kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon, tsink Pillimuusika: Canzon, sibata, ricercar 4. 15.-16.saj vaheldusel (või 16.saj algusel, kuidas rohkem meeldib). 5
Püha Saksa Rooma riigi lõpp Saksamaa väikeriikide killustumine Napoleon Sündis 15. august 1769 Suri 5. mai 1821 Saint Helena saarel Prantsusmaa valitseja ja väejuht valitses Prantsusmaad 17991814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 17991804 oli ta esimene konsul 18041814 oli ta Prantsusmaa keiser Reformide ajastu Saksamaal algast suurte reformide ajastu pärisorjuse kaotamine Omavalitsuse reform Ühiskonna ilmalikustamine Sõjaväereform Kontinentaalblokaad Napoleoni sõdade lõpp Riikide vahelised suhted vajasid parandamist 1814. aasta septembris Viini kongress Kongressi põhimõtted olid julgeolek ja tasakaal Püha Liit Nelikliit Väike video Napoleonist http://www.youtube.com/watch?v=tfHnwqtJT9U Kasutatud kirjandus http://www.biography.com/people/napoleon94 http://www.annaabi.com/download.php?matid= Tänan, et kuulasite minu imelist tööd!
Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis . 1401. aastal sai vaimulikuks. Hiljem oli ta Praha Ülikooli professor. Koostas Tsehhi keele grammatika. Tõlkis Piibli tsehhi keelde. HUSI VAATED: Kritiseeris si...
Renessanss. 14. sajandi lõpp kuni 16.sajand UUE EUROOPA TEKE Rooma katoliku kiriku ja kuninga vahel oli tüli. Ilmalikustamine tõi tihtipeale kaasa ka kriitilise või iroonilise hoiaku kiriku suhtes. Boccaccio ,,Dekameron" 1348 - 53 Muusika ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud ja alates 14. Sajandis avalduvad uuendused just ilmalikus muusikas. Rikaste ja kiiresti arevenate linnadega Põhja-itaalias kujunes kogu euroopale eeskuju andev varakapitalistlik ühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn. Humanistlik (inimeste lähtuv) mõtlemine.
Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust. b) vanad saksa vaimulikud laulud c) Lutheri enda tekstid ja tema komponeeritud viisid · Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine teineteisest · Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks.
Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez Muusikas tooniandvaks Ilmalik muusika oli Vokaalmuusika balletto(ilmalik Orlando di Lasso
Renesanss-hakati huvi tundma looduse ja inimese vastu. Ehitati kuppelehitisi. Kunstis kasutati puhtaid värvitoone. Renessansi aja inimese käsistlust iseloomustab humanism(lähtumine inimesest). Kui keskajal oli tähelepanu keskpunktiks jumal siis nüüd sai selleks inimene. Piiblit hakati tõlkima rahvuskeeltesse. Tõlkes tähendab renessanss taassündi. Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj)
moodsa tsentraliseeritud riigi revolutsiooniline triumf.Tänu Saksamaa killustatuse lõppule muutus riik ühtsemaks ja tänu sellele oli mõju Euroopale ka positiivsem. Saksamaal algast suurte reformide ajastu, millele panid aluse Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Positiivseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikus Saksa riikides, mis kujunes minu arvates õigeks otsuseks. Teisteks positiivseteks muutusteks olid omavalitsuse reform, ühiskonna ilmalikustamine, sõjaväereform- hakkas kehtima üldine kohustuslik sõjaväekohustus, loodi Reini Liit. Üks negatiivne muutus oli see, et suruti peale kontinentaalblokaad, kuna Napoleon ei suutnud Inglismaad alistada. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõttu vajasid ka riikidevahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septembris tuli kokku Viini kongress, kus etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa,
kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu. 11 saj. keskel kujunesid Euroopa arenenumates maades (Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal) täielikult välja feodaalsuhted. Kujunes rüütelkond ja 12. saj. võib rääkida juba õukonnakultuurist . Järjest haritum ilmikaadel võtab aegamööda juhtiva rolli ja sellega algab ka kultuuri ilmalikustamine. Iseloomulik on, et samal ajal algas võitlus paavsti- ja keisrivõimu vahel, vabamõtlemise ja ketserluse levik. Kõrvuti kõrgaadli võimu kasvuga ilmneb vastandnähtusena linnade majandusliku ja poliitilise mõju suurenemine. Araablaste haritus oli sel ajal põliseurooplaste omast oluliselt kõrgem. Isegi Vana- Kreeka teadustega on Euroopa tutvunud suurel määral araabia tõlgete kaudu, araablastelt on väga palju õpitud matemaatikas, astronoomias, keemias, meditsiinis,
Muistne Egiptus lk 1728 Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Sü...
