· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Occupational
1. Leidke ekataloogist ESTER raamatu Seeder, Siret, Seeder, Janno. Karjääri ja õigete valikute feng shui. Tallinn , 2010. 199 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number (vt. juhendit) Vastus: asukoht/korrus: TTÜR 5.korrusel(humanitaarteadused), kohaviit: 13/S 33, riiuli number:512. 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. (vt
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janno, Jaan. Arvutusmeetodid. Tallinn, 2008. 182 lk. asukoht TT raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number 2. Leidke Eesti mrksnastikust (EMS), milliseid seotud mrksnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal alternatiivenergia Loetlege kuni 3 seotud mrksna. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Kruus, Oskar. Abimees nii ausale eksaminandile kui ka leidlikule spikerdajale. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, lehekljed, kus artikkel asub. 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi
Lehekülgede süsteemi struktuur ja kujundus: ühesugune kõigi lehekülgede jaoks. Kujunduse üldmulje lakooniline ja neutraalne. Vältida mittestandardseid ja mitteavalikke formaate. Väga pikk leht ei ole hea. Ei tohi olla horisontaalselt keritav. Alammenüü peaks avanema peamenüü sisse või asendama tervepeamenüü. Välislingid ei tohi avaneda freimi sisse. Igal lehel viit esileheküljele. Leheküljed peaksid olema loetavad erinevate brauseritega, ka mittegraafilistega. Värv: mahukam tekstihulk must, sinine, hall ja valge. Lingid soovitavalt sinised, kasutatud link muudab värvi. Teenindusühiskonna olemus. Teenindusühiskonda iseloomustab teenuste kiire juurdekasv ja nende üha laiem pakkumine ning tarbimine, samas ka inimkonna aina suurenev vajadus informatsiooni kui pakutava teenuse järele.
raamatukoguteaduse seosed. Raamatuteaduse interdistsiplinaarsus / raamatuteaduse seosed: kirjadusteadusega, teadusloo, filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma 10 · humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
management (Bredillet et al 2007) · Practitioner orientation prevails in project management (Turner 2008) 6.9.2011 7 6.9.2011 8 Concorde Statistikat · Eelarve ületati 12 korda · 16% projektidest on edukad · Tähtaeg ületati 3 aastat · 31% projektidest peatatakse · 52% ületab suurel määral (189%) eelarve (Standish Grupp) · 44% tootearendusprojektidest ei saavuta
võimalustest. Edasi suuremaks väljakutseks on objektorienteeritusega seonduv, millest tänapäeval vähegi suurema programmi kirjutamisel ei saa üle ega ümber. Viimased punktid C# juures aga on pigem edasijõudnutele erilisematel juhtudel hakkama saamise või siis sertifikaadieksamiks valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga, mille tähenduse ta seejärel kuidagi välja selgitab. Sõnastikus käib juurdepääs infole märksõna kaudu. Seadustes on legaaldefinitsioonid antud terminitele, mitte mõistetele (kuigi termineid nimetatakse seal mõisteteks). Keelealastes vaidlustes vaieldakse tavaliselt sõnade Fikseeritud koodi mudel 21 tähenduste, mitte mõistete nimetamise üle. Keelekorralduses valitseb selge ja läbimõeldud seisukoht, et tegeldakse ainult sõnadega, kuna tähendusi normida ei ole võimalik. 3.5 Tähenduse olemus
saama, millega nad tekitavad teistele ebameeldivusi. 23. Ebameeldivatest asjadest tuleb vältida rääkimast, sest 5 4 3 2 1 need võivad rikkuda suhteid. 24. Elu mõte on pidev asjade ostmine, müümine ja 5 4 3 2 1 vahetamine: oluline on, et see oleks õiglane. 25. Konfliktide eest ei tohi põgeneda, nendega tuleb 5 4 3 2 1 tegeleda ja need tuleb lahendada. 26. Inimesi on kahte liiki: edukad inimesed ja luuserid. 5 4 3 2 1 27. Mida vähem oma nina igasugustesse asjadesse topid, 5 4 3 2 1 seda parem on. 28. Head suhted on elus kõige tähtsamad. 5 4 3 2 1 29. Kes pärast naerab, naerab paremini. 5 4 3 2 1 30. Erimeelsustest tuleb alati rääkida, vaatamata sellele 5 4 3 2 1 kui palju selleks aega kulub.
Nende tulemuste alusel saab välja tuua viis peamist tegevust, mis on projektiedu saavutamise seisukohast olulised: saavutada eesmärkide aktsepteeritus, hankida vajalikud ressursid, projekti üldise kulgemise jälgimine ja meeskonna arendamine, mõjujõu kasutamine ilmutades isikliku initsiatiivi ja luues projekti toimimiseks struktuure, efektiivse kommunikatsiooni tagamine. Joonis 4 annab ülevaate nende tegevuste omavahelistest seostest. Edukad projektid eeldavad eesmärkide kokku leppimist, vajalike ressursside hankimist ning projekti kulgemise jälgimist. Selleks tuleb projektijuhil mõjutada teisi huvigruppe, mis omakorda eeldab efektiivset suhtlemist. Joonis 4. Projektijuhi võtmetegevused. Kõigi meeskonnaliikmete poolt aktsepteeritud eesmärkide kokku leppimine on teoorias märksa lihtsam kui praktikas. Eesmärkide ja ülesannete sõnastamine nõuab heal tasemel abstraktset mõtlemist ning kujutlusvõimet
konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus, intellektuualse omandi õigus (autoriõigus, tööstusomandiõigus, naaberõigused)). // Avalik õigus: tööõigus, rahvusvaheline õigus, riigi- ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 17 39. Esitage skemaatiliselt: ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning Õigus: Läheb kaheks (Eraõiguseks ja Avalikuks õiguseks). Eraõigus: laieneb tsiviilõiguseks (mis omakorda võlaõuguseks, asjaõiguseks, perekonnaõiguseks ja tööõiguseks), kaubandusõiguseks, majandusõiguseks Avalik Õigus laieneb Rahvusvaheliseks õiguseks, riigoõiguseks (konstitutsiooniõigus),
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
