Felix Mendelssohn 1809-1847 Sündis Hamburgis, 1811 kolis Berliini perega sest nad olid aidanud Napoleoni süsteemi murda ja nüüd kardeti prantslaste kättemaksu aga vanemad tahtsid Felixile ja tema õdedele vendadele parimat võimalikku haridust, kasvas üles haritud keskkonnas. Teeda peeti imelapseks, 6 aastaselt hakkas ta saama emalt klaveritunde ja teda õpetasid veel ka Marie Bigot, Ludwig Berger, Carl Friedrich Zelter. Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti
Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle raamatut, ning poiss tahtis ka lugema õppida. Raamatud said tema jaoks väga tähtsaks ja vanaisa raamatuid täis kabinetist sai tema tempel. Ema viis ta ka ,, Mudilaste Kursusele ,, , kust ta peale esimest korda juba eemaldati, kuna ema ei suutnud kannatada teiste pilkavaid pilke. Poiss nägi ennast läbi teiste silmade, ehk siis eeskujuliku lapsena. Kuigi tegelikult ta teadis, et ei ole eriline.
Beethoveni geniaalsus oli aga suurem kui tema puue, ka kurdina lõi ta imelist muusikat. Ta ei vajanud selleks instrumenti, helid kõlasid tema peas. Oma kompositsioone dirigeeris helilooja endiselt ise, kuigi ta ei saanud enam kuulda aplausi. Varsti kadus Beethoveni isu klaverit üldse puutuda, tükk aega ei komponeerinud ta ühtki teost. Kindlasti mõjutas Beethoveni elu tema muusikust isa nõudlikus teda nagu sunniti imelapseks (nagu Mozart). Filmi tegevus toimud Viinis, aga üles on ta filmitud Prahas.
Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud Wolfgang Amadeus Mozartil oli kappellmeistrist isa poolt saadud ,,head" muusikalised geenid, kuid juba 3 aastaselt harjutas ta juba mitmeid tunde päevas. Michael Howe kirjutab raamatus Genius Explained, et Mozarti esikteosed polnud midagi erilist võrreldes küpsete heliloojatega. Tema esimesed heliloomingud olid üldsegi teiste autorite tööde ümberseaded, mille oli kirja pannud tema isa (kes võis omalt poolt midagi lisada). Mozarti täielikest
Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane, ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister. Olid Lisztiga väga head sõbrad. Ei võistelnud teineteisega, pigem innustasid. Chopin armastas intiimsemat õhkkonda. 1828 lõpetas Varssavi Lütseumi. 1825-29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Pärast kooli tahtis ilma näha. Külastab Viini. Annab palju kontserte ja rabab suur menu. Lahkus Pariisi 1831, kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine
omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmistatud. Ise kirjeldas Wolfgang oma lapsepõlve süngelt Oma esimese pala mängis ta juba 4. eluaastal. 1761.a pani Leopold kirja kaks poja klaveripala ning juba samal aastal toimus ka esimene teadaolev avalik esinemine. 8. eluaastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia, sellega kaasnes suur imetlus, sel’ samal aastal algavad ka esinemised, kus teda nimetatakse imelapseks. Suurem osa noormehe lapsepõlvest möödus reisides mööda Euroopat, 1764- 1773. reisib ta Pariisi, Londonisse, Viini ja Itaaliasse. Reisides kohtub ta paljude kuulsate muusikutega, kellel on oluline mõju Mozarti varajasele loomingule, näiteks Johann Christian Bach. Reisimine oli aga lastele kurnav ja vaevarikas, sealt ka see süngus, mida Wolfgang oma lapsepõlves tundis. Kuid see-eest olid esinemispaigad ja publik suursugused ning väärikad. Aastal 1764.
