Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust ülistatakse väga ja seda kasutati teoses tegelaste tunnete ja omaduste rõhutamiseks. (lk 12, lk 14, lk 24) Mineviku idealiseerimise põhjuseks oli oleviku põlgus. Igatseti tagasi kaugematesse aegadesse, võõrdudes tegelikkusest ja otsiti vabadust. (lk 78 ) Põnevatest seiklustest ja ajaloost said värsid. (lk 65, lk 76) Byron nimelt leidis aga oma eksootilisuse näiteks Kreekast. (lk 127) Byroni loomingut lugedes ei saa märkamata jätta poeedi looduseihalust, mis esineb väga tihti. Hoogne värss, priiusejanu, põlgus aristokraatia ja võimuiha vastu, looduse ülistamine ja eelkõige suured tunded need teevadki Byronist romantilise poeedi.
Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele
majanduse niigi kehva seisu ja 1929. aastal alanud majanduskriis suurendas seda veelgi. Inimesed olid väsinud vaesusest ja olid valmis haarama igast päästekõrrest, mis neid viletsusest välja aidata oleks saanud. Seega võis sõda vaesunud riigile tunduda hädavajalik, et rahvast näljasurmast päästa. Versailles rahu territoriaalsete sätetega võeti Saksamaalt ära 13% tema aladest. Koos maaga lahutati ka rahvas ning inimesed ei leppinud nii lihtsalt kodumaast äralõikamisega. Igatseti taas kuuluda ühte vabasse ja õiglasesse riiki. See tähendab, et osa Saksamaa tükeldamine ja erinevate riikide vahel jagamine mitte ei aidanud rahu säilitada vaid süstis inimestesse veelgi enam võitlusvaimu ühtse Saksamaa taastamiseks. Teise maailmasõja puhkemises võiks süüdistada ka Suurbritanniat ja Prantsusmaad, kelle lepituspoliitika ainult õhutas Hitleri tegevust ega päästnud neidki riike sõjast. Pärast Esimese
Samal ajal kirjutasid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutswald "Kalevipoja" ja "Kalevala". 18. saj tormiliselt levinud ratsionalism ja materialsim ei meeldinud rahavle ning seetõttu tärkas noorsoo seas huvi Rousseau loodureligiooni ja "tormi ja tungi" tundelise mässu vastu. Romantismis kujunes üleüldiseks kultuseks looduse-ja loomulikkuseihalus. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu. Rahavas polnud linnaeluga rahul ja igatseti pageda tagasi maaellu. Idealiseeriti minevikku, pop oli keskaeg. Romantiline demokratism looduse puhtus peitub lihtsates inimestes. Kuna loodus oli nüüd tähtis, tegi see loodusest maise rikastumise allika. Idealiseerima hakati elu ka Euroopa südamest kaugemates maades, eksootilistes maades nt Hispaania ja Kreeka. Peeti lugu Ameerika pärismaalastest. Romantismi märksõnaks on tundelisus. Hakati palju lüürikat kirjutama ja paljud kirjanikud olid luuletajad
2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohvetlikud jooned. mrtrid, kes ohverdavad end krgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus vis kaasa tuua saladusliku aura.
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka
kui kohutav sõda on ja nähakse selles midagi romantilist, hiilgavat võimalust oma riigi piire ja jõukust suurendada. Kui sõda aga peale hakkab ja reaalselt nähakse, et sõda toob endaga kaasa vaid kannatusi ja kasu selle kõrval on imepisike, siis hakatakse väärtustama rahu. Enne esimest maailmasõda ootasid paljud rahvad sõda, sest nad arvasid, et see toob neile kasu. sõja käigus aga nähti tegelikku tulemust ja mida kauem sõda kestis, seda rohkem igatseti rahu. Maailma laastanud sõdadel on rohkem kui üks ja ainus sõnum. Mõnikord tuleb sõdida rahu nimel, kuid kunagi ei too sõda võitu. konflikti käigus saavad inimesed aru, mis tegelikult tähtis on ja kui väärtuslik on rahu. Sõjad on näidanud meile, et vägivaldselt pole võimalik luua suurriiki. Sõdade esinemine tundub olevat paratamatu, kuid ehk suudab ühiskond õppida neist ja teha adekvaatseid järeldusi.
Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul Muinasaja lõpp algas rauaajaga V. sajandil eKr ja lõppes 13.sajandil Muistse vabadusvõitlusega. Tõestus sellest ajastust on meil olemas arheoloogiliste allikate näol. Arheoloogide leidude põhjal võime seletada, mida toonane eestlane seljas kandis või kuidas ta oma põldu haris. Mida sel ajal igatseti, austati ja põlati, võime ainult oletada. Muinasaja lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti ala asustatud. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Halduslikult jaotus Eesti maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks ja kihelkonnad olid Eesti tähtsamateks haldusüksusteks. 13.sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli
toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt. Sellepärast leidsid Rousseau loodusreligioon ning saksa vararomantilise "tormi ja tungi" tundeline mäss inimest ahistavate nii seisuslike kui ka mõistuslike normide vastu eriti tollase noorsoo seas vaimustunud poolehoidjaid. Looduse- ja loomulikkuseihalus kujunes romantismis üleüldiseks kultuseks. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist lihtsasse maaellu ja looduse rüppe. Ka mineviku idealiseerimine sugenes samast lättest: keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena esmakordselt just keskajal romaani ehk rahvuskeeles kirjutatut klassikalisele ladina keelele vastandades.
Aga hoolimata vaimustuse oma isamaast ja kultuurist. sellest, kogus rahvuslik liikumine Euroopas kiiresti hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavaldused, kus nõuti rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõiguste tagamist. Osmanite ja Austria impeeriumi koosseisu kuulunud rahvad hakkasid taotlema võõrvõimust vabanemist. Paljudeks väikeriikideks killustatud Itaalias ja Saksamaal igatseti seevastu rahvuslikku ühtsust. Ainukese võimalusena oma nõudmisi saavutada nähti sageli rahvaülestõuse ja revolutsiooni. 2. Kuidas tõlgendati rahvuse mõistet Lääne –Euroopas ja kuidas Kesk- ja Ida-Euroopas (lk 15 sinisel taustal)? a) Lääne- Euroopa: Rahvust ühendab ühine territoorium ja riik, rahvus on üles seatudkodakondsusele. Keel, rass või etniline päritolu pole olulised, tähtsad on ühised poliitilised tõekspidamised.
loomingut iseloomustas ......................................... ja .................... .................... paatos. Kuigi romantism kui kultuurinähtus sai alguse eeskätt ............................................ ja ............................................, levis ta kiiresti ka ......................................................................................................................... Romantismi üleüldiseks kultuseks kujunes ........................... Igatseti pageda ................................................ Teiseks suunaks kujunes..................................... ......................... Keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest. Romantiline demokratism tähendas, et............................................................. ..................................... Romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus. Selle näiteks võib tuua ..................................................
Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti. Eesti maali võis pidada üheks vabameelsemaks ja enam maailma kunstisuundumusi jälgivaks koolkonnaks tollase NSV Liidu alal (Vahtre 2000). 9.2 GRAAFIKA Graafika jäi sõja ajal esialgu illutratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne ülesehitustöö.1960. aastail lülitus graafikasse uusi jõude, kelle loomingus kajastub samasugune uue elu paatos kui
.. 16 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS Klassitsism (kitsamas mõttes) oli liikumine, mille juhtivamaks põhimõtteks oli enamvähem teadlik lahtiütlemine baroki liialdatud dünamismist ja püüd staatilise rahu, lihtsuse ning tasakaalu poole. See liikumine algas 18. sajandi keskel pea igal pool, kohati varem, kohati hiljem ja tema orgaaniline areng kestab 19. sajandi teise veerandini. Rahu ja lihtsust, mille järele igatseti, seda leiti klassilises antiigis, mis nüüd sai kunstnikkude ideaaliks, ja sellepärast kannabki kogu see liikumine klassitsismi nime. Kuid klassitsismi juured peituvad veel sügavamal, ja seda mõistet laiemalt võttes, võiks rääkida klassitsismist kui liikumisest, mis juba renessanss-ajast alates on kestnud aastasadasid. Sest ju ka renessanss tugenes väga tunduval määral antiikkunstile ja eriti kõrgerenessanssi-ajal oli antiikkunsti elustamise püüd kaunis intensiivne
