MEELELAHUTUS 9 8 10 5 3 13 16 2 11 12 14 17 4 6 15 18 1 7 1) Kunstnik, kes illustreeris alles hiljuti Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" (Perek.nimi) 2) Petrarca värssteos. 3) Dante Alighieri esimene autobiograafiline teos. 4) Itaalia jõuka pere elamu. 5) Renessansikultuuri maailmavaateline alus. 6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök."
“Kuldse kolmiku” tegevus Eestis 20. sajandi algul “Kuldsesse kolmikusse” kuulus Ants Laikmaa, kes oli osav maatikukunstnik, portretist ja kasutas palju oma loomingus pastelle, Nikolai Triik, kelle tuntuim töö on Juhan Liivi Portree ja Kristjan Raud, kes on tuntud oma söejoonistega ja samuti illustreeris esimese Kalevipoja. Kolmik on jätnud Eesti kultuuri sügava jälje loomingulise tegevusega ja näituste korraldamisega. Ants Laikmaa (1866-1942) nägi ja koges aastal 1883 Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitusel esimest korda elus, mida kõike maalikunst suudab. Näitus andis sellise hoobi, et ta korjas kokku kõik oma senised katsetused ja läks nendega joonistusõpetaja A. Sprengeli juurde nõu küsima. Sprengel nägi tema teostes midagi ja õhutas teda kunstialal edasi õppima
jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Looming 1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1923-28 oli tema viljakas periood eelkõige raamatugraafikas: 1923-25 aa. illustreeris Juhan Jaig´i ,,Võrumaa jutud" 1925 a. illustreeris Jakob Kõrv´i ,,Muinasjutud" 1924-25 aa. Illustreeris Eduard Tennmann´i usuõpetuse lugemikud 1926 a. illustreeris koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" 1928 a. illustreeris Aleksandr Puskin´i ,,Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes ( kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas ( ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias.
1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali
12 2 Sissejuhatus See referaat räägib Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, kes elas aastatel 1881 1973. Pablo Picasso oli Andaluusia-Hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Ta oli erakordne isiksus, kes suutis oma elujooksul muuta inimeste arusaama kunstist ja arendada stiile, ning samas ei jäänud kõrvale ka poliitilisest elust ning oli veendunud patsifist. Pablo Picasso 3 Biograafia Pablo Ruiz Picasso veetis lapsepõlve, kuigi mitte rikka pere kodanlikus, kunstist lugapidavas õhkkonnas. Ta sündis 25. oktoobril 1881
lausa väljakannatamatu. Mõškinile pole maine säilitamine midagi elutähtsat, tema hindab hoopis teisi asju. Näiteks võib ka võtta Mõškini suhtumise Nastasjasse. Ühiskond oli Nastasja tembeldanud langenud naiseks, kuid Mõškin nägi temas hoopis headust, visadust, aga samas ka haprust. Nastasja põikles tihti kahe suhtumisviisi vahel: kord oli ta ühiskonna pahatahtlikust arvamusest üle, kord jälle murdus ja langes inimeste küünilisuse ohvriks. Eriti hästi illustreeris seda Nastasja mõtteviis mehe valimisel. Lõpuks ütles ta välja, et pole Mõškini jaoks piisavalt hea, näidates just ühiskonna poolt tekitatud survele allajäämist. Mõškin oli oma käitumise poolest lunastaja – teda on võrreldud isegi Jeesusega. Ta ei kartnud alandust ja aitas teisi iga hinna eest. Eriti südantlõhestav oli lugu Mariest, mis illustreeris täpselt ühiskonna karmust ja jäärapäisust. Ühest süütust tütarlapsest tehti märter ja mitte keegi
Peale seda kui Viiralt lõpetas Pallase kunstikooli, asus ta Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 1924. aastal lõpetas ta Pallase graafiku ja kujurina. Peale kooli lõppu kutsuti ta sinna kooli graafiliste tehnikate õpetajaks. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis. 1927. aastal valiti ta Pariisi Sügissalongi liikmeks. Prantsusmaal viibides töötas Viiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Viiralt tagasi Eestisse aga juba 1946. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Pariisi. Tema Viimseks elupaigaks jäi Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Esimesed Viiralti teosed pärinevad Aastast 1916
