Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust? Rändkarjandusega tegelesid mittepaiksed inimesed, kes said koos karjadega ringi liikuda. Põllundusega said tegeleda inimesed, kes olid paiksed, SEST ÜLLA-ÜLLA, põldu ikka kaasa ei vea, kui Sa just KALEVIPOEG või GILGAMES ei ole ;). Too näiteid eri ühiskonnatüüpide levikust kaasaegses maailmas? Infoühiskond, industriaalühiskond, agraarühiskond Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule? Auto leiutamine ja masstootmine muutis suurema osa elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon
lähedus) transport soodne ühiskondliku Kaubanduse reljeef oluline tööjaotuse võimalus, kliima süvenemine ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside olemasolu 3.Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe. Arenguetapp Iseloomustus Korilus tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks Agraarühiskond Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ning korilusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel
II: Laienesid naaberriikide turgudele või soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Tootmisüksused koondusid ja toodangu nimestik laienes. IV: Kujunesid võrgustikuna toimivad firmad. Tootmise ja toodete keerukus kasvas. Põhirõhk oli tootearendusel ja brändi müümisel. .Ettevõtlus klaster e. kobarpaljude eritüüpi kitsalt spetsial.ettevõtete teritor. kooslus, seotud sarnase tootegrupi valmistamisega, NAFTA PõhjaAmeerika kaubandusühendus, kaotada liikmete vahel tollimaksud ja kvoodid, ASEAN KaguAasia riikidevaheline org Singapur, tai, malaisia. APECAasia ja Vaikse Ookeani majanduskoostöö, MERCOSUR Lõuna Ühisturgargentiina brasilia vabakaubandusliit, ELEuroopa riikide vaheline majandusliit, Nende erinevused seisnevad selles, et sinna kuuluvad eri riigid erinevatest maailmajagudest ja seotud ainult oma maailmajaoga, v.a. OPEC. Igal organisatsioonil on oma ülesanne.
Agraarajastul suhtlesid eri piirkondade inimesed omavahel väga vähe, sest looma- ja veetransport olid aeglased ning teed ohtlikud. 4. Millised tööstusharudtekkisid seoses industrialiseerimisega? Tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia ning transpordi (eriti lennunduse) kiire areng. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda.
Geograafia kontrolltöö · tootmisviis kuidas mingit toodet valmistatakse (käsitsi, masinaga...) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatsiooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus
arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid: Inglismaa Ameerika, India, Austraalia Portugal Brasiilia Hispaania Ladina-Ameerika Prantsusmaa Aafrika põhjaosa + Indo-Hiina Holland Indoneesia Belgia Kongo piirkond
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda · 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad)
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine
Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks. Koloniaalsüsteem tööstusriigid, kolooniad Koloonia metropol on allutanud poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa,kasutab selle tööjõudu ja loodusrikkusi oma huvides. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20saj. Algus Maailma jaguneud iseseisvateks tööstusriikideks, kes kontrollisid maailmamajandus ja neist sõltuvatest riikidest või kolooniatest, kes varustasid emamaid toormega, sõltudes tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks
võtteid tootmise üle piiri viimiseks. Välisturgudel on USA firmad jõulised ja ettevõtete strateegiad väga kasumikesksed: otsitakse odavamaid tootmisvõimalusi, kasutatakse rohkesti allhankijaid, tehakse palju välisinvesteeringuid. 2)Lääne-Euroopa-kõige mitmekesisemad. Euroopa ettevõtete osakondi on kõikjal maailmas. Peamised tegevus piirkonnad on euroopa rigid, USA ja vahemere maad, viimasel ajal ka Aasia ja Ladina- Ameerika. 3) Jaapan-päris edukad. 4)Korea-toonud maailmaturule odavamad autod, koduelektroonika. (suhteliselt edukad) 5)Hiina-RVE-d valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. (Usinad ja ettevõtlikud) 6)Põhjamaad-riigi veelgi suurem roll ennekõike elanike hariduse ja sotsiaalse heaolu korraldamise
tootvateks kolooniateks. David Ricardo. Temalt pärineb suhtelise eelise printsiip, mille kohaselt mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega kui teised. Sel printsiibil töötab majandus kõige tõhusamalt, sest igaüks teeb ainult seda, milleks tal on teistega võrreldes eelised ning ostab teistel need hüved, mille valmistamisel kuuluvad eelised hoopis neile. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale.
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne-
Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia. Erandi moodustavad nafta eksportijad Saudi Araabia, Araabia ÜE, Kuveit jt. Need riigid, kellel pole kapitali, loodusvarasid ega tööinimesi, on vaesed riigid. Sellised on näiteks Afganistan, Jeemen, Nepal, Niger jt. 1.8 Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1948. sõlmiti Tolli ja kaubanduskokkulepe (GATT), mille ülesanne oli alandada imperiaalsete ja riiklike majanduste huvides püstitatud kaubandustõkkeid. GATT reorganiseeriti 1994
Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse
valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria Koloniaseerimise tulemusena tekksid eri tüüpi kolooniad: Ümberasumiskoloonia ülerahvastumine
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud.
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon:
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
