Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"inimenegi" - 24 õppematerjali

Kõne-lemmik loomade varjupaika viimine
1
docx

Kõne (lemmik loomade varjupaika viimine)

naine, kes tahab kinkida oma pojale kassi, kuid raskendavad tööpäeva varjupaiga töötajatele. Loomade äraviimine varjupaika omavad mõningaid probleeme: näiteks töötajad, peavad iga päev nende järgi koristama, neile toitu ostma ning otsima uusi peremehi. Kokkuvõtteks võin öelda, et kohe kindlasti ei ole ma loomade piinamise poolt. Parem looma mitte osta kui ei ole kindel, et on aega tema peale nii hommikul kui ka õhtul. Loom on samasugune elusolend nagu inimenegi kes vajab suhtlemist, hoolitsemist ja toitmist. Õpetaja on range kuid pani selle töö eest 5. :D

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Armukadedus
2
doc

Armukadedus

Armukadedus võib olla teatud määral, vähese enesekindluse väljendusvorm. Kui keegi sinule lähedane suhtleb kellegiga kes tundub teie suhtele ähvardavalt, tekib sinus tunne, et suhe võib jõuda lõpule, ja sellest tingitud käitumist võibki tõlgendada armukadedusena. Tihtipeale arvatakse, et armukadedus on asi mis eksisteerib vaid heteroseksuaalide ja üldse vaid inimestevahelistes suhetes. Tegelikult see nii ei ole. Armukadedus on miski mis eksisteerib a loomariigis, ja inimenegi on loom- imetaja kui täpsem olla. Armukadedus võib esineda loomariigis mitmel vormil. Kas vanemloomade vahel või poja ja vanemlooma vahel. Loomade puhul on armukadedus instinktiivne, näiteks kui isaslõvi territooriumile tuleb teine isane siis ta peletab tema oma valitsuse all olevalt territooriumilt, ja oma emaste seast minema. Teisel juhul toimub armukadedus emase või isase vanemlooma ja poegade vahel.

Ühiskond → Perekonnaõpetus
19 allalaadimist
Kuidas hoiab Päike Planeete paigal-Kuu mittekukkumine
2
doc

Kuidas hoiab Päike Planeete paigal, Kuu mittekukkumine.

alla kukkunud ja enam alla minna ei saagi. Roomlased aga lahendasid selle probleemi tõdedes, et Maal pole lihtsalt mingit mõtet alla kukkuda. Lähtudes aga füüsikalistest ning astronoomilistest seadustest võib Maa nn. kukkumist seletada järgmiselt. Teatavasti kõik kehad tõmbuvad üksteise poole. Oleme seda tundnud näiteks palli õhku visates või ise õhku hüpates ­ visatud asjad kukuvad ju maha tagasi ja ega inimenegi pole võimeline kaua õhus püsima. Siin tuleb käiku Maa külgetõmbejõud. Igal esemel Maal ja meie Päikesesüsteemis on külgetõmbejõud, mis sõltub eseme suurusest. Päike tõmbab enda poole kõiki oma süsteemi planeete ligi justkui magnetiga. Samal ajal liiguvad planeedid ümber oma telje tiireldes omasoodu Päikesest eemale. Seepärast tiirlevad taevakehad ikka sama joont mööda ega liigu teineteisele liialt lähedale. Samas ei lenda nad ka

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Jumal on surnud
3
rtf

Jumal on surnud

Loomulikult...2007. Loomulikult on jumal olemas!.- http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=110&postorder=asc&start=20.20.12.2007). · Walter Kasper: ,,Ainult siis, kui Jumal on, on võimalik uskuda, et elul ja maailmal on mõte. Sellise usuta ei saa keegi elada, armastada ja tööd teha. Seepärast on otsustamine Jumala kasuks otsustamine ka inimese kasuks. Kui aga Jumal oleks surnud, oleks viimselt inimenegi surnud. Seepärast on inimesel lootus, et Jumal elab ( Kasper,K.2007.Jumal kui persoon. http://www.johannes.ee/tekstid/kasper.pdf. 20.12.2007 )." · Ma tean, et Jumal on olemas! Ma palvetan, kui mul on vaja. Kui ma kardan, siis ma palvetan, kui mul on mure, siis ma palvetan. Uskuge või mitte, aga probleemid lahenevad! Ma olen ise näinud kuidas jalutu tõuseb ratastoolist püsti ja kõnnib (Mina...2007.Mina usun