liturgia - missa muusikalis-sõnaline osa. vikaar - alama astme vaimulik katoliku kirikus. reformatsioon - usupuhastus ketser - usutaganeja, katoliku kiriku õpetusest kõrvalekalduja. inkvisitsioon - katoliku kiriku kohtuorgan, mis tegeles ketserite väljaselgitamise, ümberveenmise ja karistamisega. Karistus on antud juhul suhteline mõiste, sest tulesurm oli vaimulike arvates kasulik eelkõige põletatavale - tuli puhastas hinge patust ja ketserlikust väärusust. sekulariseerimine - ilmalikustamine, kirikuvalduste ja -varade võõrandamine ilmalike võimude poolt. toomkool - toomkiriku juures tegutsenud kool. katekismus - luterlik jumalateenistuse käsiraamat. rüütelkond -aadlike omavalitsus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 17. saj.-1917. aastani. reduktsioon - aadlike kätte antud endiste riigimaade tagasivõtmine Rootsi aja lõpus (Karl XI) vakuraamat - raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu.
laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. Keskaja tähtsamad pillid: Rebekk Rataslüüra Lauto Harf Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi. Eeskuju võetakse antiigist. Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine. 14 sajand: Itaalias tekivad uhked linnriigid, elevad tänu kaubandusele. Õukonnakunstnikud, -muusikud ja –luuletajad. Kunstniku nimi muutub tähtsaks. Madalmaade koolkond: 15-16 sajand. Belgia, Luksemburg, Holland, Põhja-Prantsusmaa (tänased alad), Burgundia hertsogriik. Heliloojad üle terve Euroopa, igaüks võtab kaasa oma traditsioonid. Kõik stiilid segunevad – Euroopa muusika. Kõikidele ühtmoodi mõistetav.
Kolmas maailm- ei kommunistlik ega demokraatlik, vaid vähema arenenud riigid. 11 Suhted Argentiinas-diktaator- 1955. kindralite võim vaheldus tsiviilvalitsuse omaga Kuuba revolutsiooniks 2. Lõuna-Ameerika elatumine, millest? Kuuba-suhkur Kolumbia-kohv Tsiili-vask Venetsueela-Nafta 3. India 1950. blokiväliste maade liikumine (3. maailm) demokraatia ja sotsialismi (kommunismi) liitmise võte- pigem demokraatia võit avaliku elu ilmalikustamine industrialiseerimine (USA ja NSVL abi) kasti süsteem likvideeriti- kuid mitte täielikult !!! usuline konflikt ( käigus olid relvad ja esines tapatalgusid) majanduslikuks eesmärgiks oli saada tööstusriigiks 4. Indoneesia suurim islamiusu riik juhtiv demokraatia- kaasnes tohutu vägivald (SUHTED-abiprogramm, et USA aitaks majanduslikke huve Lõuna-Ameerika vastu ja demokraatia kehtestamist) TEINE MAAILM Riigid, kus võimul kommunistid ja kommunistlikud parteid
eesmärkidega varjati see rahva eest ära. Lk 73 4. Kuivõrd edukaks peate India arengut 1950.-1960.aastatel? Põhjenda. India jätkas J.Nehru juhtimisel katseid ühendada dem. ja sotsialism, jäädes sõltumatus USA-st ja NSVL'st. algas nn blokiväliste maade liikumine, ,,kolmanda maailma" käibeletulek. Püüti murda dem'ga ühitamatuid traditsioone ja seada avalik elu euroopalikuks. Avaliku elu ilmalikustamine. Probleemiks oli äärmine usuline ja keeleline mitmekesisus. Industrialiseerimisprogramm. Asuti kaasajastama põllumajandust. 5. Milline oleks olnud tasakaalustatud arengutee Aasia riikide jaoks pärast II MSi. Kuivõrd oleks see üldse olnud võimalik? Oleks pidanud kehtestama demokraatia, et vaba turumajandus oleks saanud majanduskriisist riigid välja tuua. Samuti oleksid need riigid pidanud loobuma oma sõjalistest ambitsioonidest ja asuma uuendama tehnoloogiliselt tööstust jne
Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises. Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renesanssi üldiseloomustus ( ajaline piiritus, uue inimese kontseptsioon) Itaaliast alguse saanud, 14- 17 saj, toimus ilmalikustamine, inimese osatähtsus suureneb; eelrenesanss- 13- 14 saj, ideaal vabast ja haritud inimesest, humanistlik mõtlemine, isikuse vaba areng, suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine; vararenesanss- 15 saj, uus klass: pankurid ja jõukad kaupmehed, hakati koguma antiiki, kultuuri ja kunstielu keskuseks Firenze; kõrgrenesanss- 16 saj, tuntumad kunstnikud L. Da Vinci, Raffael, Michelangelo, inimene teadlikum oma vastutusest 19
- Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees - Katollikluse pea: rooma paavst - Piiskopkond Diötsees - Piiskopkonnad olid eri hindadega ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured - Itaalias olid pisikesed ja vaesemad - Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid - Ariaanlus ketserlik kristluse liik, jumala ilmalikustamine - Et vaidlusi lahendada, kutsuti kokku kirikukogusid - Oluline vaidlusküs oli kolmainsuse üle: Läänes kolmainsuse tunnistamine - Antitrinitas kolmaainuses eitamine, idakirikus. Tareiose õpetus - 325 kogunesid kirikujuhid Nikaiasse, kes otsustasid Tareiose õpetuse valeks - Photiose skisma poliit. Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti.. - Skisma ka kui kat katoliku ja kreeka kiriku lahkuminek - 17. E
· Avalikud funktsioonid on mõte aidata inimestel toime tulla elu tundmatute aspektidega tseremooniad armulaud, laulatus jne · Varjatud funktsioonid on tugevatel traditsioonidel annavad grupiühtsuse vahetu kogemuse Püha (sakraalne) see sisaldab pühasid jumalikke müstilisi üleloomulike jõude ilmalik (profaanne) arusaadav mõistetav Moderniseerumine sotsiaalsete muutuste allikaks sekulariseerumine üleminekut tradits. Ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale mõistusele teadusele tehnoloogiale Popkultuur Popkultuur massiühiskonnas: võrdle funktsionalistlikku ja konfliktiteoreetilist käsitlust. Funtsionalistlikud vaatenurgad: · Popkultuur toetab sotsiaalset korda pakkudes meelelahutust indiviididele tugevdades sotsiaalseid süsteeme
Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. · Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel, flööt, viiul. RENESSANSS · Sissejuhatus 14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis iseloomustas Euroopa vaimukultuuri ikka enam, võis tähendada ka kriitilist, või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Ilmalikustamise märgid 14. saj. kunstis, kirjanduses ja muusikas on palju mitmekesisemad. Muusikas väljendub see eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale ja sealjuures sugugi mitte teisejärgulistena. Vastupidi, ilmalik muusika hakkas juba 14. Saj. keskpaigast määrama kunstmuusika stiili ning
JAN HUS JA REFORMATSIOONI ALGUS · Jan Hus 1371-1415 Lõuna-Tsehhi talupojaperekonnast. Lõpetas filosoofisteaduskonna bakalaureisekraadi, sai vabade kunstide magistri ja filosoofiadoktoriks. Eeskuju: Oxfordi professori John Wyclifi põhimõtted. · Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, oli simoonia vastu; tasu võtmise ristimise, püha võidmise, laulatamise jms eest. · Kirik peab alluma ilmalikule võimule. Esitas kirikuvarade sekulariseemise- võõrandamine, ilmalikustamine- nõude; armulaual peab jagama kõigile veini. · ,,Piibel on ülim tõde." See oli siis keelatud raamat, mida võisid ja oskasid vaid vaimulikud lugeda, tõlgendasid rahvale oma tahtmist pidi. Tõlkis piibli tsehhi keelde. · 1409.aastal Praha ülikool tsehhi ülikooliks- suur tüli; sai rektoriks. VÕITLUS INDULGENTSIDE VASTU. · Pühale Toolile pretendeeris kolm paavsti! Vastupaavst Johannes XXIII hakkas müüma indulgentse- vaimulike ameteid. 1412
kohvikud (suitsetavad naisel boaga!), kutselised teatrid, kabareed, orkestrid, piknikud (linnast väljasõidud) · Transport: autod (taksod), rongijaamad, traavlite võiduajamine jne. · Uued spordiharud: golf jt. 2. Teadus pakkus inimestele nii uusi võimalusi kui ka tekitas hämmingut; haridus muutis miljonite inimeste vaateid maailmale: sekualiseerumine (ilmalikustamine) · Maailm oli Euroopa keskne · USA ja Jaapanil tuli oma võimust alles tõestada · USA põlvnes Euroopast, Jaapan võttis üle Euroopa saavutusi (Jaapani dekoratiivne ornament aga inspireeris Juugendstiili Euroopas) · Uuelt sajandilt oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks, mitte jumal · Chicagos leiutati pilvelõhkujad