1945.aastal sattus sõjakeerises Rootsi.1925-1939 aastatel elas ta Pariisis,seejärel tuli ta tagasi Eestisse.1946.aasta sügisel pöördus Eduard lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ja maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisi.Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid.Kui Eduard õppis "Pallases" , illustreeris ta mitemeid tekste (nt.usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid).Peale kooli lõpetamist töötas ta õpetajana, kuid ta lahkus selleslt kohalt , et minna õppima Dresdeni.1938.aastal pühendas Viiralt oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele.1944.aastal kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini.1924.aastal valiti Viiralt Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks. Looming
Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle kunstilisest arengust. 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57. kunsti aastanäitusest võttis Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. Prantsusmaal viibides töötas Wiiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 21. juulist 1938 kuni 17. veebruarini 1939 elas ta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja ajal viibis kunstnik Eestis. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Kristjan Raud", "Eesti neiu", "Virve" jt. 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi, kus viibis umbes
arhitektuuriga. § Suri Pariisis (9.02.1960) Elukäik § Aastail 18901894 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas. § Veel õppis iseseisvalt kunstiajalugu ja tegeles maalikunstiga. § Reisi Prantsusmaale. § Asutas koos kahe mehega Mir Iskusstva. § Kirjutas ja avaldas monograafiaid vene kunsti ja T. Selo kohta. § 1901. aasatl määrati ta Peterburi Mariinski teatri kunstiliseks juhiks. Elukäik § 1903. aastal illustreeris A. Puskini poeemi ,,Vaskratsanik". § Aastail 19181936 töötas A. Benois kunstigalerii juhatajana. § 1926. a. emigreerus Prantsusmaale ja elas Pariisis. § 1955. aastal andis välja kaheosalise raamatu ,,Memuaarid". Keisrinna Jelizaveta I promenaad üle Peterburi aadellike tänavate (1903) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid
Siin mõned neist. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. Edgar Valter. Edgar Valter on illustreerinud selliseid tegelaskujus inagu Krõll naksitrallid, Sipsik ja Kunksmoor. Edgar Valter on teinud kaastööd ajakirjade le Hea Laps, Täheke, Pioneer ja Pikker. Vabakutselise kunstnikuna illustreeris ta umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud .
Eduard Wiiralt · Eduard Wiiralt elas aastatel 1898-1945. · Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. · Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. · Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Viiralt hakkas õppima Tallinna kunsttööstuskoolis. · Pärast Tallinna kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Viiralt 1919 aastal õpinguid Tartus Pallases. · Olles õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud1). · Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles
Click to edit Master text styles Second level Pablo Picasso Third level Fourth level Fifth level 1881-1973 Elas Prantsusmaal Oli Hispaania kunstnik , kubismi rajaja Tegeles maalikunstiga, tegi lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Paul Signaci portree 1889-1990 Click to edit Master text styles Second level Georges Seurat Third level Fourth level Fifth level 1859 1891 Prantsuse maalikunstnik Neoimpressionismi rajaja Eesmärk jäljendada
Pablo Ruiz Picasso Margit Ajaots Pablo Picasso · 25. oktoober 1881- 8. aprill 1973 · Hispaania kunstnik · Kubismi rajaja · Maalikunst, laevakujundusi, illustreeris raamatuid · 1996. a. loodi Picasso eluloofilm · Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz y Picasso · Maetud Vauvenargues'i pargi surnuaeda · Tema viimased sõnad " drink to me" Picasso lapsed · Paulo 4. veebruar 1921 - 5. juuni 1975 Olga Khokhlova · Maya 5. september 1935 Marie- Therese Walter · Claude 15. mail 1947 Francoise Gilot · Paloma 19. aprillil 1949 Anne Paloma
põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle.
Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskma ja hiljem soovitma teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book". Peale seda töötas ta ka veel ajakirjale "The Savoy" ja illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja teiste raamatute seas ka ühte enda oma "A book of filty drawings". Kahjuks tema tervis järjest halvenes ja halvenes ja ta suri 25-aastaselt märtsis 1898. Beardsley sai just kuulsaks täna oma mustvalgetele, väga ornamentaalsetele ja rütmilistele illustratsioonidele raamatutele üle maailma. Tema joonistused on tihti väga erootilised ja perverssed. Tema tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja Ben Johnsoni raamatutele.
aasta oktoobris õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. Selle järel 1922-1923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Lõpetanud Dresdeni Akadeemia asus Eduard Viiralt tagasi elama Tartusse. Viiraldi varasemates töödes oli näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud olid valdavad ta hilisemates töödes. Edasisel perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923-1925 illustreeris ta Juhan Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." ja 1928 Aleksandr Puskini ,,Gabrieliidid". 1925. aastal sai Viiralt Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaasta stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli ta tagasi Eestisse. 1946. aastal pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi.
kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. 19. sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. 1938-1940 joonistas ta üldistusjõulisi, lihtsaid ja kargeid rannakülavaateid. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Tunnustused, mälestuskivid Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum (praegu suletud). 1968. aastal (teistel andmetel 1969) püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestusmärk, mille skulptor on Kalju Reitel ja arhitekt Eha Reitel.
ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks. Tema ampluaasse kuulusid maastiku- ja linnavaated, lillemaalid ja natüürmordid. Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris ka ,,Kalevipoja" eepose. Olen näinud tema tööd ,,Leinaja". Paul Burman maalis ja joonistas alguses peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, heledad ja vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Olen näinud tema akvarellmaali ,,Kaks alasti ratsanikku".
nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's (1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna tagasi õppima Dresdeni.
Eesti Kunstnikud Kristjan Raud Kristjan Raud (22.oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub
naismaalikunstnikuks. Ta elas aastatel 17551842. See pilt on maalitud aastal 1783, Pariisis. Maali nimi ,, Marie Antoinette". Parimad portreed kuningannast ja tema lastest olid justnimelt VigéeLebruni maalitud. Pablo Ruiz Picasso (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannss'i lähedal), Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. 1907. aastal maalitud "Avignoni neiud", mis on üks tähtsamaid moodsa kunsti ikoone. Aafrikat viljelev kunstiperiood (19081909), sel ajal on Picasso süübinud Aafrika motiividele ja mandri rahvuste eripäradele ja tunnusjoontele. ,, Püha õhtusöömaaeg" üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 14951498. See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul
,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks.(Kasutatud: ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3" FILM-ISSÕ, lk.107-108 ja Voldemar Vaga ,,Üldine kunstiajalugu", lk. 812-813). Tuntuimad maalid: · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885) · Démasquée (1888) · Mäntykoski Waterfall (1892) · A Winter Scene From Imatra (1893) · Sampo kaitsmine(1896)
saatev surm, haigus ja üksindus Aleksei Gallen-Kallela(1865-1931) • Soome kunstnik • Sai kuulsaks „Kalevala“ ainetel loodud piltidega Nikolai Roerich(1874-1947) • Vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich, Meretagused külalised Kristjan Raud(1865-1943) • Esimesi eesti kunstnikke kes tegi karjääri Eestis • Enamik loomingust koosneb söejoonistustest • Suur osa teostest on seotud folklooriga • Illustreeris teose „Kalevipoeg“ Teekond maailma lõppu Eesti kunstnikud • Ants Laikmaa • Oskar Kallis • Jüri Arrak • Tänan kuulamast
Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud Jätkas oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfiskulptuuriateljees jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi jaestambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas(illustreeris Juhan Jaigi, Jakob Kõrvi, Aleksandr Puskini raamatuid. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk).