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi
Elulugu Sergei Prokofiev oli vene helilooja, kes on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. Sündis 23.04.1891 aastal Sontsovkas(praegu Ukraina). o Tema isa Sergei Alekseevich Prokofiev oli põllumajanduslik insener.Ema Maria oli hästi haritud naine,kes oskas o hästi klaverit mängida.Ta oli poja suur mõjutaja. o Sergeil oli õnnelik lapsepõlv.Enne Sergeid,oli vanematel kaks tütart,kes surid imikueas. Esimesed lomekatsetused tegi ta 5-aastasena.Teda peeti imelapseks. o Oma esimesed 13-st aastat veetis mõisas,kus nautis kõiksugu privileege. o Muusikatunde hakkas ta võtma alles seitsme aastaselt.Teda ei sunnitud klaverit mängima,ta ise oli öelnud,et o klaver on kui tema parim sõber. o Üks kord aastas viis ema oma pere Moskvasse või Sankt Peterburgi ,kus nad käisid alati oopereid vaatamas. 1904 aasta kevadel otsustas Sergei ema,et poeg ei saa Sontsovkas oma karjääri teha ja kolisid ilma isata Sankt o Peterburgi. o
sajandi muusikale. Tuntud oli tema "Lahkumissümfoonia". Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammerzanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini. Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda on nimetatud isegi imelapseks. Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav küpsete teostega, ent keerukuse kujunduslikkuse poolest ei erine ta teistest klassitsismi muusikutest. Esimesi palu mängis ta õe noodivihikust juba nelja- aastaselt. Hiljem, tuntumana, reisis ta ringi Pariisis, Londonis ja Itaalias. Teda saatis edu ning kuulsus aina kasvas. Siiski ei kaasnenud sellega erilist rikkust nimi vahete- vahel tuli raha hoolega kokku hoida. Zanritest hakkas ta keskenduma rohkem ooperile, mis teda kõige enam huvitas
Kunstnikud Pablo Picasso 1881-1973 Üks 20.sajandi suurimaid maailikunstnikke on hispaanlane Pablo Picasso . Tema rangematu loomejõud andis moodsale kuntsile otsustavaid implusse. Umbes 15000 maali, rohkem kui 660 skulptuuri ning arvukate joonistuste, graafiliste lehtede ja keraamiliste töödega kuulub Picasso kunstiajaloo viljakamate kunstnikke hulka. Tema elu: Pablo Ruiz Picasso karjäär algas varkalkult. Nooruses peeti lausa teda imelapseks. Sündinud 1881.aastal Malagas joonistusõpetajan Leon Ruizi pojana, sooritas Pablo 15-aastasena vaevata vastuvõtukatsed Barcelona kunstikõrgkooli. Alates 20.eluaastast kasutas kuntsnik oma tööde sigeerimisel ainult oma ema neiupõlevnime Picasso.Aastal 1901 asutas Pisacco ajakirja Arte Jovan (tõlkes Noor kunst) ning reisis mitmel korral Pariisi. Seal õppis tundma impressionistide Cezanne`i, Degas` ja Toulouse-Lautreci
seevastu pole teada, kas poiss üldse kooliharidust omandas, kuid eluks oli ta küll tõsiselt ette valmistatud. Ise kirjeldas Wolfgang oma lapsepõlve süngelt. Oma esimese pala mängis ta juba 4. eluaastal. 1761. pani Leopold kirja kaks poja klaveripala ning juba samal aastal toimus ka esimene teadaolev avalik esinemine. 8. eluaastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia, sellega kaasnes suur imetlus, sel' samal aastal algavad ka esinemised, kus teda nimetatakse imelapseks. Suurem osa noormehe lapsepõlvest möödus reisides mööda Euroopat, 1764- 1773. reisib ta Pariisi, Londonisse, Viini ja Itaaliasse. Reisides kohtub ta paljude kuulsate muusikutega, kellel on oluline mõju Mozarti varajasele loomingule, näiteks Johann Christian Bach. Reisimine oli aga lastele kurnav ja vaevarikas, sealt ka see süngus, mida Wolfgang oma lapsepõlves tundis. Kuid see-eest olid esinemispaigad ja publik suursugused ning väärikad. Aastal 1764
Milleks kasutatakse dispersioonanalüüsi? Analüüsi lugemisoskus. 34. Mis on funktsioontunnus? 35. Mis on argumenttunnus? 36. Ronald Fisher oli inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik. Ta formaliseeris loodusliku valiku teooria ja formuleeris loodusliku valiku teoreemid. Ta tegeles statistiliste meetoditega ning arendas katse planeerimise teooriat. Carl Friedrich Gauss oli saksa matemaatik, astronoom, polühistor ja füüsik. Gaussi peetakse oma varajase matemaatilise võimekuse tõttu imelapseks. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Sir Francis Galton oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909.
