MIKROBIOLOOGAI ERIOSA KORDAMINE BAKTERIOLOOGIA Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica...
21. Difteeria ravi põhimõtted. 22. Kirjeldage lühidalt bordetella morfoloogiat. 23. Millised on bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid? 24. Iseloomustage läkaköha epidemioloogiat. 25. Loetlege olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. 26. Läkaköha patogenees. 27. Läkaköha kliiniline kulg. 28. Läkaköha diagnostika põhimõtted. 29. Kirjeldage Läkaköha profülaktika põhimõtteid. 30. Haemophilus influenzae poolt põhjustatud nakkused. 31. Listeria poolt põhjustatud nakkused. 1
→ bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja liikvoris; Vd 0,95 l/kg. Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H. influenzae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella spp, Chlamydia spp. KT: inhibeerib cyt P450 ensüüme. Allergia, eosinofiilia, nahalööbed, iiveldus, oksendamine, diarröa, kolestaatiline hepatiit, ajutine kuulmislangus L: Antimikroobsed ained > mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > makroliidid FD: • Seostuvad ribosoomi 50s alaühikuga ja pärsivad
vaktsiin sisaldab viiruse osakest nt pinnavalku v elusat nõrgestatud viirust mis tuvastatakse vaktsineeritava organismi immuunrakkude poolt võõrkehana Immuunrakud hakkavad tootma antikehasid Kui päris viirusorganismi tungib on antikehad juba olemas mis hakkavad organismi kaitsma. Viirus hävitatakse nii kiiresti et ta ei jõua paljuneda ega levida VIIRUSNAKKUSED (bhepatiit, polio, leetrid mumps punetised, rota) BAKTERNAKKUSED (tuberkuloos, difteeria, teetanus läkaköha, haemophilus influenzae) BAKTERITE MITMEKESISUS: Eeltuumsed ainuraksed organismid, väga väikesed ja eri kujuga, neid on kõikjal, üks liik on kohastunud kindlatele keskkonnatingimustele. Inimese kehas on 10 astmel 12 rakku, bakterirakke on 10x rohkem. PALJUNEMINE: bakterid poolduvad mittesugulilsel teel, tekib kaks ühesugust tütarrakku, väga kiire paljunemine kui on soodsad tingimused, kasvufaasid: lähtefaas, eksponentsiaalne faas, statsionaarne faas, surma faas.
6-7 aastat DTaP-IPV 5 12 aastat HepB 1,2,3** 13 aastat MMR 2 15-16 aastat DTaP 6 25, 35 jne. aastat (iga 10 dT 7 aasta järel) Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi ja Haemophilus influenzae tüüp b vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin * Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ** 1995.–2003. aastal sündinud ja eelnevalt B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed
RecA käivitab reparatsioonimehhanismid. 16. Mis tekitab UV? Tekitab DNA ahelas tümiini dimeere, häirivad edasist replikatsiooni (takistavad DNA polümeraasil edasi liikumast) 17. Mis siis saab, kui RecA-? On palju tundlikum UV-le. Ainus kaitse, mis olemas, on fotolüaas. See on valgusest sõltuv ensüüm. 18. Mis on Com valgud? Kompetentsuse saavutamiseks on vajalikud feromoonid (CSF ja ComX). Nende kontsentratsiooni tõustes, sünteesitakse edasised kompetentsusvalgud. Haemophilus influenzae ei erita feromoone, vaid muutub kompetentseks, kui satub statsionaarsesse faasi (C-nälg). Transforosoom – raku pinnal olev DNA retseptorsait. 19. Millega fenooli saaks ekstraheerida? Kloroformiga. 20. Mida teeb puhtal kujul fenool DNA-ga ja kust tuleb fenooli kollane värvus? Fenooli on vaja eelnevalt küllastada veega. Fenool seob 10% vett ning puhta fenooli lisamine DNA-le eemaldab vee ka DNA-st. Lisaks puhas fenool toatemperatuuril kipub tahkuma. Oma kollase värvuse on saanud ta
sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt kolme päeva jooksul. Ägeda vormi korral siseneb viirus kesknärvisüsteemi ning haigus väljendub seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihastehalvatusena. Seda peetakse lastehalvatuse klassikaliseks vormiks. Halvatus tekib tavaliselt jäsemetes (enamasti jalgades). Ravi on sümptomaatiline, halvatuse korral taastusravi. Hib viirus - Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku e. meningiidi põhjustaja Haemophilus influenzae tüüp b on bakter, mis põhjustab rida erinevaid kergema ja raskema kuluga haigusseisundeid. Levib piisknakkusena. Kõige tõsisem nakkuse tagajärg on mädase meningiidi ehk ajukelmete põletiku teke. Lisaks võib H.influenzae tüüp b põhjustada veel kopsu-, südamepauna- ja liigeste põletikku. Nakkus kulgeb tavaliselt palju tõsisemalt vastsündinud laste puhul ning võib olla ka letaalne. Haigust on võimalik ravida antibiootikumidega, ent raskema