Vanemuises, Estonias ja Draamastuudios ning Lavakunstikooli õppejõuna. . 18. Ekspressionism ja Hommikteater. Ekspressionism sai alguse Esimese maailmasõja eel Saksamaal. Eestisse jõudis vabariigi algusaastatel, mõjutades enim luulet (ajaluule). Ekspressionism lähtub rõhutatud subjektiivsusest, indiviidi (looja) tunnete, ideede, kogemuste väljendamisest, mitte välise tegelikkuse järeleaimamisest. Seda voolu kannab humanistlik paatos, mida mõjutasid tugevalt maailmasõja koledused. Igatseti uut ja kõlbelist inimest. Ekspressionistliku draama erijooned: - üldnimelised tegelased (Mees, Poeg, tööline) ning massistseenide kandev roll; - kõrgendatud emotsionaalsus (ekstaas, paatos, grotesk, teravad kontrastid); - subjektiivne reaalsus: unenäod, visioonid jne; - pikad monoloogid ja lühilauselised dialoogid; - tähtis on etenduse atmosfäär (ruum, rütm, värvid, valgustus jm). Eesti teatrites lavastati peamiselt saksa ekspressionistide töid (Toller, Kaiser), kuid ka
häälutus sound poetry 23. Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. Kirjanik kui rahvusliku identiteedi häälekandja. Teenäitaja, kes pakkus selget ideloogiat, hoidma sidet minevikuga, teraapiline funktsioon. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realislik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Narratiivi areng: ühelt poolt igatseti tagasi minevikku, samas aga vajadus edasi minna, paratamatus. 40-50. Nostalgiline ja kannatusromaan. Pikk proosa romaanid. 40.-50. Sõja- ja põgenemisromaanid, mille ÜL polnud seotud kunstiga, omal ajal tegemist teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukaost inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelauevalt või laagrist. Teine, kiirerütmiline laad keskendub pigem
vaimukaid, avara pilguga nähtud, peaaegu ilukirjanduslikult kütkestavaid töid. Naturalismi õiteaeg Põhjamail oli 1870-80. Kuid Brandese doktriin osutus varsti kitsaks, sest see sõltus liialt jooksva päeva küsimustest, mis vahetusid kiiresti ja vananesid. Ühes sellega kaotas aktuaalsuse ka neile rajatud looming. Sellest tuligi, et lühikese ja võimsa naturalismi õitsengu järel kirjanikud ise tüdinesid sellest voolust ja igatseti jällegi enam kunsti ennast. Brandes pühendus edaspidi peamiselt suurte, põhjalike, esteetilis-psühholoogilise meetodiga käsitletavate monograafiate koostamisele maailma ajaloo ja kirjandusloo suurmeestest (,,Goethe" 1915, ,,W.Shakespeare" 1895-96, ,,Voltaire" 1917, ,,Julius Caesar"1918 jne., lisaks mitu kogu esseesid ja autobiograafiline ,,Elu" (3 k., 1905-08). 1870-ndail aastail, mil G. Brandese loosungid kõlasid alles värskelt, kogunes tema kui juhi ümber taani kirjanduse paremik
Mikko). Mõned viljelesid kanni stiili, mis sobis 1970. aastail hakkas maalikunstis valitse eriti hästi tööstustemaatika jaoks (Nikolai nud karm stiil taanduma. Publik oli ilmselgelt Kormašov, Enn Põldroos, Leili Muuga). Karmis väsinud tinglikest figuuridest ja küllap ka 1960 stiilis kujutatud kraanade ja korstnate kõrval ndate optimismist. Igatseti kirkamaid värve, olid vaieldamatult maalilisemad nii endine, selgemat joont, ilusamat pilti. Selle ootuse stalinismiaegne prog rammmaal kui ka rahuldasid Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, mitmed uuemad kunsti ilmingud. Andres Tolts jt. Kummatigi polnud üldjuhul
loomingus. Kogud: 1946 „Ankruketi lõpp on laulu algus“, 1957 „Rroosi Selaviste“, 1990 „Oma luulet ja võõrast“. 21) Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid Pagulaskirjanik oli rahvusliku identiteedi häälekandja ja teenäitaja, kes pakkus selget ideoloogiat, hoidmaks sidet minevikuga. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust. Domineeris realistlik jutustus, hoiduti eksperimentidest. Välditi modernismi mõistet. Lugejaarvamusest sõltus palju. Jutustuse arengus igatseti ühelt poolt tagasi minevikku, teisalt oli paratamatu vajadus edasi minna. 1940.–50ndatel kirjutati nostalgilisi ja kannatusromaane. Pikka proosat nimetati romaaniks. 1940.–50ndatel ilmusid sõja- ja põgenemisromaanid, mille puhul oli tegu teraapiaga, hilisema lugeja jaoks info edastajana sellest valusast perioodist. Osa neist romaanidest keskendub inimpsüühikale, esitab elukadu inimteadvuse vahendusel, tagasivaatena põgenikelaevalt või –laagrist.
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laie m vai muelu suund, mis kunstis h õl mas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Ro mantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, m õistuspärasuses, igatseti ,, ära". Ro mantis m on täielik vastand klassitsis mile. Lihtsalt ö eldes klassitsis mis on esikohal m õistus, ro mantismis süda. Tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas o ma tundeid, kasutas fantaasiat. Maali mislaad
(-ismid) Romantism: on loomingu meetod, kus maailm antakse edasi sellisena, nagu seda näha tahetakse. Alguse sai Lääne Euroopas 18. ja 19 sajandi vahetusel. Tekke põhjuseks eelkõige pettumine Prantsuse kodanlikus revolutsioonis. Looming vastandub argielule. Jaguneb kaheks: progressiivne suund suund, mille esindajad leidsid, et selle esindajaid tuleb otsida tulevikust ( ideaale) reaktsiooniline suund kõik hea on juba minevikus ära olnud, igatseti vana tagasi Põhijooned: vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel tunnete, elamuste ja fantaasia eriline rõhutamine erandlikud kangelased, kes on üles ehitatud kontrastiprintsiibile (must-valge) looduspiltide rakendamine meeleolu teenistusse rõhutatakse väga rahvuslikkust loominguvabaduse nõudmine esiplaanil autori isiklik fantaasia, mitte tegelik elu romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. Toob esile mässumeelsuse.
kehal ja näol, et saada kiireid emotsionaalseid pöördeid õudusest rõõmuni (Graig ja Appia). Avant-garde: Avant-garde: 18801935. 18801935 Eelsalk, militaartermin. Kunstnikud arvasid end olevat kunstilise progressi eelsalk, kes pidi avardama kunsti piire. Liikumisi väga palju ja üldjuhul väikesed, kus üksikud esitasid midagi üksikutele. Koos võideldi keskklassi konventsioonide ja kultuuriinstitutsioonide vastu. Igatseti muutust ühiskonnas ja kultuuris. Muutused pidid olema utoopilised. Enamik liikumistest manifesteeris end, et vastanduda rahvale ja konventsionaalsetele kunstnikele. Alguse said naturalistidega, kellele järgnesid sümbolistid. Mitmed liikumistest kustusid mõne aastaga ja unustati kiiresti, mõned mõjutasid kogu 20. saj kultuuri ja kunsti ja kestsid aastakümneid. Enne 1880 ei eksisteerinud avangardistlikku teatrit. Üksikud vastanduvad kunstnikud ei
-1880.). Romantism on loomingu meetod, mis näeb maailma sellisena nagu teda näha tahetakse. Tugevasti mõjutas Prantsuse revolutsioon. Tekke põhjuseks saigi eelkõige pettumine Prantsuse kodanlikus revolutsioonis. Pärast revolutsiooni kujunes välja kaks suunda: 1)progressiivne suund usub, et kõik hea on tulevikus alles ees, ideaale tuleb otsida tulevikust; 2)rektsiooniline suund usub, et kõik hea on juba olnud, möödas, igatseti vana taga. Põhijooned: 1) vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2) tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3) erandlikud kangelased, kes on üles ehitatud kontrastiprintsiibile tegelased on üdini head või halvad, hea tegelane tavaliselt ka hea välimusega; 4) romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus: toob esile mässumeelsuse;
annaabi.ee 