11. Mozarti elu ja looming. (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart sündis 1756 aastal, Viini lähistel Salzburgis. Nelja aastaselt mängis juba klaverit ning viie aastaselt andis kontserte. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema enda isa. Mozart suri aga väga varakult, kõigest 35 aastaselt. Arvatakse,et ta suri varakult, sest lapsena oli tal väga suur koormus ja reisimiste tõttu põdes ta palju raskeid nakkushaigusi. Mozartit peeti imelapseks, kuna tal jäi väga palju meelde kuulmise järgi. Oma lühikese eluaja jooksul kirjutas ta üle 600 teose erinevatest zanritest. Eeskujuks oli tal Itaalia muusika. 1773 aastal läks ta tööle Salzburgi õukonda. 1781 lahkus ta aga sealt, sest tema tegevust ja loomingut piirati, ta läks Viini vabakutseliseks. Mozarti looming oli särav. Vähe kirjutas ta aga vaimulikku muusikat (19 missat), neist kuulsaimaks sai "Reekviem", leinamissa. Ta ise aga ei jõudnud seda
,,Idomeneo" (1781) ,,Haamerirööv" (1782) ,,Figari pulm" (1786) ,,Teatridirektor" (1786) Don Givovanni" (1787) ,,Cosi fan tutte" (1790) ,,Titus (1791) ,,Võluflööt" (1791) ,,Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Kokkuvõte Mozart oli väga kuulus helilooja, keda nimetatakse imelapseks. Mozart sündis muusiku perre ning tema geniaalne muusikaline anne avastati üsna varakult. Juba lapseeas reisis ta mööda maailma ja andis tasuta kontserte. Ta pälvis oma erilise muusikalise andega Rooma Paavsti ordeni, mida on saanud väga vähesed. Mozart on loonud teoseid seinast seina. Ta kirjutas sümfooniaid, oopereid, instrumentaalkontserte, missasid ja palju muud. Kusjuures just Mozartit peetakse nüüdisaja instrumentaalkontsertide loojaks. Kuna Mozart'i eluiga oli
Ta sündis Salzburgis. Mozarti isa oli Sallzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja ta ema oli Anna Maria Pertlin. Ta oli oma perekonna 7 lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Wolfgangi muusikalised oskused avastati juba väga varakult. Teda peeti maailma muusikaliseks imelapseks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning 6-aastaselt alustas Euroopas oma kontsertreisidega. 8-9 aastaselt kirjutas Mozart oma esimesi sümfooniaid ning veidi hiljem ka oopereid. 1769. aastal asus Wolfgang tööle õuekapelli kontsertmeistrina Salzburgi peapiiskopi õukonnas. Seal töötas ka ta isa, kes oli seal tööl kapellmeistri ametis. 14-aastaselt sooritas Mozart Itaalia reisil edukalt eksami ning ta võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks,
sel ajal Austria Impeerium, nüüd aga Tšehhi) ning tema lapsepõlv möödus saksa- tšehhi- juudi miljöös. Mahlerite pere oli küll suur, kuid 12 sündinud lapsest elas imikuea üle vaid kuus. Peres oli ka palju vägivalda, mis tekitas Mahlerile väga suuri hingelisi haavu. Juba 4-aastaselt hakkas Mahler õppima akordeoni ning avastas samas vanuses ka vanavanemate klaveri, mille õppimiseks samuti klaveritunde võtma hakkas. Ta mängis nii hästi, et linnaelanikud teda imelapseks pidasid. Tema andekust märkas ka sealse muusikaelu üks olulisemaid juhte, kes talle harmoonia- ja kontrapunkti tunde andma hakkas. Mahler luges poisina palju, kuid koolis tal häid tulemusi ei olnud. Ta puudus palju ja õpetajad pidasid teda hajameelseks ning vähevõimekaks. 1875. aastal, kui Gustav oli 15. aastane, võeti ta vastu Viini Konservatooriumisse, kus ta õppis klaverit, harmooniat ja kompositsiooni. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini Ülikooli, kus võttis osa Anton Bruckeri
