Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt
üle poole riigi rahvastikust. c) Nii Eestis kui Jamaicas on palju tööealisi, kuid Eestis on rohkem vanureid Jamaical lapsi. Joonis 5. http://statistikaamet.files.wordpress.com/2010/02/rahvastikupuramiidi-pilt2.jpg Rahvastikku iseloomustavad näitajad (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/jm.html) a) Naiste ja meeste keskmise eluiga. Mehed 71,78 aastat. Naised 75,15 aastat. Nii meeste kui ka naiste keskmine eluiga on kõrge. b) Sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad. Sündimus 18,89 sündi 1000 inimese kohta. Suremus 6,59 promilli. Imikusuremus 14,3 surma 1000 elussünni kohta. c) Mitu last sünnib keskmiselt naise kohta - Keskmiselt 2,12 d) Kas sündimus on viimasel ajal suurenenud või vähenenud? Sündimus on suurenenud e) Viimase 5aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe - 1,03 poissi tüdruku kohta. f) Jamaica rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis, sest riigis elab palju tööealisi,
RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengutaseme näitajad, mille alusel saab riike jagada rikasteks ja vaeseteks. 1) SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG inimese kohta ehk SKT majandusarengun äitaja. Riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht väljenduded rahas(dollar). 2) INIMARENGUINDEKS ühiskonna heaolu näitaja. Arvestab haridustaset, tervishoiusüsteemi olukorda riigis ja keskmist eluiga 3) keskmine eluiga, sündiumse, suremuse ja imikusuremuse näitajad. 4) Energia tootmine ja tarbimine inimese kohta 5) väliskaubandusbilanss 6) rahvatulu KÕRGE SKT'GA SKT DOLLARITES MADALA SKT'GA SKT DOLLARITES RIIGID RIIGID Luksemburg 96961 Sierra Leone 561 USA 39676 Malawi 646
05% A) Sündimuse üldkordaja on läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. Sündide üldarv on aga tõusuteel. B) Keskmiselt lapsi naise kohta: läinud madalamaks ning tulevikus läheb veelgi. C) Antud regiooni riikidega võrreldes on näitajad kõrged, sest Kesk Aafrika Vabariik on väga vaene maa Minevikus on suremuse üldkordaja tõusnud, kuid prognoosi kohaselt hakkab see näitaja langema. Surmasid on hakanud tulema rohkem. Minevikus oli imikusuremuse näitaja kõrge kuid nüüd on hakanud langema, sest riik areneb. Oodatav eluiga on hakanud nüüd jälle tõusma kuid vanasti langes. Suremuse näitajad võrreldes teiste KeskAafrika riikidega on suuremad. Iive Kesk Aafrika Vabariigis on 21,3 Väljaränne: Sisseränne: 1) Sudaan(50 551) 1) Tsaad(29 690) 2) Kongo(14 534) 2) Kongo (15 406) 3) Kamerun (5 103)
Suremus 7.03 suremust/ 1.000 elaniku kohta Loomulik iive 5.02 Rändesaldo -0.39 ränduri/ 1.000 elaniku kohta Kuna inimesi on Hiinas päris palju siis on ka sündimiste arv suur, kuid rahvast rändab riigist välja väheneb rahvaarv. Kuid riigi rahvaarv on piisavalt suur, et tagada pidev peale kasv. 4.1 Imikusuremus Kokku: 21.16 surnut/ 1.000 elava kohta. Meessoost: 19.43 surnut/ 1.000 elava kohta Naissoost: 23.08 surnut/ 1.000 elava kohta Kui võrrelda sündimust ja imiku suremust leidub imikusuremuse protsent siiski suur olevat, kuid imikusuremus on 1000 elava kohta siis jab elevate kirja suurem hulk. Imikusuremus on selle võrra väiksem kui elama jääb. 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta Keskmiselt: 1,77 last sündinud/ naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga Kokku: 73.18 aastat Mees: 71.37 aastat Naine: 75.18 aastat 4.4 Riigis esinevaid tõsiseid AIDSiga Täisealise valdav AIDSI protsent on 0.1% (2003) AIDS-iga elavad inimesed 840 000 (2003) AIDS-I surnud 44 000 5
Kõrgelt arenenud riikides on kõrge hõive teenindussfääris, mis annab ka SKT-st suuremat osa. ° Inimarengu indeks ehk IAI (HDI) on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb: 1) SKT-st, 2) haridustasemest 3) kesmise eluea osaindeksist. ° Imikusuremus - ehk rinnalaste suremus on kuni üheaastaste laste suremus. Imikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja. 2. Pikka aega liigitati riigid kolmeks : a) Esimene maailm - arenenud tööstusriigid. (Suurbritannia, USA) b) Teine maailm - endised sotsialistlikud riigid. (Poola, Eesti) c) Kolmas maailm - arengumaad. (Angola, India) 1980.aastatel hakati riike liigitama Põhja ja Lõuna riikideks. Sageli jaotatakse riigid: ° Kõrgelt arenenud riigid. ° Uusindustriaalsed riigid.
Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE · SKT 8,338 miljonit USD · SKT elaniku kohta 20,281 USD 6.ANDMETE KOONDTABELID Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid. · Suremuse, sündimuse ja imikusuremuse võrdlusdiagramm riikide kaupa: · SKT ühe inimese kohta riigiti: · Hõivatus sektorite kaupa protsentides: · Keskmise eluea võrdlusdiagramm riikide kaupa: · Andmete koondtabel erinevate näitajate alusel Hõivatus Riik SKT Suremus Sündimus põllumajanduses Hõivatus tõõstuses USA 47500 8,38 13,82 1,2 19,2
Maailm 39,6 67,5 65,5 69,7 2,47 B) Rahvaarv Austraalias pigem kasvab. Kuna sündimus on palju suurem, kui suremus. Riiki tuleb sisse ka palju uus inimesi, mis samuti kasvatab rahvaarvu. Kui võrrelda riigis ja maailmas lapsi naise kohta, siis paraku Austraalias on see madalam, kui kogu maailma arvestuses, kuid imikusuremuse promill on palju madalam. Keskmine eluiga on Austraalias kõrgem, kui maailmas. 5. Austraalias ei ole suur probleeme AIDS'iga. HIV-levimus täiskasvanud elanikkonna seas Austraalias on madalam kui üheski teises arenenud riigis - 0,2%. Austraalias elas 2008. aastal 59 000 HIVi nakatunut, uusi juhte oli hinnanguliselt 3 900. 6. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030. A) B) Rahvastiku vanuseline jaotus :
poole kõrgemad maailma keskmistest näitajatest. · Afganistanil on kõige kõrgem sündimus võrreldes teiste Lõuna- Aasia riikidega. Kui regiooni keskmine suremuse näitaja on 7, siis Afganistani suremus on keskmisest üle poole kõrgem. 5. a) imikusuremus: 155. Võrreldes teiste Lõuna- Aasia riikidega on Afganistanis antud näitaja ligi 3 korda kõrgem. Maailma mastaabis on Afganistani imikusuremuse näitajad kõrgeimad (sama kõrge veel ainult mõnel vaesel Aafrika riigil). Eeldused nii kõrgeks imikusuremuseks (kui ka suurele hulgale naistele, kes surevad seoses sünnitamisega) on loonud puudulik hügieen, arstiabi kättesaadamatus sünnitavatele naistele, vaesus, levivad nakkushaigused, nälg jms. b) keskmiselt lapsi naise kohta: 5,7 (mis on ligi 2 korda suurem vastava regiooni keskmisest).
() suremus () eluiga naise kohta Austraalia 4,6 5 81,9 1,77 Rahvaarv Austraalias pigem kasvab. Kuna sündimus on palju suurem, kui suremus. Riiki tuleb sisse ka palju uus inimesi, mis samuti kasvatab rahvaarvu. Kui võrrelda riigis ja maailmas lapsi naise kohta, siis paraku Austraalias on see madalam, kui kogu maailma arvestuses, kuid imikusuremuse promill on palju madalam. Keskmine eluiga on Austraalias kõrgem, kui maailmas. 5. Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS'iga? Austraalias ei ole suur probleeme AIDS'iga. HIV-levimus täiskasvanud elanikkonna seas Austraalias on madalam kui üheski teises arenenud riigis - 0,2%. Austraalias elas 2008. aastal 59 000 HIVi nakatunut, uusi juhte oli hinnanguliselt 3 900. 6. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030.
