Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): Ei tapa ühtegi elusolendit Ei võta seda, mida mulle antud ei ole Hoidun kõlvatust elust Ei valeta iial Ei tarvita joovastavaid jooke Ei söö keelatud aegadel Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks
mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster: Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Annetamine: Annetatakse peamiselt sanghale. Annetamine aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas. Annetamine aitab parandada karmavilju selles ja järgnevas elus Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. - Buddha Sünd: Inimene on omaenda karma laps. Ta on oma mõtete ja tegudega määranud oma uuestisünni: vaimsed ja
Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust: 1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage lakkamatult. 2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil. 3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina. Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais viibivad peaaegu kõik 12-15aastased poisid mõned nädalad kloostris. Mungaks võidakse pühitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga ühiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamad punktid. Kolm tunnistust: 1.Mina usaldan Buddhat. 2.Mina usaldan õpetust. 3
Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. Buddha Sünd Inimene on omaenda karma laps. Ta on oma mõtete ja tegudega määranud oma uuestisünni: vaimsed ja füüsilised omadused ning keskkonna, kuhu ta sünnib. Elu Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut.
saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine. Budistlik eetika- eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4. Hoidu rääkimast seda, mis ei ole tõsi · 5. Hoidu joovastavatest ainetest · 6. Hoidu söömast peale keskpäeva · 7. Hoidu tantsust, muusikast ja teatrist · 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10
8. ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid. 9. ei heida magama kõrgele ja laiale voodile. 10. ei võta vastu kulda ega hõbedat. Munk tohib omada vaid väheseid asju nõel, sõel (enne vee joomist tuleb vesi läbi sõela lasta, et pisiolendeid ära ei jooks), kerjakauss, rüü, sandaalid, palvehelmed (108 helmest, mis tähistavad Buddha omadusi), habemenuga. Munk viib läbi usulisi toiminguid, kerjab, jagab õpetust. Ülesandeks on näidata ilmikutele teed nirvaana suunas. Mungad lähevad hommikul kerjama ja peavad sööma enne keskpäeva, ülejäänud päev kuulub paastumisele. Kõige põhilisem praktika on meditatsioon. Buddha kuju kasutatakse, et keskenduda meditatsioonile. On olemas templid, kus asub altar (Buddha kuju). Palveveskid, mida kasutatakse palvete ajal. Peasuunad · HINAJAANA BUDISM ,,väike sõiduk" või ,,kitsas tee"; Buddha algsele
kirjaoskamatud. Samas ei peetud keskaja seisuslikult liigendatud ühiskonnas igale seisusele kooliharidust ka vajalikuks. Varakeskajal olid peamised hariduskeskused kloostrid. Pea igas kloostris oli kool, lisaks raamatukogu ja kirjutustuba. Kloostrite juures tegutses nn : sisemine kool ( Schola interna), mis oli mõeldud neile, kes kavatsesid kloostritesse astuda. See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele. Keskaja koolides oli kooliõpetuse vüi õppekava üldsuseks aluseks Seitse vaba kohti. Ülikoolid ja Õpetlased