Steeltown. Aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records ja pereansambel kolis Californiasse. Uue kodu otsinguil elasid Michael ja Marlon vahepeal Diana Rossi juures. Edaspidi lindistati juba koduses stuudios ning plaadifirma lugude kõrval hakkasid poisid ise heliloojatena kätt proovima. Nad olid esimene mustanahaliste grupp, mis tõmbas ligi sedavõrd suure hulga valget publikut. Aastal 2004 nimetas The New York Times'i ajakirjanikust muusikakriitik Jon Pareles noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks. Bändi neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esikohale, mis oli enneolematu saavutus. Aastatel 1972–1975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be There" ja "Ben", mis anti välja osana The Jackson 5 frantsiisist. Albumitelt ilmusid
peetud ka kodanliku liberalismi isaks. Usu suhtes oli ükskõikne, kuid arvab, et teaduslik maailmavaade on igal juhul kasulikum. Arvab, et kohati on usudogmade järgimine kahjulik. Voltaire (1694-1778) Tegelik nimi oli Francois Marie Arouet. Sündis notari pojana. Käis jesuiitide koolis. Hiljem väitis Voltaire ise, et seal õppis ta vaid ladina keelt ja rumalusi, tegelikult sai ta siiski hea klassikalise humanitaarhariduse. 12 aastasena äratas täehelepanu luuletajana, teda peeti imelapseks. Pärast kooli pani isa ta õppima juurat, kuid tõrges poeg jättis kooli pooleni. Töötegemine teda ei huvitanud, sest leidus piisavalt sõpru, kes olid valmis teda üleval pidama. Samas ei olnud ta eluviisidelt väga lõtv. Voltaire ei tarvitanud palju alkoholi, kuid jõi suurtes kogustes kohvi. Ta oli kogu valgustusajastu keskne kuju, seda nii Prantsusmaal kui kogu Euroopas. Tema teoste põhisisuks oli terav ühiskonnakriitika ja satiir. 1717. aastal oli ta 11 kuud Bastilles,
Kolledzis oli Zuckerberg väga osav vehklemises, tänu millele sai temast ka vehklemise meeskonna kapten. Samuti oli ta ka kolledzis tuntud etlejana, eriti veel eepilise luule (nagu näiteks ,,Illiase") esitajana. Zuckerberg hakkas juba põhikoolis arvuteid kasutama ning tarkvara kirjutama. Ta isa õpetas talle juba 1990. aastatel Atari põhiprogrammeerimist ning hiljem palkas ta tarkvaraarendaja David Newman'i, kellest sai Mark'i eraõpetaja. Newman kutsub Mark'i ,,imelapseks" , sest temast oli raske eespool püsida. Ise keskkoolis õppides, Zuckerberg võttis osa ka Mercy kolledzi magistriõppe õppeaines. Talle meeldis arvutiprogrammide arendamine, eriti veel sidevahendite ning mängude arendamine. Kuna ta isa hambapraksist juhiti nende kodust, siis Zuckerberg lõi tarkvara nimega ,,ZuckNet", mis võimaldas isa kontoriarvutite ning hambaravikeskuse arvutite vahelist suhtlemist. ,,ZuckNet'i" loetakse AOL'i Messengeri algeliseks versiooniks.
saama iseseisva elu muredega. Probleeme täis ellu toob sära Iisi ja Roberti tärkav suhe. Lugu lõppeb suve saabumise ja Iisi ema kojutulekuga. ’’Iisi tundis äkki kadedust selle väikese jonnipurika vastu, kes lohmaka kapuutsi alt oma emmele vihaseid grimasse tegi. Talle näis, et kõigil, isegi varestel seal sinises taevas, oli keegi, kes nende eest hoolt kandis ja neile nõu andis. Kõigil peale tema. Iisi oli enda meelest täiesti tavaline tüdruk, imelapseks ta just sündinud polnud, aga ka mitte hädavareseks, miks siis just tema juurest kõik ära põgenesid? Ema välismaale, isa mulla alla... ’’ [7] Teos on huvitav, kindlasti eriti huvitav puberteedieas tütarlastele. Lugu on nagu elust enesest. Küllap on paljudel noortel samasuguseid muresid, mis peategelasel Isadoral. Kuid usun, et raamatu positiivne lõpp annab jõudu neile, kellel elus sarnaseid probleeme.