Kategooriata → Uurimistöö
29 allalaadimist
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili
2
doc

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili

hõrenemist saab peatada üksnes kõikide suurriikide koostöös. Tootmishullustusse sattunud ettevõtjad piirangutega ei nõustu, lisakulutused oleksid liiga suured. Odavamaks peetakse kasumi teenimist keskkonda saastades. Tegelikult on vähe kasu kui väike inimeste grupp on teadlik, mis tagajärgi toob keskkonna saastatus ja kuidas olukorda parandada. Oleks vaja harida kogu elanikkonda. Maailmas levivad arusaamad, et ohus on ainult loomad, linnud, kalad ja taimed. Tegelikult kannatab inimenegi. UV-kiirgus muutub nahale üha kahjulikumaks. Linnaelanikud hingavad sisse heitgaase, tekivad haigused, mille vastu võideldakse antibiootikumidega. Ravi tulemusena hävivad headki mikroobid, organism muutub haigustele vastuvõtlikumaks. Paljude tänapäeva inimeste harjumuste hulka kuuluvad alkoholi, tubaka ja rämpstoidu tarbimine, mis omakorda raskendab kehal vabanemist ebasobivatest ainetest. Viies kogu

Eesti keel → Eesti keel
335 allalaadimist
Gottfried Wilhelm Leibniz i monaadi teooria
2
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz`i monaadi teooria

võib hiljem olla teisel. Kunagi ei saa aga kahel monaadil olla ühesugust vaatenurka. Nagu kaks inimest: sinul ja minul ei saa olla ühesugunekogemus maailmast. Et sa oled siiski sina, siis tunned samidagi, mida mina ei tunne. Monaadi vaatenurk ei ole siiski ainult perspektiiv, seda määrab ka igale monaadile vastavsagedusaste. Kõik monaadid kujutavad üht ja sama universumit. Igaüks peegeldab aga üht ja sama erinevalt, üks teeb seda selgemini, teine segasemalt - just nagu inimenegi, kes näeb unes tegelikkust ähmasemalt kui ärkvel olles. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil, kõige väiksemast kõige suuremani, on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad

Filosoofia → Filosoofia
19 allalaadimist
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks
3
doc

Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks

hüvedele, millega püütakse näida edukas ning teistest parem. Seega ma arvan, et väärtushinnangud tänases Eestis on vales kohas ning ma loodan, et nad ka vähe haaval õigesse kohta loksuvad. Küsimus, kas edukuse seadmine inimese mõõdupuuks on ikka õigustatud, küsitakse kirjanik Eva Koffilt: ühiskond pakub välja ühe mõõdupuu, aga me oleme vabad leidma ka teisi mõõdupuid. Oluline on, et me leiaks vähemalt ühe asja, mis meid huvitab ja õnnelikuks teeb. Perekond, nagu inimenegi, on ju tegelikult meile antud võimalus, unistus, mida me püüame täituma panna - soovides luua omaenda väikest maailma, kus oleks hea olla kõigil, kes sinna kuuluvad. Paljudel see unistus ei täitu, aga võimalus on antud kõigile. Need olid tema kaks kõige olulisemat sõnumit ja kindlasti on need väga õiged, sest edukus tõesti ei seisne ainult heas töökohas, mis raha sisse toob, vaid edukus peitub ka mujal.