Henry VIII kuulutab ennast kiriku peaks. MISSA on katoliku kiriku teenistus. Ladina keeles. 15. saj. alguses võideldakse emakeelse teenistuse eest. Anglikaani kirikus keelatakse ladinakeelne kirkikuteenistus. ARMULAUD on üks sakramentidest. Sakrament on jumala armu vahendamise toiming. Katolitsismis on 7 sakramenti (ka vene õigeusus). Protestantismis on 2 sakramenti ristimine ja armulaud. Püha õhtusöömaaeg Kristuse ihu ja veri leib ja vein. Katoliikluses ilmikutele veini ei anta. Protestantismis antakse. Anglikaani kirikus hakati armulauda andma mõlemal kujul. TSÖLIBAAT abielutus. Katoliku kiriku preestrid ei tohi olla abielus. Katolitsismis, et mitte kiriku varasid laiali kanda ja pärandada. Vene õigeusus tsölibaadinõuet ei ole, luterluses see kaotatakse. Anglikaani kirikus kaotati tsölibaat ei ole nii palju vara, et saaks laiali tassida. Canterbury Inglise peapiiskopi residents, religioosne keskus
Lõpuks jõutaks meelerahu ja ärksuse seisundisse, mis toob kaasa kirgastumise, nirvaanana. Kaheksaosaline tee on viimane Neljast õilsast tõest ning jaguneb omakorda kolmeks. Õige arusaam ja õige meel viivad tarkuseni, õige kõne ja õige tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) ja õige keskendumine on mõtluse (meditatsiooni) osad. Viis esimest on mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, viimased kolm aga vaid munkadele. Õige tähelepanelikkus on hinnangutest vaba, enesekesksuseta pidev tähelepanu pööramine budistlikule teele, igapäevatoimingutele ja teistele olenditele. Pidev tähelepanelikkus on avatud, kohanev ja muutuv see kuulub igasse ajahetke. Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed
Seda aastat loetaksegi ordu sünniajaks. Franciscus oli rikka kangakaupmehe poeg, varanduse ainupärija, kuid ütles piiskopi ees avalikult lahti oma isast ja rikkusest ning tõotas abielluda Vaesusega, määrates niiviisi end ja oma kaaslasi alamate (minores), mitte ülikute (maiores) hulka. Mõne aasta pärast rajas Clara Assisist (tänapäeval televisiooni kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima eelistatult paljajalu ja kandma halli või pruunikat kehva mungarüüd, mis oli
Sellest võtttis osa 71 peapiiskoppi, enam kui 800 abti ja priorit kloostritest, kokku üle 2000 kõrgvaimuliku. Kirikukogu arutas ketserite vastu peetava võitluse tõhustamist ja otsustas, et iga katoliiklane peab käima vähemalt kord aastas armulaual ja pihil. Kes seda ei teinud, kuulutati ketseriks ja tema surunkeha ei tohtinud kiriklikult matta. Pihil kuuldu abil loodeti ketseritele saada jälile ja nad hävitada. Et ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231. a. ilmikutele piibli lugemise, mis jäi üksnes vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist ravhuskeeltesse ei lubatud ,,pühakirja" võis lugeda üksnes ladina või kreeka keeles. Kõige laialdasem ketserlik liikumine levis XV sajandi algul Tsehhimaal, kus seda juhtis Praha ülikooli professor Jan Hus. Hus nõudis rahvakeelseid jumalateenistusi ja armulaual usklikele mitte üksnes leiva, vaid ka veini jagamist. Armulaua sakramendist osasaamiseks ei olnud
tegutsemine kuuluvad eetika juurde. Õige Kaheksaosaline tee püüdlus, õige ärksus (tähelepanelikkus) 1. Õige arusaam. 2. Õige meel. ja õige keskendumine on mõtluse 3. Õige kõne. 4. Õige tegutsemine. (meditatsiooni) osad. Viis esimest on 5. Õige eluviis. mõeldud nii munkadele kui ilmikutele, 6. Õige püüdlus. 7. Õige ärksus. viimased kolm aga vaid munkadele. 8. Õige keskendatus. Sõna ,,õige" võib mõista kolmel erineval moel. Esiteks tähendab see vastavust õpetusele: õige vaade või arusaam Neljast õilsast tõest. Teiseks, eetilises mõttes nõuab sõna ,,õige" vägivallatust ning ausust kõnes, mõtteis ja tegudes. Kolmandas suhtes eeldab ,,õige" tasakaalu oskuslikku püsimist keskteel
