Inimene ilma kultuurita on kui... Seda lauset lõpetada on üsna raske. Just sellepärast, et kultuur on väga laialdane mõiste ning selle kohta on esitatud väga palju erinevaid definatsioone läbi ajaloo. Kuid selleks, et rääkida inimesest ilma kultuurita, tuleks kõigepealt mõista, mida kultuur üldse tähendab ja keda arvatakse olevat kultuurseks inimeseks. Kultuur on inimühiskonna poolt loodud, mis eristub kogu loodusest ja sellest, mis ei ole läbi inimtegevuse tekkinud. Tihti seostatakse kultuuri tsivilisatsiooniga. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur oamndatakse sünnijärgselt ühiskonnalt, läbi teiste ühiksonnaliikmete: kasvatuse, õppimise ja jäljendamisega. Kes siis on kultuurne inimene? Mina arvan, et see on keegi, kes avardab pidevalt oma silmaringi, otsib uusi teadmisi, teab ning mõistab peale oma kult...
Kultuuriga ja kultuurita. Mida tähendab Eesti kui vaimne isiksus? [-] Arusaama, et see rahvuslik vaimu- vara, mida me tunneme oma kirjanduses, kaunites kunstides, laulupidudes, kul- tuuris tervikuna, on sõjakoledused ja lõpmatud muud katsumused üle elanud tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet Ameerika märkmed ehk Kaemusi Eestist Elame tarbimisühikonnas, kus on peamiseks näidata, missuguse autoga keegi sõidab, missugusel soojal maal puhkamas käis, missuguses uhkes paigas oma sünnipäeva pidas ja missuguses riigis töötab või õpib. Tõsi küll, viimased kaks masu-aastat on meid p...
Kultuuritust ei ole olemas Sõna kultuur on tulnud ladinakeelsest sõnast colere, mis tähendab ,,harima" ja seda kasutati varasemal ajal just maaharimise tähenduses. Kuid kõige tavalisem tähendus kultuuril on siiski kunst , kirjandus ja muusika, mis kuuluvad kõik loomingu alla. Kultuur on kui tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, moraali, seadusi , tavasid ja harjumusi , mida inimene omandab olles osa ühiskonnast. Iga inimese kultuur on erinev , kuid ükski inimene ei ole ilma kultuurita. Kultuuri ei saa ka liigitada kas heaks või halvaks , sest igal kultuuril on omad tõekspidamised. Eesti kultuurile on omane näiteks emapalga seadus , Vabadussõja võidusamba püstitamine laenuga , internetti kasutav elanikkonna protsent ja alkoholi tarbivate inimeste hulk riigis. Tänapäeval on eesti inimeste jaoks ,,Aktuaalne kaamera" ja rahvusooper hääbuva kultuuri seas aga näiteks ,,Reoprter" ja Facebook on suurema tähtsus...
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see,...
Kultuuritust ei ole olemas Kultuuri mõiste on inimeste jaoks erinev. Osad arvavad, et kultuur on kunst, muusika, kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju m...
Eesti kultuur Milleks meile kultuur? Minu vastus kõlaks järgmiselt: ´´Selleks, et elada´´. Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähemalt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse. Hetkel on sellest siiski tähtsam minu laste täiskõhutunne ja nende harimine ning suunamine õigele eluteele.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne. Mina käin suviti oma perega mööda eestit ringreisimas, vaatame kuidas teistes linnades kuid ka väiksemates ja kaugemates paikades elu elatakse ja ka kultuure säilitatakse. Tutvume igal reisil uute arheoloogiliste ehitis...
Hariduse- ja kultuuritähtsus Haridus Iseennast pole võimalik harida, kui ei oska lugeda ega kirjutada. Need kaks olulist asja võiks nimetada hariduse aluseks. Tänane päev nõuab haritud inimesi. - Noored pürgivad õppima, saamaks parimat haridust, mida igaühe võimetele vastavalt on võimalik saada või omandada. Seda kõike erinevates alg-,põhi- või kõrgkoolides. Haridus on tähtis noortele. See on aeg, mil tuleb arendada oma põhimõtteid elus. Tuleb teha oma karjääri otsuseid ja alustada elueesmärkide püstitamisega. Milleks on vaja haridust? Haridust on vaja, et saada teadmisi igast eluvaldkonnast. Mida kõrgem on haridustase, seda laiem on silmaring, seda rohkem on eluks vajalike teadmisi. Kõrgendatud tähelepanu tuleb pöörata õppeainetele, mis teistest rohkem huvitab, millistel aladel tahad edasi õppida või edasi töötada. Seda kõike on vaja elus läbilöömiseks ja edasise töö leidmiseks. ...
Pärnumaa Täiskasvanute Gümnaasium Essee Eesti kultuur Kätlin Orav XHB Pärnu 2011 Eesti kultuur Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli...
Tsitaadid 1. ,,Olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu." Antoine de Saint-Exupéry 2. ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Antoine de Saint-Exupéry 3. ,,Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru." Antoine de Saint-Exupéry 4. ,,Maailm ise aga, see, mis on meie ümber ja meie sees, ei ole iial ühekülgne. Iial ei ole inimene ainult pühak ega ainult patune." H. Hesse 5. ,,Armastust võib paluda ja osta, võib kingiks saada ja tänavalt leida, aga vägisi võtta seda ei saa." H.Hesse 6. ,,Ühe inimese tarkus ja vara näib teistele ikka narrusena." H.Hesse 7. ,,Kui omakasu mängus ei ole, siis on luuletamine, aga kui omakasu tuleb mängu, siis on valetamine." E.Salumäe 8. ,,Kehakultuurlane see on keha ilma kul...