Majandus → Majandus
135 allalaadimist
Koera referaat
6
odt

Koera referaat

Enamasti kevadel sünnitab koer pojad (kutsikad). Algul on kutsikad pimedad. Nägijaiks saavad nad umbes pooleteise nädala pärast. Emaloom hoolitseb oma poegade eest hästi: toidab neid, hoiab nad puhtad, neid tihti lakkudes, mängib nendega ega eemaldu poegadest kaugele. Koer on imetaja. Poegi imetab ta ligi 40 päeva. Selleks ajaks on kutsikatele kasvanud juba hambad ja neid võib toita liha, juurvilja, leiva ja muu toiduga. Üldse sööb koer kõike seda, mida inimenegi. Eriti maitseb talle liha. Tingimata tuleb koertele, eriti aga kasvavatele koertele, anda konte närida, et nende luustik muutuks tugevaks. Ajalugu Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati sookoeraks ehk turbakoeraks. Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist
Haug kui kõige suurem mageveekala
7
doc

Haug kui kõige suurem mageveekala

Uude kohta sattudes kohandab kala oma käitumist, tuginedes varasematele kogemustele. Nii juhtubki, et ´´ vanad kalad ´´ teavad juba kalameeste trikke ja nii kergesti end enam ära petta ei lase- või on seegi kõigest müüt? KAS KALAD HINGAVAD ÕHKU? N-ö ´´ klassikaline `` kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi. Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid ükskuid leidub ka meil- näiteks Emajõe sonnides ja Võrtsjärve kaldaservades elutsev vingerjas (lad k Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise elu viisiga kala, kelle meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsas satub ta harva ja kui satubki, tasub see piiksuvat häält tegev kala elusana tagasi lasta, seast tegemist on Eestis kaitsealuse liigiga.

Loodus → Loodus
3 allalaadimist
Keemilised Vooluallikad
9
doc

Keemilised Vooluallikad

********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja ­ (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad ­ meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD

Keemia → Keemia
64 allalaadimist
Keemilised vooluallikad
12
doc

Keemilised vooluallikad

Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Päikesesüsteemi kaugeimad objektid Sedna ja Eris
8
doc

Päikesesüsteemi kaugeimad objektid Sedna ja Eris

ekslikule inimmeelele suudavad jätta muljet, et tegu millegi seletamatu ehk imelisega on. Samuti on skeptik abiks olnud testide kavandamisel, et testid oleksid tõepoolest ausad ja teaduslikult pädevad. Vähemalt niipalju kui võimalik, silmas pidades saate eesmärki palju vaatajaid saada ja reklaamiga raha teenida. Kui see skeptiline osa on saate kavandajatel juba läbi mõeldud ning sobiv inimenegi leitud, siis tore. Kui see osa aga veel puudu, siis igaks juhuks teavitan, et Eestis on tegutsemas MTÜ Eesti Skeptik, mis muuhulgas ka just sedalaadseid asju jälgib, juhendab inimesi, kuidas trikke ära tunda ning ka võimalike ohtude osas hoiatab. Kui mängus on 100 000 krooni, siis ei pea selle saavutamine osalejatele sugugi liiga lihtne olema Samas meenutan, et tõestatud imevõime eest on välja pandud lausa 1 miljon USA dollarit ning see auhinnaraha on seni kenasti tallel

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Gottfried Wilhelm Leibniz
9
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

võib hiljem olla teisel. Kunagi ei saa aga kahel monaadil olla ühesugust vaatenurka. Nagu kaks inimest: sinul ja minul ei saa olla ühesugunekogemus maailmast. Et sa oled siiski sina, siis tunned samidagi, mida mina ei tunne. Monaadi vaatenurk ei ole siiski ainult perspektiiv, seda määrab ka igale monaadile vastavsagedusaste. Kõik monaadid kujutavad üht ja sama universumit. Igaüks peegeldab aga üht ja sama erinevalt, üks teeb seda selgemini, teine segasemalt - just nagu inimenegi, kes näeb unes tegelikkust ähmasemalt kui ärkvel olles. Igal monaadil on tegelikkuse suhtes oma vaatenurk. Igal monaadil, kõige väiksemast kõige suuremani, on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole

Filosoofia → Filosoofia
22 allalaadimist
KOBRASTE UURIMUSTÖÖ
16
docx

KOBRASTE UURIMUSTÖÖ

elutegevuse tulemusena on kümned hektarid metsa üle ujutatud. Hetkel ei toimu sellel alal mingit inimeste poolset majandustegevust. Kraavi ümbruses olevaid alasid kasutatakse ikka veel karja- ja heinamaadena. Suurele kraavile on asunud elama koprad. Ümberkaudsetes metsades toimub suur majanduslik tegevus, nimelt tegutsevad seal metsamehed. Siiski tundub, et kopraid see eriti ei häiri. 2.2.3. Arvatav alade tulevik. Arussaare ojal ei tule ilmselt enam suuri muutusi ja ei usu, et inimenegi sinna vahele segab. Tõenäoliselt jääb tamm oma endisele kohale ja kuhu on kobrastelgi minna. Üleujutatud alad ei kuulu eraomandusse ja seetõttu arvan, et mingit majanduslikku tegevust seal toimuma ei hakka. Kraavil on olukord märksa teistsugune. Ala tulevikul on tõenäoliselt vaid kaks võimalust. Esiteks: kui inimene ei sekku siis seiskub veejooks kraavides, neisse settib prahti ja juba mõne aasta pärast on sealsed alad taas soostunud ja majandustegevuseks kõlbmatud.

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Sofi Oksanen-Puhastus-märkmed
8
docx

Sofi Oksanen "Puhastus" märkmed

luuletajate nägemused luulest, luuletajatel ka nõrkushetki, luuletused tulid ise, tema pidi need lihtsalt üles kirjutama, kolleeg tegi Eero üle nalja, öeldes talle et temast oli rahvakirjanik saanud, mille peale Eero solvus, armastas maailma rohkem siis, kui ta seda ei näinud, leidis et raske aega veeta, pole midagi, unistas paremast maailmast, talvest - Augusti arvates kajakas tasakaalust välja viidud liik nagu inimenegi, mere kohal lendamise asemel tiirlesid linnas prügikastide ümber ja akende taga - Augustile ei meeldinud inimesed, kes kõndisid väljaspool teeradu, skeptik inimeste suhtes, oli veendunud, et kunagi tuleb inimestele kättemaks - Ahjualused ehk inimtõud kes öösel tänavatele ilmusid, ronisid alles pimedas välja, ilusaid inimesi vähe, räpased tänavad, poe juures juba päeval joodikud, kes viivad taarat, suures koguses alkoholipudeleid

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Eesti rahvuspargid
13
doc

Eesti rahvuspargid

Läänepoolne Allikaraba on noorem ja sarnaneb rohkem siirdesoole. Selle keskosas on madalate kallastega laugasjärv, kust saab alguse salaoja. Valgeraba keskosas sirutub rohkem kui paari kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse metsaga kaetud seljandik. Metsad hõlmavad Soomaa territooriumist kolmandiku. Oma mitmekesisuselt ulatuvad siinsed metsad luidetel kasvavatest kuivadest valgusküllastest nõmme- ja palumännikutest kuni erinevate mõnesse avasse mahub inimenegi seisma, arvatavasti on need õõnsused kujunenud tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik. Lammimetsale iseloomulikult kasvavad siin haab, arukask ja saar. Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas.

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Tunnetusteooria eksam
11
doc

Tunnetusteooria eksam

Premack ja Woodruff näitasid simpansile lühikest videoklippi, milles näitleja üritas kogu oma tegevusega näidata, et ta tahab välja pääseda suletud ruumist. Kohe pärast videolõigu lõppu näidati simpansile suurt hulka kõige erinevama otstarbe ja kujuga esemeid, alates kruvikeerajast kuni triikrauani. Nende väga erinevate asjade seast valis simpans üsna järjekindlalt võtme. Siit võib järeldada, et simpans mõistab nagu inimenegi, et videopildis nähtud isik tegutses mingis kindlas vaimses seisundis ja selle seisundi nimi on ,,soov pääseda välja lukustatud toast". Eneseteadvuse areng inimesel- Lapsed õpivad ennast peeglis ära tundma alles teiseks eluaastaks ja iseenda peeglis äratundmise võime on vaid üks märk lapse teadvuses toimunud põhjalikust muutusest. Üheaegselt iseenda peeglis äratundmisega hakkab laps märkama teisi, suutes näiteks imiteerida teise lapse liigutusi

