tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus. 2)Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Ilmalik ratsionaalsed, kuid samas ellujäämisega seotud väärtused. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset, leidsid abielulahutuse, abordi ja enesetapu olevat ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning väljendasid tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisususesse. Teisalt näitasid uueimuste tulemused Eesti elanike vähest usaldust teiste inimeste suhtes, madalat tolerantsust, subjektiivset heaolu ning kasinat
ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt. Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, samuti ellujäämist ja eneseväljendust rõhutavad väärtused. Eestis on inimesed valdavalt arvamusel, et õigus elu üle otsustada lasub ennekõike inimesel endal. Eesti elanikud rõhutasid ühelt poolt individualistlikke püüdlusi, ei toetanud autoriteetide (ei jumala, riigi ega perekonna) ülimuslikkust, väljendasid suhteliselt madalat natsionalismi ja rahvusliku uhkuse taset. Eestis on abielulahutus, abort ja enesetapp ühiskonnas aktsepteeritavad nähtused ning rahvas väljendab tugevat usku teaduse ja tehnoloogia progressi olulisusesse (ilmalik-ratsionaalsed väärtused). Lastes kasvatatakse otsusekindlust ja visadust, sealjuures jäävad sõnakuulelikkus, sõltumatus ja religioon tahaplaanile.
Enamasti kuulan pop ja räpp stiilis laule, kuid vahest juhtub ka midagi ebatavalist ja kuulan mõnda muud stiili. Keltide jaoks oli muusika antiikajal väga tähtsal kohal. Nad tulid Euroopasse umbes 1000 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, suured individualistid ja ülimalt musikaalsed. Keldi muusikuid nimetati barditeks. Bardid olid keldi ühiskonna kõige tähtsamad liikmed. Nende muusika andis inimestele tohutu suure jõu ning see ühendas individualistlikke kelte. Sõdades võitsid keldid lahinguid tänu bardide esitatud muusikale. Keldid ei pannud oma laule kirja, neil puudus noodikiri ja nad improviseerisid iga kord, mistõttu laul sai alati uue variandi. Laulud kandusid edasi pärimuslikkuse teel. Keldi lauludel oli tähtis koht nii lahingutel kui ka surmadel. Keldi keel on tänapäevaks kõnekeelena kadunud, kuid nad on säilitanud oma muusika traditsioonid. Keldi laulu rääkisid kogu Keldi ajaloost, kuid see pole ka kahjuks säilinud
enesekindlust ja tõsta lapse enesehinnangut. Endises Nõukogude Liidus sündinud emad aga soovivad, et laps oleks töökas ja saavutustele orienteeritud. Eesti, eestivene, rootsi teismeliste emad Eestlased ja eestivenelased peavad oluliseks nii iseseisvuse ja eneseteostuse (kuigi enesekindlust vähem) kui ka traditsioonilisi konformismiga seotud väärtusi, rootsi emad üksnes iseseisvust ja eneseteostust. Kultuurilised arengurajad USAs, Saksamaal, Rootsis jm rõhutatakse individualistlikke väärtusi, mis on seotud eneseteostuse, -väljendamise, saavutuste ja iseseisvusega. Nihe enesekesksemate väärtuste suunas alates 60-70ndatest. Mis on tervislik, kohanemuse seisukohalt parim muutuvas kasvukeskkonnas? Paindlikkus, sallivus Sotsiaalselt eemaletõmbunud noored Jaapanis ei hindna ei enesemääratlust, -teostust ega konformsust kõrgelt Nii seotus kui autonoomsus
individuaalse materialismi ja hingelise heaolu eesmärki isiku loovutamatut õigust püüelda vabaduse ja õnne poole. · John Locke oli veendunud, et üksikisiku vabadus on aluseks üleüldisele rikkusele. inimese õigus koguda rikkust peaks olema piiratud tema tarbimisvajadustega. Kasutamata vara pole loomulik ja kahjustab kogukonda ning riiki tervikuna. · Adam Smith väitis, et kõik taotlevad isekalt omaenese heaolu, kuid neid individualistlikke egoistlikke impulsse saab suunata vaba turukorralduse kaudu. Need ei põhjusta mitte kaost, vaid iseorganiseeruvad ja panevad aluse heaolule. Oma elu lõpuperioodil muutus Smith pessimistlikuks vaba turu reguleeriva mõju suhtes. Kes on Homo Reciprocans ja milline on tema maailmavaade? · Homo Reciprocans on inimene kes taotleb vastastikust kasu läbi ühistegevuse. · See on omane kogukondlikule eluviisile. · vastandub omakasu