. Kas tuleme toime massikultuurita See mis on tänapäeval meie ümber , suured ja väiksemad linnad, tulede kuma ja piiramatu Wifi levik on kõik osa massikultuurist. Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma ma...
Massikultuur ja kõrgkultuur Otsides definitsiooni mõistele massikultuur ja kõrgkultuur, leidsin järgmised vasted : Massikultuur on keskmise tarbija maitsele vastav kultuur, laiatarbekunst, mille produtseerimisega tegeleb suures osas meelelahutustööstus. Kõrgkultuur aga hoopis elukutseline kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ja saab tavaliselt avalikult sektorilt majanduslikku abi.Kõrgkultuuri nähtused on massikultuurile ideedeallikaks. Kuid eelnevatest faktidest hoolimata, on siiski kultuuri mõiste inimestele erinev. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tipp...
Vanakreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel Kreeka kultuur arenes välja juba 2000 aastal eKr Kreeta saarel. Seda tunneme me Kreeta- mükeene kultuurina. Edasi levis kultuur ka mandri-Kreekasse, kus hakati ehitama losse ja võeti kasutusele ka kiri. Vana-Kreeka kultuuris võib edaspidi mainida mitut erinevat ajajärku,millest hellenismiperiood 338-30 eKr lõpetab Vanakreeka ajastu. Vanakreeka kultuur on selget mõju avaldanud ka paljudele Euroopa riikide kultuuridele. Mida kõike teame me siis Vanakreeka kultuurist ja mis on säilinud ka tänapäevani? Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all ja pealtvaatajaid oli vahel koguni üle kümne tuhande. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähis...
Na is te õigus e d ja kohus tus e d (Is la mi us u jä rgi/Kora a n) Õigus e d ja kohus tus e d Is la m a nna b oma na is te le õigus e d, s a ma s e i tohi unus ta da kohus tus i, mis Is la mi us uga ka a s ne va d. Me e s te l on ka oma õigus e d ja kohus tus e d, a ga s e e on hoopis te ine te e ma . Na is te õigus e d Õigus toidule , e lukoha le ja riie tus e le Õigus nõuda a bika a s a lt õigla s t kohtle mis t Õigus ha ridus e le Õigus va lida a bie llu a s tumis e üle Õigus oma da ma hr'i Õigus la huta da a bie lus t Õigus tööta da , va ra oma da ja rika s olla Õigus pä rida Õigus me he va ra le , s a ma l kui me he l e i ole õigus s e ndile gi oma na is e ra ha s t Na is te kohus tus e d Tä hts a im a bie lu rikkuma tus e ka its mine , mille a lla kuuluva d: S e ks ua a ls e va he korra luba mine , dis kre e ts us a bie lu a s ja de ga , a bika a s...
Kordamisküsimused 1.TARBIMINE (lk 88-91): 1)Mis on tarbimine? Majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 2)Kes on tarbija? Teenuse või kauba ostja, saaja, kasutaja. 3)Iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid. *Reklaamiga meelitatakse tarbijaid ostma just nende reklaamitavat toodet. *Reklaam teeb kauba leidmise hõlpsamaks. *Reklaam soosib tarbimist. *Reklaam levitab vajalikku teavet tervisekäitumise, vastavate toodete ja teenuste kohta. *Reklaamid pakuvad kaupasid soodsalt. 4)Tarbimise mõju keskkonnale. Euroopa Keskonnaagentuuri 2002.aasta aruanne näitab, et viimase 20 aastaga täisehitatud alage pindala Lääne- ja Ida-Euroopas on suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus. See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas. Kui me tarbime vähem, tekib ka vähem jäätmeid ...
VALDKOND Eesti ja Eestil on oht Peame Peab tundma Jäädes eestlased saada kõigepealt eestlase eestlasteks, lilleneiuks, kes mõistma, et hingeelu, et saagem on Euroopa oleme siin mõista fasismi eurooplasteks! maantee ääres maailmas mõttetust meil. (Gustav Suits) ja pakub üksinda. Eesti Eesti rahvas on ennast. rahva tulevik vabadusearmast (J.Kaplinski) on ainult meie aja. Ta ei alistu kätes. (Lennart diktatuurile. Meri) (Artur Sirk) Eetika, moraal, Teiste üle Inimene võtab Sageli Religioon on religioon otsustamisel kiiresti om...
Sissejuhatus materiaalse kultuuri uurimisse Teadustöö on süstemaatiline ja mõistuspärane uue informatsiooni hankimine. Teaduslikud väited ei või toetuda subjektiivsele arvamusele, vaistule, intuitsioonile, autoriteedile, propagandale või jumalikule ilmutusele. Uurimistöö tulemused koondatakse süstemaatilisteks teooriateks, üldisteks teooriateks, mis seletavad teatud asja või ala. Mõistuspärasus pürgib eristama teadust muudest inimesele iseloomulikest omadustest, jättes kõrvale üleloomuliku. Teadustöö peab vastama teatud teaduses kehtivatele reeglitele. Teadusel on võime oma vigu parandada: võimalus kontrollida, avalikkus. Teaduslikud allikad peavad olema avalikud, et oleks võimalik võimalikke ning tekkinud vigu parandada. Teadus tegeleb probleemidega, millele vähemalt teoreetiliselt on võimalik leida teaduslik vastus. Hea teadustöö algab alati hea küsimusega, kuna kui küsimust ei ole või ta ei ole õigesti sõnastatud, siis ...
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need ol...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
annaabi.ee 