armulauda mõlemal kujul ka koguduseliikmetele. Seda küll väiksemates ringides näiteks laulatusel. (Frieling 1991: 26) Katoliku kiriku artiklites ,,See on meie usk" kirjutatakse aga: ,,Võtta vastu Jeesus leiva "kujul" või veini "kujul" tähendab võtta vastu kogu Kristus, kuna ta on täielikult kohalolev mõlemas elemendis. Kuid armulaua söömaaeg kui märk on täiuslikum, kui võtame Teda vastu mõlemal kujul."3 Anglikaani kiriku usuartiklites on kirjas: Issanda karikat ei tohi ilmikutele keelata; sest mõlemaid sakramendi osi peab Kristuse seadmissõnade ja käsu alusel antama võrdselt kõikidele kristlastele. (Anglikaani kiriku 30. usuartikkel) Armulaua vääritust ja väärikast vastuvõtmisest Mõlemad kirikud tunnistavad ühiselt, et armulauda ei tohi vastu võtta vääritult. Katoliku kiriku artiklites ,,See on meie usk" öeldakse: Armulauda tuleb vastu võtta vääriliselt, see tähendab, me peame olema pühitseva armu seisundis. Kui me teame, et
1457. Hiljem kuulsid sellesse ka taboriidid, valdeslased ja utrakvistid. Hülgasid katoliku rituaali, levitasid algkristlikku lihtsust ja valju kõlblust. Hiljem edendasid haridust. Põgenesid tagakiusamise eest naabermaadesse. Rajanes P.Chelèicky õpetusel. · Kariklus (?), (kariklased), ka kalikstiinid, utrakvistid Mõõdukad hussiidid. Tuginesid keskklassile, nõudsid odavamat kirikut, veini andmist armulaual mitte ainult vaimulikele, vaid ka ilmikutele. (Ketserluse kergem vorm?) · (taboriidid) · (valdeslased) · (jansenistid) Prantsuse ja Madalmaade katoliku kiriku pooldajad. Nimi teoloog C.Janseniuse (1585-1638) järgi. Taunisid jesuiitide moraali, rõhutasid (Augustinusest lähtudes) ainult Jumala armu läbi saadavat lunastust, uskusid (saatuse) ettemääratusse. Tegutsesid Pariisi lähedal Port-Royali kloostris mis suleti paavsti poolt 1709 a
armulaual ja pihil, kes seda ei teinud kuulutati ketseriks. Ketserlus Ketseriteks nimetatakse inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserite karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj. seoses Lõuna-Prantsusmaal levinud nn. katarite liikumisega (eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid vaimulike lõtvu elukombeid). Et ketserid ei saaks õigustada oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231.a. ilmikutele piibli lugemise – see jäi vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist rahvuskeeltesse ei lubatud – võis lugeda vaid ladina või kreeka keeles. Ketserite üle mõistis kohut inkvisitsioon, mis kujunes välja paavst Gregorius IX ajal 13. saj. I p. Inkvisitsioon (ld. k. – uurimine juurdlus) oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja karistada. (Autodafee – kohtuotsuse väljakuulutamine ja ketseri avalik karistamine). §2
kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning kirik pühitseti Ristija Johannesele. Viljandi klooster rajati vahemikus 1466 -1472. Nähtavasti said frantsisklased enda käsutusse mingi kiriku või kabeli, mille kooriosa vundamendi säilmed on näha praeguse altariruumi all. Järgnevalt on ehitatud uus, silmatorkavalt pikk kooriruum, mida kasutati kloostrikabelina. Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn. Kloostri muud ruumid paiknesid kirikust põhja pool. Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku põhjaküljel. Klooster suleti 1560.a. ning samal aastal see ka purustati. Rootsi ajal korrastatud kirik kannatas taas Põhjasõjas. 18. sajandi II poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri, mis 1811.a. põles ning 1815.a
Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas" Kümme lubadust (5 esimest ilmikutele ja munkadele, 5 viimast ainult munkadele): - Ei tapa ühtegi elusolendit - Ei võta seda, mida mulle antud ei ole - Hoidun kõlvatust elust - Ei valeta iial - Ei tarvita joovastavaid jooke - Ei söö keelatud aegadel - Ei tantsi, laula, mängi pilli ega osale näitemängudes - Ei kanna ehteid ega tarvita lõhnaaineid - Ei heida magama kõrgele ja laiale voodile - Ei võta vastu kulda ega hõbedat Munka nimetatakse Bhiksuks Nunna nimetatakse Bhiksumiks