kohal maailmas ja sellest järeldame, et näitaja on võrreldes teistega kõrge. See arv on väike tänu meditsiini arengule, mis võimaldab ravida isegi raskemaid haigusi. Arenguriikides, kus see võimalus puudub,näiteks Aafrikas, Türgis või Indias, on suremuse protsent suur. 6. Imikusuremus: 6,8 surma/1000 sündinu kohta Tüdrukud: 6,03 surma/1000sündinu kohta Poisid: 7,52 surma/1000 sündinu kohta Keskmiselt lapsi naise kohta: 1,28 last/1 naise kohta Imikusuremuse näitaja on kõrge, võrreldes teiste maailmariikidega, kus meditsiin pole niivõrd arenenud. Arengumaades, näiteks Aafrika riikides, naistel pole head arstiabi kättesaadaval ning nad on sunnitud sünnitama kodustes tingimustes. See paneb ohu alla nii ema, kui ka lapse elu. Kuna Poola on arenenud riik, siis naised saavad sünnitada haiglates, kus arstid on kogu aeg kõrval ning nii ema, kui ka laps saavad tervisehäirete tekkimisel kvalifitseeritud arstiabi.
kinnitavad. Inimesed elavad Islandil kauem ning noorte meeste suremus ei ole nii massiline. Islandi rahavstikupüramiid on päriselt püramiidikujuline. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 5. Leia järgmised riigi rahvastikku iseloomustavad näitajad a) Naiste ja meeste keskmise eluiga. Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga on 83 aastat, meestel 78. See on kõrge, maailmas 19. kohal. b) Sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad · 13, 23 sündi tuhande inimese kohta (2012) · 7, 02 surma tuhande inimese kohta (2012) · 5 imikusurma 100 000 sünni kohta (2010) c) Mitu last sünnib keskmiselt naise kohta? Naise kohta sünnib keskmiselt 1,89 last. (2012) d) Kas sündimus on viimasel ajal suurenenud või vähenenud? Sündimus on viimasel ajal suurenenud. e) Milline on viimase 5aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? 1,04 poissi ühe tüdruku kohta.
5. Leia järgmised riigi rahvastikku iseloomustavad näitajad a) Naiste ja meeste keskmise eluiga. Kas see on kõrge või madal? · Naiste keskmine eluiga-84,73 aastat · Meeste keskmine eluiga- 78,35 aastat Ma arvan, et see on üsna kõrge.Ta asub 14 kohal maailmas eluea pikkusega(aasta 2012 seisuga) ja kuna see on ka 1,7 aasta võrra kõrgem maailma keskmisest. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html b) Sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad · Sündimus-12,7 sündi/1000 elaniku kohta · Suremus-8,9 surma/1000 elaniku kohta · Imikusuremus-3,4/1000 elussünni kohta c) Mitu last sünnib keskmiselt naise kohta? 2,08 last/naise kohta d) Kas sündimus on viimasel ajal suurenenud või vähenenud?- suurenenud, Prantsusmaal on alati olnud üsna kõrge sündimuse arv ning on ka jätkuvalt e) Milline on viimase 5aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Countries with more females than males.
India rahvastikust moodustavad alla 15. aastased lapsed 31,5 %, tööealised 15-64 . aastased 63.3% ning vanemaealised üle 65. aastased 5,2 %. Kuna Indias on sündimus suur, ei vanane riik. Naiste keskmine eluiga on 71.17 aastat ning meestel 66.28 aastat. Üldine keskmine eluiga on 68.59 aastat. India vabariigi keskmine eluiga on suhteliselt suur, mis asetab India teisele kohale suurimate riikide seas. India sündimus on suur 22.69 /1000, suremuse näitaja 6.58 /1000 ning imikusuremuse näitaja 108 . Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Rahvaarvu kasv aeglustub ning iive on negatiivne. Sündimust on mõjutanud igasugused kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Keskmine eluiga pikeneb ning vanurite arv suureneb.Poisse ja tüdrukuid on viimastel aastatel sündinud suhteliselt võrdselt, kuid natukesega ülekaalus on tüdrukute sündimus. India riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. joonis 3 Kasutatud kirjandus: raamat ´´Maailma maad´´
Lapsi on naise kohta keskmiselt umbes 2. Need Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 5 asjaolud põhjustavad Suurbritannia rahvaarvu kasvu aastal 2010 oli Suurbritannia loomulik iive 187 669 ning rahvaarvu muutuseks oli 350398. Euroopas jääb sündimus suremusele alla loomulik iive on negatiivne. Migratsioon on üpriski kõrge, aga siiski madalam kui Suurbritannias. Imikusuremuse näitaja on madal, kuid inimeste keskmine eluiga kõrge. Lapsi on Euroopas naise kohta keskmisel umbes 1,5. Euroopas põhimõtteliselt rahvaarv seisab samana rahvaarvu kasv on 0,01%. Kuigi suremus on kõrgem kui sündimus, tuleb rahvast juurde migrantide näol. Lisaks sellele on inimeste eluiga kõrgem, mistõttu on inimesi rohkem. Maailmas on imikusuremus kõrge ning keskmine eluiga on madalam kui Euroopas ja
(Joonis 10) (Joonis 11) (Joonis 12) 4.RIIKE ISELOOMUSTAVAD PILDID Tsiili viinamarjaistandus. Indoneesia riisipõld Naftaväli Alzeerias Mehhiko tubakaistandus. 5.KOKKUVÕTE Töö eesmärgiks oli uurida einevaid rahvastiku ning rahvastiku heaoluga seotud näitajaid erinevates riikides. Riigid, mille kohta meie uurisime, on vaesed kuid ressursirikkad. On näha, et neil riikidel on palju ühiseid näitajaid Nimelt on imikusuremuse näitaja ürpis kõrge ja ka laste arv naise kohta suur. Sarnaselt teistelegi vähem arenenud riikidele ehk arengumaadele kohane, on ka meie uuritud riikides hõive kõige suurem põllumajanduses ja kõige väiksem teeninduses. Meie üllatuseks on õnnelikuse indeks aga kõikides riikides päris kõrge olenemata sellest, et tegu on siiski vaeste riikidega. Eesti erineb teistes uuritavatest riikidest paljude näitajate poolest. Võrreldes teiste
Norra rahvaarv ja selle muutumine: Aasta 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2009 Rahvaarv tuhandetes 3,265 3,581 3,877 4,086 4,242 4,492 4,661 Norra rahvaarvu muutumine: See on keskmine riik. Norra rahvastik vananeb. Meeste keskmine eluiga on 72 ja naistel 88 aastat, mis on suhteliselt kõrged näitajad. Sündimuse ja suremuse vahe on 0,341, seega Norra rahvaarv kasvab, kuigi vähe. Imikusuremuse näitaja on 3,58, mis on teiste riikidega võrreldes väga hea tulemus. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud. Viimasel viiel aastal on poisse sündinud veidi rohkem kui tüdrukuid. Demograafilise ülemineku etapiks on kaasaegne rahvastiku tüüp. 2009 2025 Sündimus 51 55 (tuhandetes) Suremus 43 48 (tuhandetes) Imikusuremus 4 3 Keskmine eluiga 80 82
(IDB, 2011) Riigis on keskmine oodatav eluiga 81 aastat. Naiste puhul on see 84 aastat ning meesel 6 aastat vähem, kui naistel. Võrreldes maailma keskmisega on suremuse üldkordaja sama (8), võrreldes Euroopa keskmisega 3 võrra väiksem ning Lõuna-Euroopaga võrreldes 1 võrra väiksem. Imiku suremus on võrreldes maailma keskmisega 40,5 võrra väiksem ning Euroopaga võrrledes 2,5 võrra väiksem, Lõuna-Euroopaga võrreldes aga 1,5 võrra väiksem. Hispaanias on imikusuremuse näitaja 3,5. Lõuna-Euroopas on suremuse üldkordaja sama veel Maltal. Keskmine oodatav eluiga on Hispaanias võrreldes muu maailmaga 12 võrra suurem. Naiste oodatav eluiga on 19 võrra suurem ning meestel ka suurem 3 võrra. Euroopaga võrreldes on keskmine oodatav eluiga 6 võrra suurem, naistel samuti 6 võrra suurem ja meestel 5 võrra suurem. Lõuna-Euroopaga võrreldes on keskmine oodatav eluiga ning naistel ja meestel eraldi 2 võrra suurem