nende minapilt sarnaneb palju enam nende mõtteviisiga kui nende välispilt", seega ei saa päris kindlasti väita, et Andy oleks inimesi vaid nende välimuse ja maine põhjal hinnanud. Kunst, äri ja kunstiärikunst Andy Warholi eesmärk oli kujundada endast kaubamärk, saada kuulsaks ja rikkaks läbi kunsti tegemise. Ärikunsti pidas ta kõige võrratumaks kunstiliigiks. Ühendriikides valitsev kunstimentaliteet soosis aga individualistlikke macho-kuvandiga ekspressiivseid abstraktsioniste nagu Jackson Pollock. Nad põlgasid tavalise elu banaalsust ja kõige kaubastamist, nende kunsti peeti puhtaks ja tõeliseks. Reklaamikujundaja taustaga Andy Warholil polnud seega mingeid eeldusi pälvimaks tolle aja suurte kunstnike heakskiitu. Warhol tahtiski aga teha kunsti kõige kiuste just enda moodi ja seeläbi muutiski ta maailma. Eva Martina Põder 12. B
kogu Ida-Euroopa ja kaugemalegi kommunism. Õilis eesmärk tumenes aastate jooksul ja sigitas põlgust enda ümber, kuni lõpuks kogu võimsas liit purunes, tuues kaasa valu, pisaraid ja kaotust. More'i mõtted meenutasid lugemisel midagi tuttavat, mida juba enne õppinud olin ja oma suureks üllatuseks avastasin peale mõningat taustauurimist, et Marks ja Lenin kasutasid noidsamu töid kommunismi loomise sammasteks. ,,Utoopia" toetab küll individualistlikke püüdeid areneda ja tuua kasu intelligentsiga, kuid samas vastandab need materiaalse hierarhia välistamisega. Tähtis koht on põllumajandusel ja aja jaotamisel erilise tähelepanu all on see, et keegi ei logeleks, vaid jaguks tööd. Selles on selgelt tunda autori põlgavat suhtumist eluraiskajatesse, kes muud ei teegi, kui lõbutsevad ja kannavad edvistades imeilusaid riideid More ei salli rikkuse priiskamist. Huvitavaid tähelepanekuid, mis
alusprintsiip väga aeglased muutused kiired muutused Religiooni roll ühiskonnas Väga oluline Vähem oluline Moderniseerumine toimub maailma eri paigus erinevalt, kuna igal pool ei pruugi välja kujuneda hästitoimivaid rahvusriike, demokraatiat, vaba turumajandust, juurduda individualistlikke ja ilmalikke väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on
Leopold, Hume, Smith ja Darwin 46. Kirjelda lühidalt, mismoodi arvas Darwin eetika tekkinud olevat. Oma järglaste eest hoolitsemine ilmneb ka loomariigis. Kui koostöö ka suurema rühmaga osutub kasulikuks, kinnistub vastav sentiment evolutsiooni käigus. 47. Millise sisuga on teist järku printsiibid (second-order principle – SOP), mille Callicott sõnastab, reguleerimaks esimest järku holistlikke ja individualistlikke printsiipe nende konflitki korral? Kohustused lähemate suhtes on tugevamad. Mida tugevam huvi, seda tugevama kohustuse aluseks see on. 48. Kas Callicotti arvates on inimese tekitatud muutused halvad seetõttu, et neid ei saa pidada loomulikeks? Selgita lühidalt. 49. Milliste meetodite või vahendite abil on süvaökoloogia esindajate arvates parim oma arusaamu esitada? Süvaökoloogia 8-punktiline. 50
eri maades erinevad ulatused ning tekke- ning lõpuajad. I 14.- 15 .sajandi keskpaik - tekkeajastu II 15.sajandi keskpaik - 16.sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks saab inimene kogu oma muutuvuses, teostes näidatakse inimlike kirgede võitlust, eelistatakse individualistlikke kangelasi, kelle tugevad iseloomud kehastavad igakülgselt ja täielikult inimlikke küsimusi. Renessansikirjanikud kujutavad enamasti endi kaasaega, uudseks nähtuseks on looduskirjeldus, renessanss kasutab sageli tegelikkuse kujutamisel fantastilisi väljamõeldisi ja erakordset faabulat. Itaalia renessanss Itaalia oli Euroopa renessansi häll, sest seal kujunesid välja selle liikumise alused - see oli eelkõige tingitud linnade arengust