kõikide sekreetide viskoossuse tõus, millele järgneb näärmete juhade ummistumine ning see omakorda põhjustab kudedes haiguslike muutuste (õõned, sidekoestumine) teket. Iseloomulik on kroonilise obstruktiivse, hingamisteid ahendava kopsuhaiguse esinemine ning seedeensüümide puudulik tootmine kõhunäärme poolt. Alumiste hingamisteede koloniseerimine tsüstilise fibroosi haigetel algab imikueas ja varases lapsepõlves, toimudes peamiselt S. aureus'e ja Haemophilus influenzae poolt. Teismelise eas ja varases täiskasvanueas asendub teiste bakterite koloniseerimine kroonilise infektsiooniga P. aeruginosa poolt. Mikroskoopilised analüüsid tsüstilise fibroosi haigete rögast näitavad, et P. aeruginosa moodustab biofilmisarnaseid struktuure, mis koosnevad kobaras olevatest bakteritest, ümbritsetud tihke maatriksiga. Homoseriinlaktooni quorum sensing'u signaalid haigete rögas on kooskõlas quorum sensing'u profiiliga P. aeruginosa biofilmis
kasutamist inimeste huvides. Kasutatud kirjandus 1. Moat, A.G. , Foster, J.W. , Spector, M.P. 2002. Microbial physiology. 4., parandatud tr. New York: Wiley-Liss inc. , 715 lk. 2. Zuckerman, M., Roitt, I.M., Mims, C.A., Goering, R.,Dockrell, H., Wakelin, D. 2004. Medical Microbiology. 3., parandatud tr.London: Mosby, 648 lk. 3. Wong, S.M., Alugupalli, K.R., Ram, S., Akerley, B.J. The ArcA regulon and oxidative stress resistance in Haemophilus influenzae. Molecular microbiology 2007 June; 64(5): 13751390. 4.Lee, J.W., Helmann, J.D. The PerR transcription factor senses H2O2 by metal-catalysed histidine oxidation. Nature 2006 March; 440: 363-367. 5.Imlay,J.A. How obligatory is anaerobiosis? Molecular microbiology 2008 May;68(4):801-804. 6. Paustian, T. Summary of Catabolism. ( http://dwb.unl.edu/Teacher/NSF/C11/C11Links/ www.bact.wisc.edu /microtextbook/metabolism/SummaryCatab.html) 7. Todar, K. Todar's Online Textbook of Bacteriology
parandada kasutades suunatud sekveneerimist. Igatahes on vajalik edasine meetrikute analüüs, töötada uusi välja ja leida spetsiaalseid meetrikuid ka raskemate genoomsete piirkondade jaoks. Kasutatud kirjandus Fleischmann, R.D., Adams,M.D., White, O., Clayton, R.A., Kirkness, E.F., Kerlavage, A.R., Bult, C.J., Tomb, J.F., Dougherty, B.A., Merrick, J.M., et al. (1995). Whole-genome random sequencing and assembly of Haemophilus influenzae Rd. Science 269 (5223): 496-512. International Human Genome Sequencing Consortium. (2004). Finishing the euchromatic sequence of the human genome. Nature 431: 931-945. Godson, G.N, Barrell, B.G., Staden, R., Fiddes, J.C. (1978). Nucleotide sequence of bacteriophage G4 DNA. Nature 276: 236-247. Gritsenko, A.A, Nijkamp, J.F., Reinders, M.J.T, de Ridder, D. (2012). Bioinformatics 28(11): 1429-37. Narzisi G., Mishra, B. (2011). Comparing de novo genome assembly: the long and short of it. PLoS One
Vaatlus: algul muutusteta. Hiljem kaasnevast emfüseemist vaadikujuline rindkere. Hingamisel osalevad roietevahelised lihased. Perkussioon: emfüseemist karbikõla ja kopsupiiride madalseis. Hingamisel kopsupiirid liiguvad vähe. Auskultatsioon: kuivad kiuned, viled, urinad. Rohke sekreedi korral ka märgi mullilisi räginaid. Röga: algul limane, hiljem limajas-mädane või mädane. Rögakülv: tavaliselt Haemophilus influenzae, sageli koos pneumokokkidega, harvemini teised bakterid. Ägenemistel ka viirused, mükoplasmad. Röntgen: Tüsistumata bronhiidi korral leiuta. Väikesed laik- ja vöötvarjustused on põletikulise infiltratsiooni tunnuseks. Veri: ägenemisel SR kiirenemine, mõõdukas leukotsütoos. Kopsupõletiku määratlus, tekkepõhjused ja kaks peamist avaldumisvormi (lobaarne ja koldeline kopsupõletik).