16.6. Mida on religiooni positsioonile ühiskonnas toonud endaga kaasa moderniseerumine ja sekulariseerumine? Moderniseerumine on toonud kaasa inimestele tunde, et nad on kaotanud kontrolli oma elu üle, sest asjade tegemise vanad tavad enam ei tööta ja uued on veel ebaselged ja harjumatud. Selline mõju on viinud mitmel pool esialgsete väärtuste taaselustamisele. Sekulariseerumine - üleminekut traditsiooniliselt ühiskonnalt kaasaegsele iseloomustab ka ilmalikustamine. Erinevalt kõhklematust usust ja keskendumisest järgmisele maailmale on põhitähelepanu koondunud sellele maailmale, mõistusele, teadusele ja tehnoloogiale. 17) Õigus, kuritegu ja kriminaalõigussüsteem - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 17. 17.1. Kuidas selgitab õigust kui institutsiooni strukturaal-funktsionalistlik paradigma? Õigussüsteem täidab ühiskonna põhilist enesesäilitamise vajadust kaitsta ühiskonna sisemist korda
ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi. 19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale. Aadel kaotas oma eesõigused. Pr revolutsioon oli murranguline, sest kodanlus pääses võimule. Monarhia eesõigused ja privileegid jäid püsima enamik euroopa riikidest olid konstitutsioonilised monarhiad. Aadlikud püüdsid oma seisust hoida, hakati naeruvääristama mitteaadlikke. Koos aadliga toimus ka kiriku allakäik. Jumal tapeti juba 18. saj, religioon ja kirik 19ndal. Kiriku ilmalikustamine pole aga siiamaani jõudnud lõpuni. De Maistre revolutsioonikriitik nimetas pr revolutsiooni satanistlikuks ürituseks. 1801 Napoleoni kokkulepe paavstiga, kui ta lubas katoliikluse prml põhiusuks see muutis kiriku riigist sõltuvaks. 19. saj oli sekulariseerimisajastu. Enamik kirikumaid läksid ilmaliku võimu alla, religioossed mõjud jäid tagaplaanile ning individuaalne huvi langus kiriklike usutalituste vastu. See tõi kaasa, et kirik hakkas rohkem vaeva nägema, et
Ta kutsus ka välismaa spetsialiste Vm-le. Peeter I viis sisse ka seaduse, mis lubas abielluda erinevatel seisustel. Reformide tõttu muutus Vm väga atraktiivseks maaks. Reformide tõttu toimusid muutused ka inimeste psühholoogilistes hoiakutes. Uudsus oli tähtis. Seda, mis oli enne, loeti tagurlikuks ja halvaks. Algas uue riigi ajalugu. 18. saj algus oli Vm ajaloos kultuuriliselt plahvatuslik. Vm kuulutas ennast kui Euroopa riiki. Teine suund oli kultuuri ilmalikustamine. Idee oli jõuda kiiresti teiste Euroopa riikidega ühele tasemele. Vm oli Peetri arvates maha jäänud ja pidi jõudma teistele järele. Peeter oli ise väga hea kirjamees. Kõik, mida kirjutati, pidi olema praktiline. 1702/03 hakkas Peeter I välja andma ajalehte. Peeter kirjutas sinna väga palju ise. Sellega seoses tehti ka tähestkulist reformi. Tähestikku tuli lihtsustada. Toimusid ka suured muudatused vene keeles. Keskajal kirjutati kirikuslaavi keeles, aga mitte vene keeles
Tõelised eesmärgid on kõrgemad. Maist elu võib teataval määral nautida, kuid tähtis on siiski igavese elu ehk õndsuse taotlemine. Seega on kirik tähtsam kui valitseja, sest see tegeleb inimeste kõrgete, vaimsete vooruste arendamisega. Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. Olulisemalt positiivsem filosoofia. Varauusaja käsitlus humanistid. Kolm uut suunda 1617. saj. Õnne hakati rohkem otsima siinpoolses maailmas ilmalikustamine. Suureks trendiks oli pööre sissepoole inimene hakkas õnne tõlgendama pigem oma enda subjektiivsetest tahtmistest lähtuvalt. 16. sajandi rahutustest lähtuvat: Kodanikuhumanism (Machiavelli ,,Discorsi"), eeskujuks Rooma vabariigi aegne korraldus · aktiivne, vooruslik elu kogukonna teenistuses. Õnn on kogukondlik nähtus (enda ohverdamine kogukonna heaks) Individualism (nt Montaigne) · tagasitõmbumine aktiivsest elust
annaabi.ee 