Lõppeesmärk: pürigida taevasesse Jeruusalemma. NB! Kloostirelu pole kunagi määranud ainuüksi Benedictuse reegle. Peale selle on alati olnud reeglite täiendavad tavad ja eeskirjad ning ajastule kohandatud traditsioonid. Riietus: Kandsid musta värvi riietust. Esialgu ei pööranud benediktlased haridusele tähelepanu. Karl Suur andis välja vastava seadused, mis kohustasid kloostritel ka koole üleval pidama. Seal õpetati noviitsidele kui ka ilmikutele ladina keelt, lugemist ja kirjutamist. Hilisemalt ilmikute ja vaimulike koolid lahutati. Kloostrikoolid hakkasid alla käima 12. sajandi alguses. P. Columbanuse reegel oli lühem, kui Benedictuse kloostrireegel, koosnedes vaid kümnest peatükist. Esimesed kuus neist räägivad kuulekusest, vaikimisest, toidust, vaesusest, alandlikkusest ja kasinusest. Paastumine on rangem kui Benedictuse kloostrireeglis. Seitsmes peatükk räägib kooriregulatsioonidest ja kümnes
Hussiidid hakkasid katoliku kirikust eralduma u. 1410. 1415 hukati liikumise juht Jan Hus. Pärast seda jagunes liikumine kaheks 1) taboriidid (esindasid talurahvast ja linna kesk-ning alamkihte) - nõudsid inimeste täielikku varanduslikku ja õiguslikku võrdsust, aadliseisuse kaotamist ja kiriklikke reforme. 2) kariklased (esindasid kaupmehi, jõukaid kästöölisi ja aadlit) nõudsid kirikuvarade tagasi andmist ilmikutele, armulaua veini andmist ka ilmikutele (mitte ainult vaimulikele) ja saklsate võimu piiramist Tsehhist. 1433 jõudsid kariklased sakslastega kokkuleppele ja reetsid taboriidid Hussiitide sõjad (30. juuli 1419-1437)30. juulil 1419 viskasid taboriidid J. Zelivsky juhtimisel, aknast välja Praha linnanõunikud. Algas Praha ülestõus mõne aja pärast oli kogu linn taboriitide võimu all.1420 kindlustasid hussiidid end Tsehhi lõuna ja kirdeosas ja rajasid sinna taboriitide keskuse Tabori linna. Juulis 1420 andsid
saavutamises vajalik - Kõik elusolendid võrdsed - Ühtegi elusolendit ei tohi vigastada · Tõearmastus (satya) - Enne millegi väljaütlemist tuleb järele mõelda, et mitte sõnadega haiget teha · Mittevarastamine (asteya) - Hõlmab ka hoidumist ahnusest ja ekspluateerimisest · Kasinus (brahmacarya) - Mungad ja nunnad elevad tsölibaadis - Dzainistlikele ilmikutele on tähtsad monogaamia ja usatvus abielus · Sidumatus materiaalsete asjadega (aparigraha) - Materiaalsed naudingud on pettekujutelmad - Püüavad piirata vara soetamist - Püüravad tähelepanu üldinimlikele hüvedele TEISED SUURED USUNDID ÜLDINE · Siia kuuluvad: - hiina usundid - sinotism - sikhism - bahai · Ettekujutus maailma usunditest, mis ei kuulu otseselt ei aabrahamlike ega
sellele lisandub väline märk, seetõttu on piibellikud sakramendid ainult ristimine, armulaud ja ka meeleparandus (meeleparandus hiljem ei ole eanm osaks). Kristlus on armulaua elementides kohalolev, aga ta rõhutab justnimelt seda sakramenditõotuse sõna, ehk seda nähtavat sõna. Ta on vastu sellele katoliiklikule armulauaõpetusele, mis toetus põhimõtteliselt kolmele printsiibile: a) ilmikutele karikat ei antud, said ainult armulaualeiba, b) oli kogu missa armulaua tõttu ohvriiseloomuga, c) transsubstantsatsiooniõpetusele (kõneleb sellest, et armulauas juhtub nii, et armulaua nähtavad elemendid vein ja oblaat säilitavad oma kvaliteedi, aga saavad armulauas juurde jumaliku kvaliteedi). Kui mõtleme nt protsessina, kui lumi sulab ja temast saab vesi, siis selle transsubstantsiatsiooni järel säilib nii lume kuju kui ka toimub protsess, et lumest saab vesi = mõlemad säilivad
annaabi.ee 
