Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene ja Keskkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taluvuspiir, biootiliste, mitmekesisus, konnakotkas, muutma, abiootilised, nihkumine, aklimatiseerumine, varustab, harima, muutustega, osoonikiht, mürgised, kemikaalid, pinasesse, öeldud, loodusressursid, reostamine, veesoonte, pumpamine, ümberkujundamine, hooldama, hooldusraie, valgustusraie, harvendusraie, saastetasu, veekogudesse, kotkad2. Maastike kaitse ja hooldus, kultuurmaastike ökoloogilise mitmekesisuse ja stabiilsuse tagamine 3. Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine (õhk, vesi, mullastik) 4. Puhkevõimaluste organiseerimine looduses 5. Taastuvate loodusvarade ratsionaalne alalhoidlik kasutamine ja kaitse. Maastikuhooldus Inimese maj. tegevuse tagajärjel kujunevad tehnogeensed maastikud ja tehiskeskkond. Säilitada või luua optimaalne maastike ökoloogiline mitmekesisus Kompensatsioonialade säilitamine ökolon ökoloogilise tasakaalu säilitamine Rekreatsioonialade loomine Veekaitse ribad ja vööndid: ökol. funkts, veekaitseline ja esteetiline Veehoidlad. Maastikuökoloogia olulisemad printsiibid: 1. Mida suurema arvu ökosüsteeme säilitame, seda suurem on liigiline mitmekesisus 2. Kultuurmaastikud tuleb liigendada looduslike kooslustega 3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
Zakaznik – vana vene keeles "keeld", algselt jahikeelualad, keelualad. Peeter I, määrused, korraldused: Metsade kaitse, parkide rajamine linnadesse, ukaasid jahifauna ja kalade kaitseks, Belovezje ürgmets, 1805 Moskva Loodusuurijate Selts, 1886 Askania Nova stepikaitseala, 1912 Vene Geograafia Seltsi juures alatine looduskaitse komisjon, 1918 Dekreet metsadest, 1919 Astrahani looduskaitseala. KESKKONNAÕIGUS Keskkond: Loodusteaduslik definitsioon: Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioon: „õhk, vesi ja pinnas”. Lugano konventsioonis: nii elus kui eluta loodusressursid ja nende omavahelised suhted. Vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Maastiku iseloomulikud elemendid. EL Kesk- ja Ida-Euroopale koostatud keskkonnakaitse näidisseadus käsitleb keskkonda kui: biootilisi ja abiootilisi
Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Aklimatiseerumine a) inimorganismi kohanemine uute elutingimustega; b) võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas väljaspool nende looduslikku levilat. Aklimatiseerumine põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Aktiivmuda orgaanilisest peenheljumist ja kolloididest ning mikroobide kogumeist koosnev helbeline mass, mis tekib reovee õhustamisel aktiivmudapuhasti õhutuskambris. Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused
zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine Integratsioon- Liitumine Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada Abiootiline- ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus. Produtsent- rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet – suhkruid. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas)
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine · Integratsioon- Liitumine · Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum. · Biootiline- ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada · Abiootiline- ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus. · Produtsent- rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. · Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas)
jooksul. Loomi ohustavad: 1. Elukeskkonna hävimine ja killustamine 2. Kaubanduslik jahipidamine 3. Kogumine lemmikloomadeks 4. Kasutamine meditsiiniuuringuteks 5. Inimene peab kahjurloomaks 6. Tulnukliigid 7. Keskkonna saastamine Loomade kaitse: 1. Nimeline kaitsekategooriad 2. Territoriaalne kaitse 3. Aktiivne ja regulaarne kaitse 4. Biotehnoloogiline kaitse pesakastid lindudele, loomade toitmine. 5. Aklimatiseerumine vältida konkurentide, haiguste sissetoomist 6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus 9. Fotojaht 10. Loomaaiad Punane raamat : Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate
rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Neutralism 1) koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 2) evolutsiooniteooria, mille järgi looduslik valik toimub molekulaarsel tasandil üksnes kahjulikke muutusi kõrvaldavalt, enamik molekulaarmuutusi on organismide suhtes neutraalsed ega allu valikule ja organismi valgud evolutsioneeruvad kindla autonoomse kiirusega. Mükoriisa e seenjuur. Kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Kontiinum pidevus. Eristatakse topograafilist (taimekoosluste piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati kitsam või laiem siirdeala), taksonoomilist (kõik taimekooslused ei jaotu kindlaisse tüüpidesse, osal kooslustest on mitme tüübi tunnused) ja ajalist (nii topograafiline kui ka taksonoomiline kontiinum muutuvad ajaliselt). Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse
Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused
komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e
Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem Ökoloogia uurib süsteeme, mis asuvad organismi tasemest kõrgemal. Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal (Charles Krebs): Liigi levimisvõime Liigi käitumine Abiootilised tingimused (füüsikalised ja keemilised) Biootilised tingimused Antrobiogeensed (inimtegevusega seotud) Füüsikalised - valgus, temperatuur, gravitatsioon, rõhk, tuli, vesi jne Keemilised - niiskus, atmosfääri gaasid, soolsus, toitained, happelisus Tavaliselt mõjutavad tegurid koos - SÜNERGISM Taluvusala ehk ökoamplituud - toimeväli, milles piires liigi isendid taluvad muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist
riigi regionaalne areng asustuse arengu suunamine transpordivõrgustiku kujundamine sidususe tagamine looduslikes kooslustes maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine o näide: Eesti 2010 (inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus): liikumisvabadus, valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet; asustussüsteemi edasiarendamine; asustuse ruumiline tasakaalustamine; Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine) maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded (3 näidet): o maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine o riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine
Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 1
loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2
Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, asteroidid jt
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
annaabi.ee 
