Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Imetajad on lahksugulised. Pärast viljastamist, mis toimub sisemiselt, areneb loode emasorganismis. Paljudel imetajatel kestab loote areng kuid.
Imetajate genoomides on mitmed geenid koondunud nn. CpG saarekestele (CpG islands). CpG saareke on vähemalt 200 bp pikkune DNA lõik, milles on dinukleotiidi GC sisaldus vähemalt 50 %. Tavaliselt leidub CpG saarekesi (eriti koduhoidja-)geenide transkriptisooni alguspunktides või nende lähedal.
Imetaja - ja kalaliikide osatähtsust märgitakse nüüd kahekohaliste arvudega: 11% maailma 8615 linnuliigist, 25% 4355 imetajaliigist ja hinnanguliselt 34% kõigist kalaliikidest on ohustatud. Peamine liikide kadumise põhjus on elupaikade hävitamine, ent nende kadumist võivad põhjustada ka kliima soojenemisest või keskkonna saastamisest tingitud elupaigamuutused. Inimkonnas arvukuse paisudes väheneb nende liikide arv, kellega oma elupaika jagame.

Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad.
Imetajad - püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi piimaga, kesknärvisüsteem 4) looduse ja keskkonnakaitse
Imetajad - > kohastumine eluks vees, maismaal Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest.

Imetajates kontrastina on mitokondrite genoom väga kompaktne16kb ja mittekodeerivad geenide vahelised piirkonnad praktiliselt puuduvad.
Imetajal - endine blastotsööl muutub ürgseks rebukotiks, milles rebu ei ole. Osa ürgsest rebukotist eraldub ja alles jäänud sekundaarne ehk lõplik rebukott talitleb loote vereloome elundina: 1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse.
Imetajate klassis on niisiis valdavaks paarumistüübiks polügüünia ja isahoole puudumine.

Imetajad – siin on taimekahuriteks eelkõige närilised (hiired, rotid ja mügri). Neil on omapärane hammaste ehitus: silmahambad ja eesmised purihambad neil puuduvad, lõikehambaid on kummaski lõualuus kaks ja need kasvavad kogu elu. Sellest ka vajadus kogu aeg midagi närida.
Imetajatel on keskmine iseloomulik eduks ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%. Üsasisest arengut kahjustavad faktorid: Kodukeemia, ravimid -> potentsiaalselt ohtlikud /kantserogeensed ained/mürgid/piiritus/kiirgus Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam.
Imetajate jäsemed on suunatud alla, mis võimaldab neil kiiremini liikuda.

Imetajatel on kaks põhilist klassi fagotsüüte: makrofaagid ja neutrofiilid (mõlemad ühisest eellasest). Et saada fagotsüteeritud, peab osake seostuma raku pinnale teatud retseptorite abil, mis on funktsionaalselt seotud raku fagotsütootilise masinavärgiga.
Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki.
Imetajatest on Kauksi ja Rannapungerja alaga seotud koprad.

Imetajatest on kõige ohtlikumad metssead, kes otsivad sealt toitu ja kasutavad pesasid ka magamiskohtasdena. Harvemini rikuvad pesi ka mägrad, rebased karud jt. Lindudest on siplegate peamiseks vaenlaseks rähnlased(roherähn, kirjurähnid, väänkael).
Imetajad – 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi piimanäärmete nõrega – emapiimaga, püsisoojasus, areng emaüsas, esimesed imetajad oli väikesed putukatest toituvad ööloomad
Imetajatel – näiteks Malaisia mini-elevantidel – tuleb toidu- ja kaaslaste otsinguil ületada istanduste piirkondi – eriti vihmastel hooaegadel, seda tehes tekitavad nad kahju ja kibedat meelt põllupidajatele.

Imetaja - , 1 kahepaikse-, 8 kala- ja 16 selgrootuliiki); 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku.
Imetajate eelis - paremini kaitstud, toitaineid rohkem- platsenta (ainevahetus, antikehade tootmine lootele, kaitse-ema veres olevad ained, hormoonide tootmine-hoiab uute munarakkude küpsemise ja viljastumise)
Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid.

Imetaja rakkudes on tuntumad 5 erinevat polümeraasi: α, β, δ, ε, ja γ. α ja δ töötavad koos ning on seotud tuuma DNA replikatsiooniga ning γ mitokondriaalse DNA replikatsiooniga.
Imetajatel on lüliline struktuur, milles avalduvad samad geenikomplektid embrüo staadiumis. Selle sarnasuse molekulaarne alus võib olla seotud Hox geenide avaldumise mustris.
Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad.

Imetajatel on sünteesi prekursoritena vajalikud ω-3 ja ω-6 rasvhapped ehk linoolhape ja α-linoolhape. Rasvhapete sünteesi aktiveerib glükagoon ja katkestab insuliin.
Imetajatele on keskmiselt iseloomulik 80% edukus ühes paljunemise tsüklis Inimestel on aga ühe paljunemise tsükli edukuseks hinnatud 25-30% Rasestub iga kolmas naine.
Imetajad - Imetajate närvisüsteemi kõige keerukamaks osaks on peaaju. Peaaju kõige tagumine osa –väikeaju - kooskõlastab ja juhib loomade keerukaid liigutusi.