a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. 30. aastate keskel muutuvad
Kristjan Raud Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865. aastal talupoja perekonnas Kirikukülas, Viru- Jaagupi kihelkonnas ja suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas. Ta oli eesti kunstnik. Tal oli kaksikvend Paulus, kunstnikunimega Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud tänu oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa
kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. • Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. • Oma esimesel näitusel osales noor „Virve“ kunstnik Vabadussõja ajal, 1919. aasta LOOMING 1923–1925 illustreeris Wiiralt • Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" • Jakob Kõrvi "Muinasjutud" • Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud • koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" • Aleksandr Puškini "Gabrieliidid„ • Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast" LOOMING Wiiralti esimese Pariisi-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu tippteosed on • "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür) • "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) • "Jutlustaja" (1932, lito)
TALLINN 2010 Elulugu Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, 20. märtsil 1898.a, mõisateenijate pojana. Viiraldi perekond tuli Eestisse 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1924). Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õpetajana. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafika silmapaistvaimaks meistriks,
PABLO PICASSO Merilin Jürine KK11-PE Pablo Ruiz Picasso 25.10.1881 - 8.04.1973 (91a) Oli Hispaania kunstnik ning kubismi rajaja Tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid Eraelu Meeldis väga suhelda, vihkas üksindust Esimestel Pariisi-aastatel oli lähedane suhe Fernande Oliveriga, kes teda väga inspireeris Kui ta hülgas Fernande, soojenesid suhtes Marcelle Humbertiga, kutsus teda hellitavalt Evaks (suri vähki) 1918 abiellus ta Olga Khoklovaga, kes oli elukutseline baleriin Sündis poeg Paulo, kellest kasvas elukutseline võistleja - mootorrattur
kooli raamatutes, pühendus kooliametniku tööle · Õega läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot · Astus Westminsteri kunstikooli · Peale kooli lõpetamist alustas tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikuga Oscar Wilde · Ta sai Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book" · Töötas ka ajakirjale "The Savoy", illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja enda raamatut "A book of filty drawings" · Tema tervis halvenes üha enam, ta ei suutnud mõnel päeval tööd teha ega isegi kodust välja minna, ta suri 25- aastaselt Prantsusmaal · Iseloomult oli ta sõbralik ja armastav, vaimukas ja hooliv. Tal oli palju sõpru ja vähe vaenlasi. · Beardsley kohta käis palju kuulujutte: - arvati, et ta oli homoseksuaalne, hiljem arvati, et ta on pigem hoopis aseksuaalne
Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Tunnustused · 1990: Juhan Liivi luuleauhind · 1998: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Juhan Liivi luuleauhind Luulekogu "Pihlakamarja rist" · Kolmeteistkümnes kogu luuletusi · 104-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites raamat · Kaane kujundas ja illustreeris Otto Paju Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Kalju_Lepik · http://www.scribd.com/doc/2554886/elulood-kalju-lepik · http://www.jarva.ee/public/files/kalju_lepik.jpg · http://www.vanaraamat.ee/data/eesti192.jpg · http://lh4.ggpht.com/_3axlhw0YDjc/SI2sWY0hoeI/AAAAAAAACaI/KKSIonh 2Qn0/kingitus_fotokas+097.jpg · http://www.ilmamaa.ee/files/images/2000/lepik-pihlaka_v.jpg · http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/0011/119.jpg
Mauri Gross Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaares, Raekoja galeriis, 6. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud Mauri Grossi valmistatud maalid, Mauri Gross ei ole ise hariduselt maalija, tema jaoks on maalimine rohkem ajaviide. Ta on tegelikult hariduselt teatridekoratsiooni maalide tegija. Minule meeldis see näitus väga. Galerii oli seest väga kena ja taustal mängiv muusika illustreeris veel omakorda. Pooled maalid olid lihtsad, kuid ilusad, teised olid humoorikad ja vahvad. Maale oli igale maitsele ja vanusele. Vanematele inimestele olid maalid, mille peal, kas õun või pirn, et saaks need riputada näiteks kööki seinale. Noortematele, mis meeldisid ka mulle väga, olid tabavate pealkirjadega ja humoorika sisuga maalid. Maalid olid mõttelised ja muudavad kindlasti seina elavamaks. Hinnad olid minu jaoks siiski kallid, kuid tööd olid seda väärt.
,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased. Hoogne Eugeene Delacroix kujutas värvirohkete piltidega ajaloolisi motiive: ,,Chiose veresaun", ,,Sadanapalose surm" või ka kaasaega ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Theodore Gericault kujutas sünge ja ebatraditsioonilise pildiga tõsielu sündmusi ,,Meduse'i parv". Inglismaa. William Blake kirjutas kokku piibli ja mütoloogia sugumetega jutte ning illustreeris neid akvarellvärvide abil, William Turner maalis enneolematult maastikke ja merd (peetakse impressionistide eeskujuks), kasutas vastandvärve, kaotas kujutatava kontuurid, saavutas vihma, lumetormi, udu veelainetuse efektse edastamise ,,Lumetorm merel", ,,Orjalaev". Sveitslase Johann Heinrich Füssli looming oli kui lõputu unenägu või painaja.
Kristiina oli juba väiksest saati kirjutanud ise jutte ning talle meeldis ka joonistada. Ta lõpetas 1988.aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi kunstiklassi. Ta kandideeris Kunstiülikooli, kuid ta ei saanud sinna sisse. Ta läks 1999. Aastal Helsingi ülikooli. Samal aastal avaldas ajaleht Hyvinkään Sanomat ta esimesed lastelood nt. „Perekond Kapsapea jõulukuusk“. Koostöö ajalehega kestis 8-9 aastat. Esimesed jutud illustreeris ajalehe kunstnik, kuid hiljem hakkas ta jutte ise illustreerima. https://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Kass,http://www.elk.ee/?profile=kristiina-kass, http://opleht.ee/3820-kristiina-kass-minu-lapsepolve-kadriorg/ Loominguline ülevaade Kristiina Kass on kirjutanud palju raamatuid: „Käru Kaarel“, „Samueli võlupadi“, „Peeter ja mina“, „Jänesepoeg Juss ja karupoeg Kusti“, „Kasper ja viis tarka kassi“, „Õpetaja Kusti
Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilissaksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades
MUSTA PIIRJOONEGA, PUUDUS RUUMILISUS. ,,ELURÕÕM", ,,MUUSIKA", ,,TANTS", ,,KULDKALAD". KUBISM: EELKÄIJAKS OLI PAUL CEZANNE, KUUBILISED VEIDRUSED, KUJUTAMINE TÜKELDATUD PINDADEGA, ANALÜÜTILISES LAHUTATI MOTIIVID VÄIKESTEKS OSADEKS, SÜNTEETILISES KLEEBITI AJALEHTI, TAPEETI JA KANGAID, KOLLAAZITEHNIKA, VÄRVID TAGASIHOIDLIKUD JA TUHMID, VAHEL PUHTAD VÄRVID. PABLO PICASSO HISPAANIA MAALI- JA LAVAKUNSTNIK; KOMMUNIST, KUBISMI RAJAJA, ILLUSTREERIS RAAMATUID, SÜMBOLISTLIK KUNSTIMAAILM, INIMESED TRAAGILISTE EMOTSIOONIDEGA, ROOSA JA SININE PERIOOD. ,,GUERNICA", ,,LA CELESTINA", ,,TRAGÖÖDIA", ,,ARLEKIINIDE PEREKOND", ,,POISS PIIBUGA", ,,AVIGNONI NAISED". FERNARD LEGER PRANTSUSE MAALIKUNSTNIK, SKULPTOR, FILMITEGIJA; TUMEDAD VÄRVID, SILINDRID, TORUD, INIMESTE JA MASINATE ÜHTEKUULUVUS, GEOMEETRILISED KUJUNDID. ,,LINN", ,,NAINE SINISES", ,,ÕLLEKANN", ,,RAUDTEE ÜLEPÄÄS".
1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. 4 Looming Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943
juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sageli leegikujuline joon. Blake`i kunstis ei rakendatud enam psüühilise maailma normaalseid seadusi. Tema figuurid muutusid ebamateriaalseteks nad hõljusid avarustes trotsides gravitatsiooni, hobuse lakk muundus leekide arabeskiks, ja taimede põimuvad vormid muutsid pinna dünaamiliselt rütmiliseks kompositsiooniks. Blake tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". "ANCIENT OF DAYS" (1794) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Blake kirjanduses Oma loomingulise tee alguses (1775 1785) kavandas Blake kaunistatud
Aastal 1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Enne sõda elas Viiralt 14 aastat Prantsusmaal, lisaks sellele aasta ka Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis viibides. Aastal 1945 sattus Viiralt Rootsi, sealt uuesti Pariisi, kus ta suri aastal 154. Seal maeti ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2 Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3
3. Kaks kuulsamat kubismi esindajad on Pablo Ruiz Picasso ja Juan Gris. Pablo Ruiz Picasso sündis 25. oktoober 1881 Hispaanias ja suri 8. aprill 1973 Prantsusmaal. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Ta oli hispaaniakunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Juan Grisi sünninimi on José Victoriano González-Pérez. Juan sündis 23. märts 1887 ja suri 11. mai 1927. ta oli hispaania päritolu prantsuse kunstnik, kubist. Ta õppis joonistamist 19021904 Madridis Kunsti- ja Käsitöökoolis. Sel ajal tegi ta kaastööd ajakirjandusele. 19041905 õppis ta maalimist klassikalise kunstniku José Maria Carbonero juures. Tõenäoliselt hakkas ta 1905 kasutama varjunime Juan Gris,
Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi
1. Kujutavad väljamõeldud asju ja olukordi, kunstniku fantaasias sündinud kujutluspildid. 2. Leidsid tihti oma teoste aine ajaloost, kirjandusest, muistenditest. Said ise tegelaste välimuse välja mõelda (vihjed, sümbolid, müstika). 3. G.Moreau, P.Puvis de Chavannes salapärased ja müstilised kangelased, Kristus, usumärtrid. 4. E.Munch mitte inimene, vaid teda saatvad surm, haigus, üksindus, traagiline meeleolu. 5. A.Gallen-Kallela illustreeris ,,Kalevala". 6. Kristjan Raud, illustreeris ,,Kalevipoja". 7. Rahvalaul noormehest, kes lubab naiseka võtta kalmuneiu, lootes head viljasaaki, ei pea aga lubadusest kinni ja peab lõpuks oma elava pruudi kalmulistele loovutama. Koosneb kolmest pildist: noormees põllul, sõit hobustega, leinav noormees. 8. Sergei Djagilev vene etenduste ja näituste korraldaja, õppinud maalikunsti. 9. N.Roerich, M.Vrubel, L.Bakst 10. K.Raud, A.Laikmaa, J.Arrak
pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. aastasena ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. Looming Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilissaksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt
Pablo Picasso Pablo Ruiz Picasso (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ta ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Pablo sündis José Ruiz y Blasco ja María Picasso y Lópezi perre esimese lapsena. Tema täisnimi oli Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus
jaanuar, 1918) oli eesti maalikunstnik. Aastatel 19131916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917). 1918 suri Krimmis tiisikusse. Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I
Tänu oma õe silmapaistvatele punastele juustele oli kunstnik nõus Aubrey töödele silma peale viskama ja hiljem soovitama teda Westminsteri kunstikooli. Peale kooli lõpetamist alustas ta tööd täiskohaga illustraatorina ja töötas koos kirjanikega nagu Edgar Allan Poe, Malory ja Oscar Wilde. Just nüüd sai Aubrey Inglismaal kuulsaks ja teda kutsuti tööle illustraatoriks kunsti ja kirjanduse ajakirjale "The Yellow Book". Peale seda töötas ta ka veel ajakirjale "The Savoy" ja illustreeris raamatut "The Rape Of The Lock" ja teiste raamatute seas ka ühte enda oma "A Book of filty drawings". Kahjuks tema tervis järjest halvenes ja halvenes ja ta suri 25-aastaselt märtsis 1898. Gustav Klimt Beardsley sai kuulsaks tänu oma mustvalgetele, väga ornamentaalsetele ja rütmilistele illustratsioonidele üle maailma. Tema joonistused on tihti väga erootilised ja perverssed. Tema tähtsamad illustratsioonid on Alexander Pope'i ja Ben Johnsoni
annaabi.ee 