tarvitanud põhjuseks on iseenda ravimine. Teada ju on, et mõningaid illegaalseid narkootikume kasutatakse ka ravimitena või ravimite koostisosades. On ju teada, et inimesed kes sigaretti suitsetada ei saa lähevad kiiremini närvi või viin ravib terveks jne. Narkootikumide kasutajad aga põhjendavad oma soovi tarvitada narkootikume kui saada sealt psühholoogiline olek. HEDONISM Eesti on üleminekuühiskond, kus arvamused muutuvad kiiresti. Aga üha enam on meil hakatud kasutama just individualistlikke väärtusi. Noored omandav üleminekuperioodil oma hoiakud ja väärtused. Võetakse erinevatelt persoonidelt eeskuju. Nende jaoks tuleb võtta elu nauditavalt. Kõiksugused narkootikumid lisavad vürtsi naudingule. Ei saa ju just öelda, et ainult need inimesed kes on õnnetud otsivad abi narkootikumidest, meie ümber on ju näha, et suur probleem on ka kuulsuste ja tuntud inimeste seas kes tunnevad veel suuremat lõbujanu. Mõjutajad
viskoda. Ühiskond Perekonnal oli usundiline roll, näiteks seoses surnute austamisega.Kogu omand kuulus perekonnale. Kõige tavalisem oli tuumikperekond, ja sellel oli suur tähtsust ühiskonna elemendina. Perekond hoolitses kõigi haigete, vanade ja vaeste eest.Abielu sõlmimise kohta on vähe teada. Abielulepinguid ei ole säilinud. Arvatavasti oli korraldatud abielust rohkem levinud armastusabielu. See on üks Vana-Egiptuse ühiskonna individualistlikke jooni. Abielu oli soositud ja seda peeti loomulikuks. Abielu võis olla nii matrilokaalne kui ka patrilokaalne. Abielurikkumine oli mõlema abikaasa puhul tõsine asi. Oli olemas ka abieluta kooselu, millel oli teatav juriidiline tunnustus.Et keskmine eluiga oli lühike, väärtustati viljakust ja järglasi. Maaharimine nõudis palju tööjõudu, mistõttu maaharijatel oli tähtis saada järeltulijaid. Erootilised stseenid hauakaunistustel ja
Oleme kultuurierinevuste klassifitseerimisel leidnud üha rohkem piiranguid. Nii võimegi kuulda kommentaare, nagu need (Trompenaars, Woolliams, 2005): ,,Muidugi ei ole jaapanlased loomingulised! Nad on ülimalt kollektivistlikud ega julge enda eest seista, sest kardavad kahjustada meeskonnavaimu." ,,Nüüd saan ma aru, miks USA kultuur elatab ära kõik need advokaadid. Nad on muutunud nii universalistlikeks, sest vajavad reegleid, mis reguleerivad nende individualistlikke suhteid." ,,Lisaks iseloomustab neid ülim mobiilsus. Seetõttu ei ole neil aega luua usaldusväärseid suhteid. Nii asendavadki neid advokaadid ja lepingud." ,,Kas pole hämmastav, kui muretud on prantslased ja itaallased kokkulepete ja tähtaegade suhtes? Nad ilmuvad 20-minutilise hilinemisega ega vaevu isegi vabandama. Nad võivad teha eri asju paralleelselt, sest nad pärinevad sünkroonsest kultuuriruumist. Meie, põhja- ja lääneeurooplased, teeme asju järgemööda
165). Harry Triandise (1993,1995) käsitluses on individualism ja kollektivism kultuurisündroomid ehk keskse teema ümber organiseerunud ühiste uskumuste, hoiakute, normide ja väärtuste kogumid, mida jagavad mingis geograafilises piirkonnas elavad ja ühist keelt kõnelevad inimesed. Kui individualismi puhul on keskseks teemaks sõltumatu ja autonoomne indiviid, siis kollektivismi puhul on organiseerivaks teljeks grupp. Enamus kultuure sisaldab siiski nii individualistlikke kui kollektivistlikke elemente, mida erinevates olukordades vastavalt kas rohkem või vähem rõhutatakse. Individualistlikuks (või kollektivistlikuks ) nimetatakse tavaliselt seda kultuuri, mille liikmed rõhutavad just individualistlikke (või kollektivistlikke) elemente suurema osa ajast ja valdavas osas situatsioonidest. 1980-ndate aastate keskpaiku laienes individualismi ja kollektivismi uurimine kultuuritasandilt indiviiditasandile
öeldes, et kõigist nendest on see kõige rikkam ja suurima väärikusega. Alustuseks on selgelt tegemist kommunistliku ühiskonnaga. Marks ja Lenin võtsid More'ist suuresti eeskuju. Mis on masendav, sest More omakorda võttis eeskuju evangeeliumidest ja seetõttu tuleks nüüd Uuele Testamendile etteheiteid teha. Aga ei, kristlusel ja kommunismil on minu silmis ühist vaid sel määral, et kõike omavahel jagatakse ja et keegi puudust kannatama ei pea. Utoopia ühiskond toetab individualistlikke püüdeid ja igaühe soovi, oma andeid ja intelligentsi arendada. Välistatud on aga materiaalne hierarhia ja välimuslik eristumine - kõik elanikud kannavad nt sarnaseid riideid väikeste erinevustega olenevalt vanusest ja perekonnaseisust, kõigil linnade detailplaneering on identne. Valitseb võrdõiguslikkus - tööl käivad ühepalju nii mehed kui naised (lapsed pannakse selleks ajaks lasteaeda),
väljaotsitud ohver mis tunnet mmeil ei tekkinud ta tõmbas vaatajat, tõmbas tähelepanu. Kui habemik oleks olnud tartu ülikooli professor, oleks rääkinud tööpuuduse määrast, ei oleks see sama põnev olnud. Kui meedia räägib kodutusest, siis räägib ühe kodutu eluloost. Kui vaesest siis mõne vaese eluloost. Meedia paneb persooni esindama sotsiaalprobl. Selline peegeldus ei saa olla enamasti reaalsele vastav. Mis on probleem ja mis siit tuleneb on see, et individualistlikke seletuste domineerimine avalikus elus avaldab selget mõju inimeste suhtumisele. Tehke katse näidake kellelegi seda habemiku klippi ja küsige, kas töötu toetust tuleks tõsta. Mis teile vastataks? Loomulikult mitte. Sest ohver , tööpuuduse, kui sots probl personaliseeritud peegeldus ei ära meis mingit sümpaatiat. Siin taga pole loomulikult mingit meedia vandenõud. Kui me seletame enda jaoks probleemi, siis teeme seda selle kaudu ,et otsime ebatavalisust
jääb järjest vähemaks, on korporatsioone, kus "on soovitav" osaleda kõigil ühisüritustel, sh ka puhkepäevadel. Puhkeaja "pühadus" kehtib pigem nt. Prantsusmaa, Taani jt "Vana-Euroopa" kultuuride kohta. NB! Hall ei märka, et siin mõjuvad tugevasti võimusuhted: kes paneb keda ootama? Üldiselt panevad polükroonsed inimesed vähem pahaks, kui keegi hilineb ja ennast oodata laseb. Siiski iseloomustab monokroonsus valdavamalt individualistlikke ja (vähemalt pealispindselt) egalitaarseid ühiskondi. Samas alluvad monokroonses ühiskonnas kõik jäikadele ajakavadele, mis eriti polükroonsetel inimestel võib pärssida loovust. On ka polükroonseid inimesi, kes oskavad kohaneda monokroonse ühiskonnaga ja mõlema ajakäsituse voorusi nautida. Üldiselt peetakse monokroonseteks Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa kultuure, polükroonseteks Aasia ja Vahemeremaade kultuure (sh nt Provence!). Individualism,
51. KULTUURIDIMENSIOONID. KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I JÄRGI). Psühholoogias kasutas individualismi mõistet esimesena Geert Hofstede, kes defineeris individualismi ja kollektivismi kui suhte üksikisikute ja gruppide vahel, kuhu need isikud kuuluvad. Tema arvates on ühiskond individualistlik siis, kui sidemed üksikisikute vahel on nõrgad ning igaüks hoolitseb enda ja oma lähemate perekonnaliikmete eest ise. Enamus kultuure sisaldab nii individualistlikke kui kollektivistlikke elemente, mida erinevates olukordades vastavalt kas rohkem või vähem rõhutatakse. 1980-ndate aastate keskpaiku laienes individualismi ja kollektivismi uurimine kultuuritasandilt indiviiditasandile. Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele
annaabi.ee 