Psühholoogia → Psühholoogia
75 allalaadimist
Tõde ja õigus
8
rtf

Tõde ja õigus

o "Õpetaja ütleb, et peab nõudma mitte õigust, vaid paluma armu, kõik muu on kurjast," seletas perenaine silmi pühkides. o "Igaühel omad patud," vastas Mari. "Kes teise hinge näeb, igaüks tunneb ainult oma südant." o "Üks on ikkagi loom, teine inimene, ja mis teed loomale, seda ei tee inimesele, sest loodad, et eks inimene muretse isegi enda eest. Aga näe, ei muretse. Ennem sureb, kui muretseb, nagu oleks inimenegi ainult loom." o Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi, see võib sind temast sootuks eemale peletada. o "Siinilmas on asjad imelikud, arvad ühte, aga näe, läheb teisiti: arvad, et on hea, aga näe, on halb ja midagi ei või sinna parata." o "Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks," ütles Pearu Andresele. o "Isa, kirjutatud on, et seepärast jätab mees oma isa ja ema maha ja hoiab oma naise poole."

Kirjandus → Kirjandus
249 allalaadimist
Eksami kordamisküsimused
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Lubatud jahiviisid ja aeg: Põdrajaht kestab 15.sept ­ 15.dets. Ajujaht, alates 1.okt. Kasutatakse ka varitsus- ja hiilimisjahti. Metssiga (Sus scrofa) ­ Selts: sõralised Sugukond: sigalased. Välimus: 100-150kg. Pikad tumedad karvad. Kuldil suured kihvad. Kärss. Suht ümarad kõrvad. Levik: kogu Euroopa, v.a. Suurbritannia ja suurem osa Soomest ja Skandinaaviast, Lõuna-Siberist, Põhja-Aafrikast, Aasia lõunaosas. Arvukus Eestis: ~16 000 Toitumine: Peaaegu sama, mis inimenegi. On omnivoor. 2/3 oma toidust saab maad sonkides. Rohttaimed, mugulad, juured, risooid, viljd, marjad, seemned, loomne toit ­ tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad. Sigimine: Jooksuaeg novembrist jaanuarini ühes piirkonnas 1-1,5 kuud. Emasloom võib innelda 2x aastas, kui esimene pesakond hukkub. Teine paaritumine kunaiganes. Tiinud 4,5-5kuud, põrsad märtsist maini, põhiliselt aprillis. Keskmiselt 5-8põrsast. Kuldid elavad muidu eraldi, aga jooksuajal ühinevad karjaga

Kategooriata → Ulukibioloogia ja jahindus
247 allalaadimist
Ideid multiuniversumi olemusest
33
pdf

Ideid multiuniversumi olemusest

Kasutades piltliku seletust asja lihtsustamiseks, siis vaatame esmalt tüütut kärbest suveööl, kes lendab magaja toas ringi. Mees on 12 proovinud kõike, et tüütust kärbsest lahti saada ning viimase võimalusena proovib rääkida: ,,See on piisavalt suur tuba, on palju teisi kohti. Pole mingit põhjust, miks sa minu kõrva ääres pead olema." Selle peale jääb kärbes aga mõtisklema, kui palju neid teisi kohti siis õigupoolest on. Inimenegi hakkab sellele mõtlema. Klassikalises universumis ehk lõpmatus universumis oleks vastus lihtne: lõpmatu arv kohti, kuid hetkel on vaatluse all varieeruvad võimalused. Kärbes võiks liikuda kolm meetrit paremale või 2.5 meetrit alla või 1,17 meetrit vasakule. Kärbse positsioon võiks jäädagi varieeruma, sest võimalusi ehk kohti, kus kärbes olla võiks, on ju lõpmatult. Seda kärbsele seletades, jõuab inimene äkki järelduseni, et mitte ainult kärbse

Astronoomia → Astronoomia
9 allalaadimist
Tammsaare ja Gailit elulugu
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

