Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "II Maailmasõja kronoloogia ning sündmused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konverents, churchill, potsdam, armee, potsdami, dessant, nsvl, winston, normandia, teheran, operatsioon, teherani, kuningriik, maailmasõda, talvesõda, pealetung, heidab, suurbritannia, barbarossa, moskva, ookeanil, kohtumised, denatsifitseerimine, b5da, adolfi, 2018, kronoloogia, ansluss, annekteerimine, sissetung, pearl, harbor, hiroshimale, protokoll❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31
rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping?
3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat
· Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12.märtsil 1940 sõlmiti vaherehu Saksamaa pealetung Läänes · 9.aprillil 1940 vallutati Taani · 9.04-10.06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10
riikide kodanikud DAATUMID: 1938.a. 29. sept- müncheni konverents/sobing. 1939.a. 23. august-MRP 1.sept.1939- saksa-poola konflikt. II maailmasõja algus. 17. sept 1939- NSV okupeetis ida-poola. 17. juuni 1940-balti riigid okupeeriti. 21. juuni 1940-riigipööre 21. juuli 1940-eestist sai NSV. 6. august 1940-eesti võeti NSV koosseisu. 22.juuni 1941-NSV-saksa sõja algus. 7. dets 1941-pearl harbour. nov 1942-veb 1943-stalingrad nov 1942-mai 1943-el alamein. 6. juuni 1944-normandia dessant. 8-9 mai 1945- saksamaa kapitulleerus. 6. august ja 9. august 1945- hiroima ja nagasaki. 2. sept II maailmasõja lõpp. SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939 Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister
· 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures.esimeste tundidega sõidavad tankid segi lennuväljad, kus asub NSVL hea sõjavärustus · Vägede rünnakud jagunevad 3 suunda:Baltikumi, Valgevene, Ukraina alade juurest · Edukas rünnak Ukrainale ja edasi lõunapoolsematele aladele · 1940 sügisel Kolmikpakt Jaapani ja Itaaliaga, millega lubati üksteist toetada · Armeegrupp Nord tungis peale Leningradile(Leningradi blokaad), vallutada ei õnnestunud
7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis Ida- Euroopat ja Saksamaa tahtis Lääne- Euroopat
6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse 8) 1939 Saksamaa viis väed Klaipedasse 9) 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa ja NSVL mittekallaletungileping 10) 1939 Tsehhoslovakkia asemele tekkis iseseisev Saksast sõltuv Slovakkia 1. Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed; Põhjused: Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotovi-Ribbentropi pakt) Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin.
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud
aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia 08/23 Molotovi- anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem /1939 Ribbentropi pakt lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa. 1.09.1939 tungib Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. Kuna Saksa armee oli paremini varustatud ja suurem, purustati Poola 09/01 NSVL tungib mõne päevaga. Juba 17.09.1939 tungis Poolale kallale NSV /1939 Poolale kallale Liit, kes hõivas Ida-Poola. 6.10.1939 oli sõjategevus lõppenud- Poola ei eksisteeri enam. Saksamaa kallaletungi Poolale loetakse ka Teise maailmasõja alguseks. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline
näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane.
tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile. Lääneliitlased jõudsid Saksamaa piirile detsembris. Märtsikuuks olid liitlased ületanud Reini ning nõukogulased jõudnud Berliini alla. Hitler sooritas 30.aprillil enesetapu. 7.mail kapituleerus Saksamaa tingimusteta. 4. HOLOKAUST Peagi said liitlased tõendeid ajaloos enneolematust genotsiidist: oli hävitatud kaksteist miljonit juuti, mustlast, homoseksuaali ja muud Hitleri tagakiusamise ohvrit.Umbes pooled
Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3. Spetember 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ise ei sekkunud. Võrreldes Poola ja Saksamaa armeed, oli Saksamaa oma suurem ja parem. Poola armee üritas Saksa armee eest taanduda maa idaossa, kuid 1939. 17.september 1939 tungis poolale kallale NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi. Kummaline sõda toimus aastatel 1939-1940. Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9
Leningradi blokaadi, sügis 1941 jaanuar 1944. 8)Millised kolm sõjalist kokkupõrget märkisid Saksamaa languse algust? *Stalingradi lahing *Leningradi blokaadi läbimurdmine *Allajäämine Põhja Aafrikas 9)Milline sündmus muutis Euroopa sõja maailmasõjaks? Millal see toimus? Jaapan ründas USA Pearl Harbour'i mereväebaasi Hawaii saarestikus, 7. detsember 1941. 10)Kirjelda sõjategevust 1944. a! *Lõppes Leningradi blokaad *Avati teine rinne(Normandia dessant, 6.06) *NSVL alustas pealetungi idast, vabastati Baltikum Saksa okupatsiooni alt *Vabastati Prantsusmaa *Sõlmiti Nõukogude Soome vaherahu 11)Milline rahvusgrupp kannatas II maailmasõja tulemusena enim? Juudid 12)Milliste poliitiliste reziimide vastu oli suunatud vastupanuliikumine? Kõigi diktatuurireziimide vastu: fasism, kommunism, natsionaalsotsialism. 13)Miks saab II maailmasõja kohta kasutada mõistet ,,totaalne sõda"? See oli totaalne e. Kõikehaarav:
Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6. juuni 1942. a El-Alameini lahing 23. okt. 5. nov. 1942. a Tähtsamad sündmused (2) Stalingradi lahing 21. aug. 1942 2. veeb. 1943. a Kurski lahing 4. juuli 1943 23. august 1943. a Itaalia kapituleerumine 3. september 1943. a Normandia dessant 6. juuni 1944. a Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945. a Jaapani kapituleerumine 2. septembril 1945. a Konverentsid Teise maailmasõja ajal peeti NSVL-i, USA ja Suurbritannia juhtide vahel konerentsid, milles arutati Saksamaa ja Jaapani purustamist ning sõjajärgse maailmakorralduse küsimusi. Teherani konverents 28. november 1. detsember 1943. a Jalta konverents 4. - 11. veebruar 1945. a Potsdami konverents 17. juuni 2. august 1945. a
· Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa otsustasid, et Sudeedimaa läheb Saksale. · 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP
Teine maailmasõda 01.09.1939 - 02.09.1945 Teise maailmasõja algus · 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale · 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja · 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale · 6. oktoobriks Poola purustatud (maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule) · 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Sõjategevus 1939-1940 · Läänerindel 1939-1940 kevad kummaline sõda Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinid 9. apr 1940 Saksamaa tungis Taani, Norrasse Sõjategevus 1940: Välksõda läänes · 10.05.1940 sakslased ründasid Belgiat, Luksemburgi ja Hollandit · Samal ajal liiguti liitlasvägede selja tagant üle Maasi jõe, mööda Maginot' liinist · 10.06.1940 kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja
Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda.
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd
nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule; Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikidel mõõt aga täis; Järgmiseks ohvriks oli Poola; Ründamaks poolat vajas hitler kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSVL juht Stalin Molotovi-Ribbentropi pakt Küik trumbid stalini käes; Sl oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks euroopasse;lootis euroopa rigid üksteisega sõtta lükata ,et neud piisavalt nõrgestada ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu euroopa vallutad; salajased kontaktid hitleriga; Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut MS , mistõttu t aniemtas hitlerit „ revolutsiooni jäälõhkujaks; 23. august 1939; sõlmiti maailma suureks
ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõda 1939-1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid
1939 1940 1941 1942 V 1. sept. NSVL tegevus Teljeriigid Teljeriigid Murrang sõjas (Teljeriigid) 1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpaktlõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi
· Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri. · Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud. 1939 pidas Stalin läbirääkimisi: 1. Suurbritannia ja Prantsusmaaga 2. salaja Saksamaaga 23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP: · mittekallaletungi leping 10. aastaks. · Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. NSVL (Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ehk osa Rumeeniast ja pool Poolast, 1 kuu hiljem müüdi ka Venemaale Leedu
juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president.
13a. Teine maailmasõda. Totaalne sõda. 1. Mis toimus 1933. a. 30. jaanuar? Hitler sai võimule. 2. Mida tähendab ``ansluss``? Austria ühendamist Saksamaaga. 3. Millal ühendati Austria Saksamaaga? 1938 13.märts. 4. Kes olid sudeedisakslasd? Tsehhoslovakkia aladel elavad sakslased. 5. Kui suur osa Tsehhoslovakkia elanikkonnast olid enne 1945. a. sakslased? 1/4 6. Mis toimus 1938. a. 29.-30. september Münchenis? Müncheni konverents. 7. Millised riigid osalesid Müncheni konverentsil? Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa,Itaalia. 8. Kes neid riike Müncheni konverentsil esindas? Inglismaad Chamberlain,Prantsusmaad Daladier,Saksamaad Hitler,Itaaliat Mussolini. 9. Miks tegid lääneriigid Hitleri Saksamaale 1933-1938 a. sügiseni järeleandmisi? Sooviti heastada Versailles lepinguga tehtud ülekohut. 10. Millised olid Saksamaa nõudmised Poolale?
loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. 5. Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe (millal toimusid, sisu, tagajärjed) – 1938 Austria ansluss (liitmine). Hitleri salapolitsei
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri
11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks ·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale ·03.09.1939 a. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, veel sõtta ei astutud ·Poola armeel võrreldes Saksamaaga väga kehv seis ·Poola armee üritas üritas taanduda maa idaossa, kuid 17.09.1939 a. tungis Poolale kallale ka NSVL ning hõivas Ida-Poola ·06.10.1939 a. oli sõjategevus lõppenud ·Saksamaa ja NSVL pidasid ühise võiduparaadi: Poola oli lakanud eksisteerimast ·1939 a. novembris ründas NSVL MRP-le tuginedes Soomet; 1940 a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940 ·Saksamaa paiskas väed läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsusmaa-Saksamaa piirile
mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine, kuna NSVL oli okupeerinud Baltikumi, mis tähendas, et seda punkti ta ei järginud. Samuti oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Samuti oli Atlandi hartas kirjas see, et alla kirjutanud riigid ei taotle mitte mingisugust omakasu.
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga
annaabi.ee 