juba 1955 valmis Jonas Salkil ühe kurjema nakkushaiguse, lastehalvatustõve vastane inaktiveeritud kolmevalentne vaktsiin. 1970.1980. aastatel jätkus uute vaktsiinide loomine ja vanade täiustamine viroloogia, molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia edusammude baasil. Loodi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjes revolutsiooni teinud leetrite, mumpsi, punetiste, A- ja B-viirushepatiidi, meningokokk-, pneumokokk-, puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi, tuulerõugete, Haemophilus influenzae b, Lyme'i tõve (kasutatakse ainult Põhja-Ameerikas) jm vaktsiinid. Loodud on uued, kõrgema immunogeensusega, madalama reaktogeensusega, efektiivsemad ja ohutumad marutõve, koolera, kõhutüüfuse, siberi katku, läkaköha, gripi ja pärisrõugete vaktsiinid. Uute efektiivsete ning ohutute vaktsiinide loomine ja tootmine on saavutanud sedavõrd kõrge tehnoloogilise taseme. Miks ja milleks vaktsineerida? Esimesest eluaastast hakatakse ravima, sest haigus võib tabada ka imikut
dT difteeria-ja teetanusevaktsiin IPV poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin MMR leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin Hib haemofilus influenza tüüp b vaktsiin 29. Kirjuta rahvusvaheliste tähistena - B-viirushepatiidi vaktsiin Hep B Tuberkuloosivaktsiin BCG difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin - DTPa difteeria- ja teetanusevaktsiin - dT poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin - IPV leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin - MMR Haemofilus influenzae tüüp b vaktsiin Hib 30. Millised vaktsiinid on vajalik teha 3-kuusele, 4,5-kuusele, 6-kuusele imikule? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid, lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on! 3-kuud: DTPa-IPV-Hib1 4,5 kuud: DTPa-IPV-Hib2 6-kuud:DTPa-IPV-Hib3, HepB3 31. Millised vaktsiinid on vajalik teha 1-kuusele, 1- aastasele ja 2-aastasele lapsele? Kasuta rahvusvahelisi tähiseid ja lisa mitmes doos järjekorras antud vaktsiin on! 1-kuu: HepB2 1-aasta: MMR1 2-aastat: DTPa-IPV-Hib4 32
Suhkrute kääritamisel gaasi ei tooda. P. multocida põhjustab kodulindudel koolerat (kanakoolera). Pasteur tegi katseid selle haigusetekitajaga ja avastas vaktsineerimise. *Haemophilus - perekond kirjeldati juba 1892. a. Isoleeriti gripihaige rögast. Siia kuuluvad liikumatud Gram negatiivsed oksüdaaspositiivsed kokobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid. Nõudlikud kasvutingimuste suhtes. Armastavad kasvada verd sisaldavatel söötmetel. Vajavad kasvuks heemi ja NAD-i. Kapsliga H. influenzae tüved on invasiivsed ja põhjustavad meningiiti, endokardiiti, artriiti ja kopsupõletikku. Perekonna teised liigid kuuluvad ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse ja võivad põhjustada lokaalseid haigusi immuunpuudulikel patsientidel. 2003 aastal oli Eestis 1 Haemophiluse infektsiooni juhtum. Class EPSILONPROTEOBACTERIA 10
Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44
E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Läkaköha. Bordetella pertussis. 10 erinevust lüütilise ja lüsogeenses rajas bakteriofaag lambdal
Neljavalentset (noorsõduritele) polüsahhariidvaktsiini (A, C, Y, W-135) ei soovitata (lühiaegne immuunsus, alla kahestel ebaefektiivne). Grupp B vaktsiini tootmine komplitseeritud. Konjugeeritud grupp C vaktsiin on efektiivne, kasutatakse Inglismaal, Kanadas, saadaval ka Eestis. Bakterid mõmm :) 05/06 Haemophilus influenzae Üldist. G- polüsahhariidkapsliga pleomorfsed kokobatsillid. Aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed. Omab 6 antigeenset serotüüpi (a-f), neist b vastu on vaktsiin. Praegu on seega kurjad c, f ja kapslita. Siis jaguneb veel biotüüpideks (I…VIII) ja biogruppideks (aegypticus tähtsaim). Esimestel elukuudel koloniseerivad H. parainfluenzae ja kapslita Haemophilus influenzae ülemisi hingamisteid. Kolonisatsiooni vahendava pili, mittepiilsed adhesiinid. Kapsliga
põhilist toksiini (väga spetsiifiline toksiin); lapsi vaksineeritakse nõrgestatud toksiiniga e toksiodiga, sest nii tekib aktiivne immuunsus; toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab tsütotoksiini · Escherichia coli uroinfektsioonide ja toidumürgituse tekitaja; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja
väiksemate annustega hemoglobiini vähenedes alla 110 g/l 6.8.3. Infektsioonid Müeloomihaiged on ohustatud suurest hulgast viirustest, bakteritest, mükobakteritest, seentest ja teistest patogeenidest, kuna haigus kahjustab nii raku- list kui humoraalset immuunsüsteemi; ka keemiaravi suurendab infektsiooniriski Kõige sagedasemad infektsioonitekitajad on Streptococcus pneumoniae, Hemophilus influenzae ja Herpes zoster Infektsioonirisk on suurim kolme esimese ravikuu ajal, mil haigus on aktiivne, samuti suurendab tüsistuste ohtu neutropeenia, steroidide kasutamine, tsentraal- veenikateetrid, kaasuvad haigused, näiteks suhkruhaigus Infektsioonide vältimisel on kasu kasvufaktoritest ning intravenoossest immuun- globuliinist Intravenoosse immuunglobuliini (IVIg) profülaktiline manustamine ei paranda
suurusega Kahekomponentsete regulatsiooniradade arv bakteri genoomis sõltub genoomi suurusest, mis omakorda sõltub keskkonnast, kus bakter elab. Üldiselt võib välja tuua järgmise seose: iga järgmise 1 Mb genoomi kohta tuleb 22 regulatsioonirada. Mida keerulisemates keskkonnatingimustes bakter elab, mis sisuliselt tähendab keskkonnatingimuste kiiret muutumist, seda rohkem bakteril signaaliradu on. Esimene bakter, mille genoom sekveneeriti, oli 1995. aastal Haemophilus influenzae. Bakteri genoom on 1,8 Mb pikkune ning bakteril on 9 kahekomponentset regulatsioonirada. Siiski, Haemophilus on pigem erandlik bakter ning enamikel juhtudel on bakterite genoomis rohkem kahekomponentsete süsteemide geene. Eubakteritel on genoomis tavaliselt 50 60 kahekomponentset süsteemi, arhedel umbes 15 ning eukarüooridel alla 5. Eukarüootide puhul on kahekomponentsete süsteemide arv genoomi kohta väga varieeruv ning enamikul eukarüootidel pole ühtegi kahekomponentset süsteemi
replikatsiooni olukorras, kus praimer ei ole DNA-ga täies ulatuses paardunud (misaligned primer/template structures). Sellega kaasneb mutatsioonisageduse tõus rakkudes võimenduvad raaminihke mutatsioonid (1-deletsioonid, insertsioonid). Raaminihke mutatsioonid tekivad kergemini DNA regioonides, mis sisaldavad pikki mononukleotiidseid (või dinukleotiidseid) kordusi. Osadel patogeensetel mikroorganismidel (Haemophilus influenzae, Helicobacter pylori, Neisseria meningitidis) on kirjeldatud nähtust, kus nende bakterite infektsioonivõimet suurendavad mutatsioonid tekivad väga kõrge sagedusega teatud geenides asuvates hüpermutabiilsetes DNA kordusjärjestustes (contingency loci). Selline faasi varieeruvus (phase variation) e. fenotüübiline ümberlülitus (phenptypic switching) on oluline just selliste bakteriaalsete infektsioonide korral, kus algne bakteripopulatsioon on
annaabi.ee 