,,Kahe paari ja üheainsa" pahased tegelased võrdlevad üksteist ,,putukatega", kooselu ,,hundipesaga", vihastavad ,,tolavasika" ja ,,vaskussi" nimeandmistega. Pisut, paremas tujus võrdleb Kaasi naisepeletis Tiina vana Taidi-Laidit sigadega seletades: ,,Ootab ja ootab ning kögiseb, ei lähe magama enne kui suutäie saab." Selle loomulik-loomaliku elust arusaamisega on ka Laia eit heatahtlikult nõus: ,,Jah, mis see inimenegi targem on, ühte moodi tahab igaüks süüa saada. Näe, va koerakutsikaski ehk kanapojad - ei lähe ukse alt ära, kui sa neile midagi ei anna" (kogus ,,Vanad ja noored", 1913, lhk. 135). Taidi-Laidi alanduse määrab leivapaluke peaaegu samuti nagu Tug-lase Popi suhte ta hea ja halva isandaga. Esineb Tammsaare enese ,,Uurimisel" (1907) haritlane-arst kõhuõpetusega (,,iga looma hing on ta kõht"). ,,Kahe paari ja üheainsa" ühiskondlikuks tagapõhjaks on veel möödumatu mõisaorjus

Kirjandus → Kirjandus
50 allalaadimist
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

 see, kas me neid helindeid naudime või mitte, ei ole niivõrd enam meeleelundite, kuivõrd meie aju omadus, meie psüühika küsimus. Kuulmine – teiste liikide kuulmine erineb inimese omast nii eristusvõime (“kuulmisteravuse”) kui ka tajutava sagedusala poolest. • kakkudel on erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab neil saaki püüda isegi „kottpimedas“ • enamik linde suudab tajuda kuni 20 000 Hz sagedusega helisid (nagu inimenegi), kuid seevastu nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz-ni. Seda nn ultraheli tekitavad nahkhiired ka ise, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni põhimõttel • ka koerad kuulevad ultraheli (mistõttu koeri vaigistatakse või kutsutaksegi vilistamise abil) • maod, vaalad, delfiinid, kaelkirjakud ja elevandid tajuvad madalsageduslikku infraheli (inimesed ei taju heli sagedusega alla 16-20 Hz) ja kasutavad seda kommunikatsioonis

Bioloogia → Etoloogia
44 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

Mitte Terminoloogia kokkuvõte 153 termini üks terminoloogi arvates kindel vaste, vaid senistest tõlgetest leitud vastete loend. • Sõnastik ei pea ühel hetkel valmis saama ja vananemist alustama, vaid võib ise edasi elada ja areneda. Kuna materjali töötlemise alustala moodustab üsna kindlasti mingi masinõppesüsteem, siis see võib õppimist jätkata ka tulevikus temani jõudvate tekstide pealt, nagu inimenegi. • Praeguste süsteemide täpsus ei võimalda veel toime tulla ilma nende väljundi puhastamiseta, seda aga annab vähemalt osaliselt delegeerida sõnastiku lugejatele, kasutades ära nende keelehuvi, asjade korrastamise soovi ja kuulumisvajadust. Seega, kui valite metoodikat mõne suurema sõnastikuprojekti jaoks või mõtlete terminoloogiateemalise lõputöö peale, pakuksime edasiuurimiseks järgmisi suundi (sulgudes ingliskeelsed märksõnad

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Kus on naine, seal on ka kurat, naine ise ongi see kurat." ,,Kui naine on kurat, siis ilma kuradita ei saa," ütles Slopasev. ,,Aga kui on kurat, milleks siis inimesel see igavene elu? Et võiks teda igavesti piinata? Ei, ei, kui on kurat, siis pole igavest elu, igavest inimest. Sest ega jumal pole hulluks läinud, et ta sigitab, sünnitab ja kasvatab igavest inimest selleks, et teda igavesti piinata. Kasvatab selleks, et anda ta igavese kuradi kätte? Inimenegi ei tee midagi selletaolist. Tema ju ka kasvatab loomi ja annab lihunikule edasi, aga kas lihunik piinab neid igavesti? Peaasi: kas ta saab neid igavesti piinata? Hea küll, et lihunikul on poisid nagu kuradilgi, aga kas lihunikupoiss saab igavesti härja saba murda või teda igavesti vemmeldada? Muidugi ei saa, sest varsti tuleb surm ja siis on piinal lõpp. Igavesel inimesel aga murrab lihunikupoiss, s. t. kuradi sell igavesti sabaroogu. Mis te arvate, on see üldse võimalik? Mina arvan -- ei

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun