad kohanimed, mis moodustava sel alal terviku. Eestis on see ühe asula piires kasutatavate nimede kogum. Eestis on eristatud 2 rühma: dominantnimed (= koha staatus paistab millegi erilise poolest silma) – nende järgi moodustame teisi nimesid, nt mõisanimed. Annelinn sai nime Anne karjamõisa järgi. orientiirnimed (= nimed, mille järgi liigeldakse maastikul, aga ei pea olema dominantnimed). Orientiirnimed
(1748-1832), kes kasutas terminit utility (kasulikkus) kui kõikjal toimivat põhimõtet majanduses. Kasu oma tegevusest (tarbimisest) äratab inimeses lõbu- ja rahuldustunnet ja ülimat heaolu. Tarbimine ei ole inimesele mitte niivõrd kohustus, pealesunnitud tegevus, kuivõrd tema õnneliku oleku avaldus, suurim hüve, mida ühiskond suudab üksikisikule anda. Kõlbluse sisuks on aga suurima inimhulga õnn. Sellise, nn utilitaarse moraaliõpetuse alusel arenes välja kaasaegne demokraatlik riigiteooria. Saksa majandusteadlane Hermann Heinrich Gossen (1810-1858) pani aga aluse hüvede subjektiivsete väärtuste teooriale. 19. sajandi keskpaiku formuleeris H. H. Gossen oma töös „Entwicklung der Gesetze des Menschlichen Verkehrs” (1854) piirkasulikkuse seaduse: ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni.
karakteristikud: saab analüüsida inimeste vahelise seose tugevust tugev (lähisugulased, lähisõbrad, lähisuhe) ja nõrk (töökaaslased, tuttavad, naabrid) side. Mark Granovetter: majanduslikult on kasulikud just need nõrgad sidemed, mitte need tugevad. Nt töökoha saamine. Parema töökoha saab just nõrkade mitte tugevate sidemete kaudu. Uuritud on ka võrgustikutihedust kui tihedalt inimesed tunnevad üksteist mingisuguses populatsioonis. Tihe võrgustik on, et mingi inimhulga liikmed kõik tunnevad kõiki. Hõre võrgustik on, et ainult üksikud inimesed tunnevad üksteist antud grupis. Võrgustikuauk: on kolm inimest, kolmas inimene tunneb ülejäänud kahte aga üks inimene teisi ei tunne. Vahel arvatakse, et need augud on ka kasulikud. Nt kinnisvara vahendus, viib kokku müüjad ja ostjad kokku. Sild võrgustikus. Ronald Burt: võrgustikuaugud on majanduslikult kasulikud. Võrgustiku heterogeensus. Mänguteooria
Geert Hofstede 1984. National cultures and corporate cultures. Kultuur on meele kollektiivne programmeerimine, mis eristab ühte inimkategooriasse kuuluvaid liikmeid teisest. Culture is the collective programming of the mind which distinguishes the members of one category of people from another. Sotsioloog ja rahvusvaheliste suhete ekspert John Paul Lederach 1995. Preparing for peace: Conflict transformation across cultures. Kultuur on jagatud teadmised ja skeemid, mis on loodud teatud inimhulga poolt tajumaks, interpreteerimaks, väljendamaks ja vastamaks sotsiaalseid/tele tegelikkusi/tele nende ümber. Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them. Samuti pöörake dominantidele mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte või
ühes tema nutjate ja naerjatega pisaraisse. Kogu linn läheks voolus alla vett, kui võiks lasta tema peale äkki kõik need pisarad, mis nutetud tema asukohal. Ja Indrekul oli hea meel, et linn elab siiski edasi. Tal oli lõpuks iseomagi nukrusest ja valust hea meel, sest ta tundis: nõnda saab ta teiste sarnaseks, nõnda saab ta üldse inimeseks, sest inimene algab valust. Nii mõnigi kord tabas ta kalmistul peielisi ja läks, kui see suurema inimhulga tõttu võimalik, nende sekka, et võtta osa nende leinast. Aga imelikult libises teiste lein temast mööda, nagu oleks tema südamel mõni kaitsevõrk ümber, mis ei lase ligi mingisugust kaastundmust. Mul on omad valud -- mõtles ta siis -- ja kui ma peaksin lisaks võtma ka teiste omad, siis ei suudaks ma välja kannatada. Elu kaitseks ongi nõnda seatud, et igaühel on ainult tema hädad, kuna teise häda on puu küljes
annaabi.ee 