plaadifirmaga Motown Records.Ja pereansambel kolis Californiasse. Uue kodu otsinguil elasid Michael ja Marlon vahepeal Diana Rossi juures. Edaspidi lindistati juba koduses stuudios ning plaadifirma lugude kõrval hakkasid poisid ise heliloojatena kätt proovima. Nad olid esimene mustanahaliste grupp, mis tõmbas ligi sedavõrd suure hulga valget publikut.] Aastal 2004 nimetas The New York Times'i ajakirjanikust muusikakriitik Jon Pareles noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks.] Bändi neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esikohale, mis oli enneolematu saavutus. Aastatel 19721975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be There" ja "Ben", mis anti välja osana The Jackson 5 frantsiisist
Vokaalmuusika · 24 ooperit, mitu oratooriumit ja hulk vokaalset kirikumuusikat · Lavamuusika- ooper ,, Apteeker" · Oratooriumid- ,,Aastaajad" ja ,,Maailma loomine" P. Tsaikovski Haydni kohta: ,, Kui poleks Haydnit, poleks olnud ka Mozartit ja Beethovenit." Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart oli pärit Austriast, sündis Salzburgis. Oli helilooja ja viiuldaja Leopold Mozarti poeg. Peeti imelapseks, kuna tema geeniuslikus tekkis üleöö. 5. aastaselt- mängis suurepäraselt klavessiini 7. aastaselt- alustas iseseisvate kontsertite andmisega 8. aastaselt- kirjutas esimese sümfoonia 11. aastaselt- kirjutas esimese ooperi Auahne isa nõudis lastelt väga suure koormusega töötamist, seega rändasid nad kolmekesi Euroopa kõik suuremad linnad läbi. Aastatel 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades
Ülikooli lõppedes otsutas Hugo veelgi süveneda Vana Testamendi uurimisele. Seega jäi ta veel kolmeks aastaks doktorikraadi taotlema. 1931-32 õnnestus tal saada Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi poolt kodumaine stipendium. Aprillist 1932 kuni augustini 1933 viibis Masing riiklikult jagatava välismaise stipendiumiga kolm õppesemestrit Saksamaal. Algselt Tübingenis, kus tema juhendajaks oli etiopistika suurkujust proffessor Enno Littmann, kes teeb Masingule, keda ta tõeliseks imelapseks peab, ettepaneku jätkata tööd Saksamaal tema assistendina. Millest Hugo loobub ning jätkab õpinguid Berliinis. Vana Testamenti õpib ta Berliinis E. Sellini ja A. Bertholeti juures, assürioloogiat B. Meissneri käe all. Veel töötas ta Preisi Riigiraamatukogu idamaiste käsikirjade osakonnas. Sellest ajast pärineb temalt nii kalligraafiliselt ära kirjutatud etioopia ja araabia käsikirju ning kiilkirjatekste kui ka esseid ja teaduslikke artikleid. Ta täiendab end etiopistikas,
kavandanud Seaküla Simson. Mälestusmärk kavatsetakse 2010 aasta jooksul rajada ja ka püstitada. [1] [LISA 12] Nendele lisanduvad ka tunnustused välismaal, mida olen ka eelnevalt maininud. 14 KOKKUVÕTE Seda uurimistööd koostada oli väga huvitav ja loodan, et teil ka huvitav lugeda. Sain teada palju uut Arvo Pärdi kohta, eelkõige tema kui tavalise koolipoisi kohta. Kuigi teda peeti imelapseks ei olnud ta siiski ideaalne, nagu meenutavad paljud tema klassikaaslased. Arvo oli kooliajal andekas muusik, kuid selle kõrvalt tegeles ta ka palju muuga ning ei erinenud oma eakaaslastest. Tänaseks on Arvo Pärt maailmakuulus helilooja, kes on jäänud oma tohutu kuulsuse juures ääretult tagasihoidlikuks. Uurimistöö eesmärk oli tutvustada Arvo Pärdi elu, loomingut ning eelkõige tema nooruspõlve ja õpinguid Rakvere Gümnaasiumis
enne striptiisietendusi. 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael. Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "Big Boy", mille andis välja kohalik plaadifirma Steeltown. Aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records.Aastal 2004 nimetas The New York Times'i ajakirjanikust muusikakriitik Jon Pareles noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks. Bändi neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esikohale, mis oli enneolematu saavutus. Aastatel 19721975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be There" ja "Ben", mis anti välja osana The Jackson 5 frantsiisist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks
kasu lõigata, ent too trumpab nad üle. Kurjus hävitab iseennast, on näidendi algul öeldud, püütakse kurja heaks pöörata. MATI UNT (1. I 1944-22. XIII 2005) Elust Sündinud praeguses Saare vallas Jõgevamaal. Lõpetanud Tartu 8. keskkooli ja Tartu Ülikooli, kus õppis ajakirjandust. Töötanud Vanemuise ja Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, lavastaja ja ajakirjanikuna. Oli seotud teatriuuendusega. Loomingust Tuli kirjandusse varakult, teda on peetud kirjanduslikuks imelapseks. Esimene romaan "Hüvasti, kollane kass" ilmus 1963 ja räägib Aarne-nimelise noormehe eneseotsingutest ja koolielust 1960. aastatel. Hiljem kirjutas ta teose ümber ja see ilmus pealkirja "Tere, kollane kass" all 1992. aastal. Undi üks peateemasid on elu mõtestamine ja esineb ka jutustuses "Võlg" (1964), mis räägib noortevahelistest suhetest. 1969 ilmus jutustus "Mõrv hotellis" ja 1975 jutustus "Via Regia". Undi peateoseks peetakse postmodernistlikku romaani
annaabi.ee 