b) Riikide arenguastet isel. näitajad: Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3%
ja Belgia. Keskmisest kõrgema sissetulekuga riigid on Venemaa, Ladina-Ameerika, Põhja- ja Lõuna-Aafrika, Kagu-Aasia Keskmisest madalama sissetulekuga riigid on India, Aafrika Keskosa, Madala sissetulekuga riigid Afganistan, Nigeeria, Tansaania , RKT rahvuslik kogutoodang Inimarengu indeks SKT + haridustase + keskmine eluiga Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid. Nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jne. 1) Inforiigid Kanada, USA, Lääne- Euroopa 2) Uustööstusmaad Ida-Aasia (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea), Ladina- Ameerika riigid ning Ida-Euroopa maad 3) Toorainemaad Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia 4) Vaesed riigid Afganistan, Ruanda, Jeemen, Nepal, Niger, Eritrea RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID JAGUNEVAD: tegevusalade või eesmärkide järgi
de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98). Prantsuse eripära avaldub selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased. Laste rohkus on kahtlemata Prantsuse helde sotsiaalsüsteemi vili. Nimelt garanteerib see emale pika lapsehoolduspuhkuse koos töökoha ning parandab tulevikuväljavaateid vananedes
Selle alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks. 17.Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset. Sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ja ÜRO inimarengu indeksiga. 18.Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset? ÜRO inimarengu indeksiga, kasutatakse ka teisi näitajaid nt: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad, kirjaoskus, hõive erinevates sektorites. 20.Mõisted: arengumaad: Arengumaa ehk arenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal keskmine eluiga. arenenud maad: Arenenud riik, industrialiseerunud riik, arenenud maa või majanduslikult arenenenum riik on suveräänne riik, mis kuulub kõrgema
riigile iseloomulik, sest elutingimused on head, arstiabi on väga heal tasemel, mis põhjustab kõrge eluea. Inimesed keskenduvad pereelu asemel karjäärile, tootes järjest vähem järelkasvu ja nii vananebki sealne ühiskond. Sugude vaheline erinevus seisneb selles, et naised elavad kauem kui mehed, sest 70 aastaste ja vanemate meeste osakaal jääb 91. aastast alates kuni lõpuni välja väiksemaks kui naiste oma. 4. Andmed ( 1980, 2009,2025) sündimuse, suremuse, imikusuremuse, keskmise eluea kohta, laste arv naise kohta (koondtabel) 1991 2009 2025 Keskmine eluiga (x 1000) 79,984 82,330 80,637 Laste arv naise kohta 1.3 1.4 1.5 Sündimus (x 1000) 830 673 664
· Aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus · Rikkad, keskmisest rikkamad, keskmisest vaesemad, vaesed riigid Inimarenguindeks · Kasutatakse riikide arengutaseme hindamisel · Koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest · Kõrge, keskmise ja madala arenguga riigid Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel · Energia tarbimist ühe elaniku kohta · Keskmist eluiga · Sündimuse, suremuse, imikusuremuse näitajaid jne Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse · Inforiigid o Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha o 20 saj lõpul kasvasid seal kiiresti äriteenused, meelelahutustööstus, sotsiaalteenused o Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika riigid, Jaapan · Uustööstusmaad o Tööstustoodang neis kasvanud o Iseloomulik usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu
15-64 years: 66.7% (male 25,896,326/female 25,327,403) 65 years and over: 6.1% (male 2,130,360/female 2,526,544) (2009 est Riik on noorema rahvastikuga. 0-14 aastaseid on riigis 27,2 % , 15-64 aastaseid 66,7%. Kõige vähem on 65 ja üle 65 aastaseid (vaid 6,1 %) (https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin sündimuse ja suremuse näitajad, rändesaldo,arvutasin loomuliku iibe. https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html imikusuremuse andmed https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin keskmise eluea andmed) Riik kuulub demograafilise ülemineku teise etappi,sest rahvaarvu kasv on aeglustunud. Linnastumine Türgi on rahvarohke maa, kus on palju suurlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 14 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad
India rahvastikust moodustavad alla 15. aastased lapsed 31,5 %, tööealised 15-64 . aastased 63.3% ning vanemaealised üle 65. aastased 5,2 %. Kuna Indias on sündimus suur, ei vanane riik. Naiste keskmine eluiga on 71.17 aastat ning meestel 66.28 aastat. Üldine keskmine eluiga on 68.59 aastat. India vabariigi keskmine eluiga on suhteliselt suur, mis asetab India teisele kohale suurimate riikide seas. India sündimus on suur 22.69 /1000, suremuse näitaja 6.58 /1000 ning imikusuremuse näitaja 108 . Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Rahvaarvu kasv aeglustub ning iive on negatiivne. Sündimust on mõjutanud igasugused kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Keskmine eluiga pikeneb ning vanurite arv suureneb.Poisse ja tüdrukuid on viimastel aastatel sündinud suhteliselt võrdselt, kuid natukesega ülekaalus on tüdrukute sündimus. India riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. Linnastumine Indialastest elab 25-30% linnades
Sellest saab järeldada, et kui on suur hõive teeninduses, on Brasiilia kiiresti arenev/arenenud riik. Riikide arengutaseme hindamiseks kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, haridse ja keskmise eluea näitajatest. Brasiilia on positsioonil 69 ja inimarenguindeks on 0,792. Kirjaoskuse % on 88,6. See tähendab, et Brasiilia on keskmise inimarenguga riik. Arengutaset võrreldakse ka sündimuse, suremuse, imikusuremuse, laste arvu naise kohta, keskmise eluea järgi. Brasiilias on sündimus 21; suremus 6; imikusuremus 27; laste arv naise kohta 2,3; naiste keskmine eluiga 76 ja meeste keskmine eluiga 68. Suremuse järgi saab vaadata, et Brasiilia on arenenud, kuna arenenud riikides on suremus väikesem tänu paremale arstiabile. Ka keskmise eluea järgi saab vaadata, et Brasiilia on arenenud, kuna arenenud riikides on meditsiini tase parem ja selle tõttu ka keskmine eluiga kõrgem.
Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu. Tervise riskitegurid. Laste tervise süsteem ja poliitika (tervishoiu korraldus, immuniseerimine, keskkonnahoid, koolikiusamine). Mis on: Tallinnas elanikke 429 899 (2014. a. seisuga), neist eestlasi 77,5% ja soomlasi 0,8%. Sündide arv 2010. aastal 5371, 2014. aastal 4651. Imikusuremuse näitaja langenud 3,3‰ (15,7). Rinnapiimatoidul on 6. elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). Vanemate teadlikkus laste arendamisest on paranenud (?). Perearst-pereõde abisüsteem on välja arendatud (kaadri puudus). Digiretsepti kasutuselevõtt. Meditsiinitehnika kiire areng. Kaadri kvalifikatsiooni tõus. Suurte nakkuspuhangute taandumine. Vigastused Kuidas edasi? Lastevanemate riikliku koolisüsteemi väljaarendamine.
Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse seda rikkam on riik. Eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Inimarengu indeks- koosneb kolmest näitajast: SKT, hariduse ja keskmise eluea indeks. Selle alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks. Need kaks on põhilised, kuid kasutatakse ka teisi näitajaid nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jmt. Riikide võrdlemine- Tuleb vaadata, millises valdkonnas on hõivatud kõige rohkem töötajaid: selle järgi saab paika panna, kas tegemist on agraar-, tööstus- või infoühiskonnaga. /Põhjendada saab asukoha järgi ning kas oli või ei olnud koloonia. Võrrelda SKT- saab paika panna riigi rikkuse./Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses, toorainerikkusega jne Võrrelda IAI- saab paika panna riikide arengutasemed./ Saab põhjendada riigi asukohaga,
keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Inimarengu indeks- koosneb kolmest näitajast: SKT, hariduse ja keskmise eluea indeks. Selle alusel jaotatakse riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks. 40 Need kaks on põhilised, kuid kasutatakse ka teisi näitajaid nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jmt. Riikide võrdlemine- Tuleb vaadata, millises valdkonnas on hõivatud kõige rohkem töötajaid: selle järgi saab paika panna, kas tegemist on agraar-, tööstus- või infoühiskonnaga. /Põhjendada saab asukoha järgi ning kas oli või ei olnud koloonia. Võrrelda SKT- saab paika panna riigi rikkuse./Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses, toorainerikkusega jne Võrrelda IAI- saab paika panna riikide arengutasemed
annaabi.ee 