Imetajad - Mäger(kuivemad liivakad künkad, uru ümbruses ka viljakamaid metsatüüpe ja veekogu, jässakas, valgekoon mustade vöötidega, hallikas, segatoiduline)
Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi näiteks nokkloom ja sipelgasiil, kes on ainsad munevad imetajad maailmas.
Imetajaist on endeemsed kukkurvõhnlased, vampiirlased, napihambulised, laamad, laianinalised ahvid, lindudest nandulised, tuttkana, kannushaned, tuukanlased.

Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks.
Imetajatel on kirjeldatud palju valke, milledel on n.ö. kromodomään, see seondub H3 N-terminaalsele sabale, kui viimane on Lys9 metüleeritud vormis.
Imetaja karvafolliikul on dünaamiline struktuur, mis viib karvafolliikuli läbi rangelt kontrollitud tsükli, mis sisaldab kasvu, muutumist ja folliikuli kaotust.

Imetajal on 2x rohkem geene kui putukal, on nende Hox geenide järjestus genoomis väga sarnane ja nende avaldumise muster ka küllaltki sarnane.
Imetajatel on nahaalune rasvakiht energiavaruks ja aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile voolujoonelise kehakuju.
Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves.

Imetajad on esindatud tarbijatena (konsumentidena) pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust.
Imetajad – mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: • erodeerumine • deflatsioon (tuule ärakanne) • tihenemine • kemikaalid
Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult embrüonaalse staadiumi keskpaigani.

Imetajad on soojaverelised selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeid, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga.
Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased.
Imetajate geenides on paljude eksonite ühendamine võimalik mitmel erineval viisil, mõned intronid on võimalik välja jätta.

Imetajad on püsisoojased. Nende kehatemperatuuri aitab hoida karvkate ning keha hea varustamine hapnikurikka verega.
Imetajate tüüpi – asuvad sügavamal koores ja neil on kas pikad või lühikesed Henle lingud, mis laienevad neerusäsisse.
Imetajatel on teada 4 heksokinaasi isosüümset vormi I-IV. I tüüpi heksokinaasi nimetatakse sageli glükokinaasiks.

Imetajate hulgas on kõige rohkem kukkurloomi. Edela- Austraalias on säilinud ainupilulisi nt. nokkloom ja sipelgasiil.
Imetajad - selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm)
Imetajatest on punarebasel, hallhundil, nirgil, kärbil, naaritsal ja sooblil arenenud eriti pehme ja tihe karv.

Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine.
Imetajad - die Säugetiere Siin pesitsevad 222-hier nisten 222 10%Eesti pindalast-10% der Fläche Estlands
Imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel.

Imetajate tlr on oluline erinevat tüüpi molekulide äratundmiseks, mis ekspresseeruvad mikroobide pinnal.
Imetajad - suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult.
Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on esineb 18 kalaliiki.

Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus • Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka.
Imetajaid - rebaseid, vööloomi, metskasse, jäneseid, aga ka selliseid suuri linde nagu nandu.
Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-,

Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad Selgroogsete klassid
Imetajad - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus.
Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt.

Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest suurim on kuni 3m pikkune hiidkänguru.
Imetajatele on keskmine iseloomulik edukus ühes paljunemise tsüklis ligikaudu 80%
Imetaja kromosoom on lineaarne DNA molekul, mis on tihedalt pakitud valkude kompleksis.

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Imetajate tuumas on kogu organismi arenguks vajalik aktiivne geneetiline info olemas.
Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad.

Imetajarakkude kõrval on viimasel ajal olulist rakendust leidnud putukarakkude kultuurid.
Imetajatest on sagedasemad gasell, kõrberebane, šaakal, hüään ja jõehobu.
Imetajatel on levinud genoommutatsioonid, mis muudavad sugukromosoomide arvu.

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.
Imetajatel on emastel üks X kromosoomidest rakkudes inaktiivses olekus.
Imetajate väljaheidetel on sageli nii tugev hais, et neid märkab inimene varakult.

Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud.
Imetajaist on iseloomulikud hallhüljes, pringel ja laiksilmdelfiin.
Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad.

Imetajatel on kahe X kromosoomi puhul üks X inaktiivses olekus.
Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate.
Imetajad on lahksugulised, viljastamine toimub kehasiseselt.

Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes.
Imetajate varbad on varustatud küüniste, küünte, sõrgade või
Imetajad on peamiselt maismaal elavad selgroogsed loomad.

Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978).
Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.
Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud

Imetajatele on iseloomulikud alad nimega minisatelliidid.
Imetajate lennuorgan on lennus. Nahkhiir püüab lennates toitu.
Imetaja organismis on 4 biotiini sisaldavat ensüümkompleksi

Imetajad - Orav, Karu , Jänes(põldudel, niitudel.
Imetajad on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.
Imetajatega - 3) nahkhiirtega toimuv tolmlemine.

Imetajate hulgas on elektroretseptsioon äärmiselt
Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist.


Imetajatel on hea kesknärvisüsteem.
Imetajarakkudes on vähemalt 5 erinevat
Vote UP
-1
Vote DOWN
Imetajates on 3 tüüpi toimetamist: 1) U nukleotiidi lisamine (gRNA vahendusel) RNA transkriptil.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Imetaja rakkudes on polümeraase tunduvalt rohkem.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun