Tere, õpetaja Kantorek ! Läänerindel 1917 Saime Teie kirja kätte ning aitäh selle eest. Igatseme elu, mis meil kodus oli. Kõikjal oli soojust, hellust ja armastust. Nüüdseks on kõik muutunud. Kirjutame Teile elust, mis meid iga päev rindel saadab. Saatsite meid rindele kui olime alles koolipoisid. Praeguseks oleme rindel olnud juba peaaegu ühe aasta. Meid oli koolist rindele minnes kakskümmend, tänaseks on kahjuks langenute nimekirjas meie Josef Behm, kellele sattus mürsukild silmadesse ja Franz Kemmerich, kellel oli jalg amputeeritud ning kelle tervis iga päevaga halvenes.
Jumal lõi maailma järelikult ta on olemas. Millegi teadmine on inimesele loomupäraselt omane, ning kui inimene saab aru jumala nimest, on see kohe asjas ja arus, järelikult on jumala olemasolu iseenesest teada. Tõe olemasolu ei ole võimalik eitada, sest see võrduks selle jaatamisega. Järelikult kui inimene saab mõelda et Jumalat ei ole, siis järelikult peaks Jumal eksisteerima. Jumal seisneb inimeste õnnelikuks olemisel, sest me loomupäraselt igatseme õnne, ja see, mida me loomupäraselt igatseme, seda ma ka loomupäraselt teame. Samas õnn ning õndsus on iga ühe jaoks erineva sisuga. Inimesel, kes loomupäraselt igatseb õndsust (Jumalat), puudub teadmine Jumalast, sest et Jumala teadmine milleski tavalises, millegagi segatuna, on meile loomupäraselt sisse pandud. Inimene loomupäraselt igatseb õndsust, ja see, mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta loomupäraselt ka teab. Russel: 2
(Viiding 1991: 98) Aga vaikimise sügav hingetõmme annab aja tagasi võimaldab mäletada selleks et unustada. (Viiding 1991: 130) Võlunud tunnil sel meeled sinu arm jälle süda mul tuikab, tuikab sull´. (Visnapuu 1982: 46) Me ei ole seisuveed jumal lõi meid jõeks. (Sang 1982: 205) Kätest ramm kadus sirutan neid sulle vastu vaarub samm. (Visnapuu 1982: 46) Igatseme merre teed, mida hüüataks tõeks. (Sang 1982: 205) Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. (Under 1982: 42) Hirmus on elada hirmus enese ees. (Alle 1982: 98) Meile on palju antud ikka oleme nõutud. (Viiding 1991: 84) Kõik, mis tuleb, kaotab siis takistavad tabad kui me saame olema tabamatult vabad. (Viiding 1991: 85)
Me oleme noored. Igatseme elada täisvääruslikku elu, aega, mil me ei pea põdema rahapuuduse ja töö kaotuse pärast. Me elame tulevikus, ehitame enda peas plaane ja põletame minevikku. Täpselt samamoodi teen ka mina. Ma ei mõtle üldse praegusele. Ausalt öeldes m ei kujuta ette mis saab isegi siis, kui ma ei saa enda soovitud erialal ülikooli sisse. Öeldakse, et noorus on ilus aeg. Et rohi on rohelisem ja taevas sinisem. Aga kas tegelikult on nii? Kas on ikka parem aeg? Minu arust see on elu üks raskemaid aegu, kus toimub üleminek täiskasvanuellu. Ma pole juba laps, kuid samas ma pole veel ka täiskasvanu. Ma püüan anda endast parem, kuid alati see ei õnnestu. Ma proovin olla tööl mitte nagu peata kana, aga põrun. Ja põrun veel ja veel, kuni lõpuks on nii raske jalule uuesti saada, et tahakski maha porisse kinni jääda. Noorus on vaevaline aeg ja raske aeg. Aga tegelikut polegi öelnud, et elu kerge on. Mismoodi siis tõusta lendu? Minu jaok...
ka fraas „Õues rooste läinud kiik, lapsed mängisid kõik siin“. Kindlasti ei saa välja lugeda milline on ruum seega peab kuulja ise palju ette kujutama. Ruum mille mina ette kujutasin on vana maja mis on must ning õues on vanad autod ja kiik. Loos ei ole midagi konkreetselt öeldud, kuid kui kohu lugu kuulata saab paljudest mõtetest aru. Ma usun, et kõik suudame selle looga samastuda mingis mõttes. Kõigil on mälestused millele tagasi vaatame ja inimesed keda igatseme. Minu meelest on loo sõnad ja muusika väga hästi kooskõlastatud. Kurb heli sobib hästi kokku nende sõnadega mis ei ole ka väga rõõmsad. Kui oleks rõõmsameelne meloodia siis usun, et selle teksti mõte kaoks ära. Kuna tegu on ka minu kunagise lemmik looga ja olen seda palju kuulanud aga mitte kunagi nii sügava mõttega ja mõelnud päriselt selle peale, siis oli väga huvitav nüüd selle loo mõttest paremini aru saada ja seda analüüsida.
Kannatus on igal juhul õpetlik - miks muidu on budismi eesmärk teistele ja endale kannatuse põhjustamise lõpetamine. Nii kaua, kui meie keha elus on ,ei pääse me kannatustest isegi kui me kloostrisse läheme. Kannatus on elu osa nagu ka rõõmud. Seda võib näha nagu ühe mündi kaht eri külge - hea ja halb. Paratamatult on nii, et kogedes suurt õnnejoovastust, tekib meil kannatus, kui see otsa saab, sest igatseme seda taga ja täpselt samuti satume õnnejoovastusse, kui mingi suur kannatus, mida me kogesime üks hetk ära lõpeb. Samas, kui uskuda reinkarnatsiooni, siis pakub budism kui ka mitmed teised süsteemid meetodeid mitte enam tulla tagasi siia süsteemi, kus õnn ja kannatus kokku seotud on. Võib ka ise luua süsteemi ja käia teed, mis endale kõige meelepärasem on.
enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. See jõud tundub olevat hävitav, aga tegelikult aitab ta meil elada Oma Loo järgi. Ta valmistab ette meie vaimu ja tahte, sest sellel planeedil siin kehtib üks suur tõde: oled, kes oled, ja teed, mis sa teed-kui sa kõigest hingest midagi tahad, siis sellepärast, et see soov on sündinud Universumi hinges. Ja see on sinu maapealne ülesanne. Kogu aeg on meil võimalus teha seda, mida me igatseme. See, mida teised mõtlevad pagaritest ja karjustest, muutub inimese silmis tähtsamaks kui tema Oma Lugu. Inimesed mõistavad oma olemasolu põhjust väga varakult, võibolla sellepärast nad annavadki nii ruttu alla. Kui sa lubad midagi, mida veel pole, kaob sul soov seda saada. Igaüks peab vähemalt korra elus valima selle vahel, mida ta on harjunud tegema, ja selle vahel, mida ta tahab teha.
Alkoholism viib töö kaotamiseni ning sel teel sünnitab iga halb tegu aina uusi probleeme ning lõppu ei paistagi. Ainuke rohi sellise masenduse vastu toimib seespidiselt. Seega suurim heategu ühiskonnale oleks äratada inimesed üles sellest halvast unest, teha nad tuttavaks südame- headusega ning nad suudavad sellest mustast august ise välja ronida. Ei võta ju tükki küljest kui näitada üles oma hoolivust mõne hulkuva looma või inimese vastu. Sisimas igatseme me kõik headuse tunnetamist enese ümber nagu väike kassipoeg, kes pidevalt peremehele sülle poeb. Meie hingejõud on tohutult võimas, peites endas lahendusi meie muredele. Tihti on see pisike olevus meie sisimuses nii peitu pugenud, et kaitsta end välise kurjuse eest. Tekibki hetk, mil inimene end kaotab ja vajab abi. Kindlasti peab ta saama taas iseseisvaks, mitte jääma hoolitsusest sõltuvusse, sest sel juhul ei paraneks ju miski
valimata. Sõltuvus on haigus, mille põhjused on väga erinevad. Põhjused jagunevad sisemisteks ja välisteks põhjusteks. Sisemised põhjused on seotud inimese iseloomu,kogemuste, vajaduste ja oskustega. Välised põhjused on seotud kohaga kus ta elab ja inimestega kellega ta suhtleb. Üldiselt koosnevad iga inimese sõltuvuse põhjused nii sisemistest kui ka välimistest teguritest ja võivad olla väga erinevad teise inimese omadest. Üldjuhul tekib sõltuvus sellest,et me kõik igatseme midagi enamat, midagi mida meie elus veel ei ole, me kõik soovime leevendada oma sisemist iha või piina. Põhjus võib olla mõni väline surve, näiteks pidev rahapuudus, hingelised üleelamised, kasvamine ebaterves perekonnas, vaimne või füüsiline väärkohtlemine. See tekitab olukorra, kus me ükskõik mis hinnaga soovime unustada oma mured ja probleemid, see on alateadlik tegevus. Alkohol tundub tegevat meid rõõmsaks, joobnud inimene tunneb,et kõik on hästi.
tegemist tõsise kriisiga. Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid. Öised hirmud/õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole keegi ju meist läbinisti ideaalne.mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamine suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta. Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alataedlikult härib või rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolesel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsia, on neid vaja mäletada. Kuidas unenägusid tõlgendada? Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla kasulik see annab lisainfot meie hingelise ja kehalise seisundi kohta. Kuidas unesid psühholoogiliselt tõlgendada
väärtuslikuks. Kohal olemine, endast hoolimine, teise märkamine, ausus ja lähedus on 4 olulised. Endaga sõbraks saamine loob võimaluse ka teisi armastada ning paneb andmise ja vastuvõtmise energiaringi voolama. Ausus teeb meid haavatavaks ja nõrgaks, kuid on ainus viis, et tekkida saaks lähedus, mida me nii igatseme. Kuidas armastust toita ja hoida? Kuidas muuta armastus igapäevaseks, lähedal ja kohal olevaks? Me oleme õnnelikud alles siis, kui toome armastuse sealt kaugelt, maade ja merede tagant igasse päeva. Kui me oskame selle leida iseenda seest ja see hakkab olema osa meie väikesest, tolmusest ja asisest elust. Abstraktsest unistusest, mõtetega tulevikus elamisest saab ainult siis särav olevik, kui meie pilk ja tunne siin ja praegu armastuse ära tunneb ja teda hoida ja jagada oskab
Luuletuses on kirjeldatud inimese soovi pääseda kohustustest ja teha seda,millele tegelikult süda kuulub.Aga me proovime liiga palju teistele endast head muljet jätta,isegi,kui see lämmatab meid ennastki.Me tahame,et oleksime vooruslikud ühiskonna silmis,aga tegelikult petame iseend.Kui meie maine keha on loodud millekski,siis ilmselt selleks,et suudaksime oma soove ellu viia,aga julgusest jääb meil alati vajaka.Me laseme mööda võimalused,mis viiksid meid tõelise rahuloluni.Me igatseme terve elu millegi järele,mida me ei julge saavutada.Me oleme surelikud,meile ei anta terve igaviku võimalusi,tuleb kasutada iga saatuse poolt antud kingitust.Inimene piinleb oma arguse käes ja see viib lõpuks täieliku rahutuseni.Me ootame terve elu oma unelmate täitumist,kuni lõpuks kustume ise ja me ei saa kunagi seda,mida tõeliselt ihaldame.See luuletus jättis mulle kõige sügavama mulje.Sest see on nii reaalne ja õpetlik,samas on kaheldav,kas suudame muuta midagi endas,kui
Kui see ei õnnestu, proovige fantaseerida, mida te võisite küll näha? Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse kosmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele. Püüa nähtud uned meelde jätta Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alateadlikult häirib ja rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolsel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsida, on neid vaja mäletada. Järgnevalt toome unenägude paremaks meelde jätmiseks mõned nõuanded. Võta appi päevik, kuhu kirjuta üles nähtud unenäod. Hoia vihik ja kirjutusvahend oma voodi läheduses, et kohe pärast ärkamist oleks võimalik märkmeid teha
Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et
· H arvates saame me endast teadlikuks vaid siis, kui olemasolu meie teadvusega kokku põrkub, st me peame oma eksistentsi kasvõi mingilgi määral suhtuma, et sellest teadlikud olla · H arvates on inimeksistents algusest peale sotsiaalne meie probleem on kuidas indiviidiks saada, kuidas leida isiklik olemisviis · Inimestena langetame me otsuseid, milles ei saa me kindlad olla · Meile langeb osaks süü ja hirm, eriti hirm surma palge ees, me igatseme, et elul oleks mingi metafüüsiline alus; kui seda ei eksisteeri, tundub kõik absurdne (siit lähevad edasi Sartre ja Camus) · H väitis, et oma valikud teeme me ilma mingisuguse kindluseta tagajärgede suhtes, ainus milles võime kindlad olla on see, et elu on täis süüd ning hirmu · Norra kunstniku Edvard Munchi "Karje" JEAN PAUL SARTRE · Jean Paul Sartre (1905-1980) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof; ta tegeles tõsiselt
piinab, nagu ma sind piiraks . Miski pole endine ! Armastus müügiks , nagu oleksin andnud end ma rendile . Nüüd tundub , nagu kogu maailm käib käsikäes , vaid mina üksi kõnnin vihmas , & keegi mu pisaraid ei näe . You're like the summer in the middle of the winter . You're like the winter in the middle of the summer . Let's close this chapter , say one last prhase . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida, ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on
Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 3. ?Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Esteetika ei pea piirduma vaid kunstiga seonduvaga, vaid ta peab hõlmama kõike, mis seotud maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest kunstiväline esteetika, sest sellega kaasneb esteetiline tung kaose asemel ihkame korda. Igatseme ilu, teadmata ise täpselt, mis see on, sest arusaamad ilust on erinevad. Me üritame ümbritsevat näha kunstniku silmadega. Kunst vajab mõistmiseks mitmekülgset tajumist. See eeldab teatavat küpsust, tundlikkust, isegi elutarkust. Nii lisandub tajuprotsessi igapäevasus, kultuurilised mõjud ja emotsionaalne seisund. Esteetika valgub laiali, ilu ja kunsti mõiste muutub ebaselgeks. Esteetika justkui kujundab trende
rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika:
Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses. Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad , mis säravad kas naerust , pisaratest või alkoholist . Õnn pole eesmärk , õnn on eluviis . Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb? Miks me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab? Miks me kurvad olles tahame alati üksi olla? Miks me hakkame asju väärtustama alles siis, kui kõik läinud on? Miks haiget saada on nii valus? Miks me kardame riskida ilma, et kardaks põruda? Miks me ehitame oma kõige sügavamate tunnete ümber kaitsemüüri? Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need
Sa ei saa oodata surmalt lahendusi. Sa võid ette kujutada, et see lõpetab kõik, mis sinu eksistentsi puutub, aga see on ettekujutus, mitte fakt. Pealegi, tappa ja surra oskab igaüks. Elada mitte. See on ju paradoksaalne. Me teame, mida elus teha saab, aga püüame sellest loobuda. Surma mängureeglitest pole meil aimugi, aga igatseme sinna küll. Miks sa naeratad? IKE Minu meelest on see paradoksaalne, et ma olin piisavalt rumal, et siia tagasi tulla. Ööst on saanud varahommik. IKE Mis sa täna teed? KIOKO Ära räägi minuga, nagu katkuhaigega, Ike. Sa pead lihtsalt väga palju maha rahunema. Sa pead õppima
Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed. Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kui soovidega olendid on olemas, siis teatud asjad tervis, nauding, teadmine jne on juba väärtuslikud iseenesest ja valu, kannatused ,haigus on iseenesest mitteväärtuslikud. 20
*** Kui inimene ei tule toime väikeste asjadega, hakkab ta end vägistama suurte mõtetega. *** Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad. *** Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta... *** Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli. Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest... *** Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tema järgi ise ümber kasvada! *** Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. ***
peatükk Su lõputus raamatus, kuna Sina jätad minusse võib olla kustumatu jälje. Mille pärast me me nutame ? Mille pärast ütleme, et oleme ta unustanud ? Mille pärast me ütleme et ta ei tähendanud mmidagi ? Mille pärast me ütleme, et ta oli lihtsalt nagu iga teine ? Sest me ARVAME et me saame ise selle kõigega hakkama ! Mille kuradi pärast te ütlete, et liiga noored ei tunne liiga vara tõelist armastus ? Ei tea mille pärast siis nutame, igatseme ja tunneme valu ? Mille pärast me ei suuda enda valu, igatsusi, tundeid ja emotsioone sõnadesse panna ? Sest me ARMASTASIME ! Elu ongi see, mille häid hetki me hinnata ei oska, või kui hindame , teeme seda liiga hilja , terve elu me nutame taga inimesi , asju , hetki , mälestusi , mida me võibolla enam kunagi tagasi ei saa, kuid see ongi elu võlu , võlu seda kõike tagasi võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul
esteetilisi elamusi. Sellised nähtused on välispool meie tahet ja kontrolli (nagu armumine), mistõttu ei kuulu nad õigustamise alla! 2. E-keskkonna valik: Sageli me aga läheme esteetiliselt rikkasse keskkonda (nt galeriisse, loodusesse jms) lootusega, et meid tabavad seal esteetilised reaktsioonid. Isegi kui me alati ei saa E-kogemuse (E-elamuse jms) osaliseks (pea valutab, või juhtub olema ebasobiv ilm), saame me sel puhul siiski küsida: miks me läheme (tahame, soovime, igatseme jms) sellisesse E-keskkonda. 3. E-hoiaku sissevõtmine: E-hoiaku teoreetikute järgi pole E-hoiak mingi tunne ega emotsioon, vaid teatud viis asjade vaatamiseks, kuulamiseks... Kuna E-hoiaku sissevõtmist käsitletakse tahtlikuna, saame küsida sellise tegevuse õigustamise järele: Miks me soovime vaadata (kuulata jms) esteetiliselt? Miks peaks objekte kogema E-hoiakust lähtuvalt? Mis on E-hoiakust tolku? 4. Näitlikustage Schopenhauerile tuginevat E-hoiaku õigustamist!
nnetus. 346. Lootus sureb viimasena,"tles usk ja tappis armastuse. 347. Et naeratada, on vaja pingutada seitseteist nolihast, et kortsutada kulmu, neljakmmend kolme. 348. Armastusel on meelevald inimest muuta, mitte armastatut, vaid armastajat ennast. 349. ks tark poiss tles mulle kungi : Armastus on nagu vesi, vesi muutub aeglaselt soojaks ja siis jahtub aeglaselt, sama on ka armastusega. See tekib aeglaselt ja kaob aeglaselt, nii ei saa olla , et kspev lihtsalt ei armasta. 350. Me igatseme tagasi sinna, kus meile hea oli 351. Mis pole salaprane ega mistmatu, pole armastus 352. Kui ma olin 14-aastane, pidasin oma isa rumalaks, kes millestki ieti aru ei saa. Kui sain 21-aastaseks, imestasin, kui palju oli isa selle seitsme aastaga edasi arenenud 353. ra leina homset peva, sest tnana pole veel lppenud 354. Kelle korvis on leiba, aga khkleb selle prast, mida homme suhu pista on khkleja 355. Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel 356
Raha on vahend, mitte eesmärk. Millegipärast on inimestel alati puudus vahenditest, mitte eesmärkidest. Paraaduksed on suletud sellepärast, et elu käib nagunii tagaukse kaudu. Hea kokk teeb ka sõnnikust saia, aga jahust teeb kindlasti parema. Kui inimene ei tule toime väikeste asjadega, hakkab ta end vägistama suurte mõtetega. Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta... Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli. Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest... Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tama järgi ise ümber kasvada! Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha. Meie pisikesed pahed on meile huvitavaks kõneaineks, suurtest
väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu? Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Objektivism (Platon, 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel (ratsionaalsuse, inimloomuse, Jumala või kellegi teise autoriteedi tahte) on võimalik väärtusi põhjendada. · Subjektivism (Baruch Spinoza): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda. · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest. Väärtuse ja moraali seos Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast.
lendu tõstsid. Kui Sa tõesti igatsed kedagi väga, siis kindlasti ütle seda talle, Ta tahaks seda kindlasti teada!... Igatsus võib olla valus, kuid alati on ta ületatav...! Kuidas... teate isegi... Igatsedes muutume kurvaks, Meie sees just kui oleks torm, mille eest tahaksime põgeneda... Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud... Sometimes I miss you so much, I just want to rip you out of my dreams and hug you! Me igatseme tagasi sinna , kus meil hea oli ! RIIMUVAD AFORISMID Milleks öö, milleks päev, kui sind eales ei näe ? Igapäev ma näen,et miski muutub, igapäev ma näen,et ma ei suutnud, igapäeav ma usun, et olen keegi, kuid see on vale ja see ongi ebameeldiv! Ei ole paremaid-halvemaid aegu on ainult hetk milles viibime praegu. Su silmi ma vajan,su hinge ma ihkan ,su tundeid ma vihkan. Ära mine närvi, jänesed on lume värvi. Iga päev, iga tund, mõtlen sinust, ei saa und.
virtuaalselt). Kogukonnaliikmetel on midagi teineteisega ühist, mis teiseks: läbi selle eristab neid teistest gruppidest. (Cohen 1985, 12). Kogukond on mõiste, mida ei saa redutseerida riigile ega ka kodumajapidamisele, vaid kogukondlikkus viitab sotsiaalsetele seostele ja ühenduslülidele. Vastupidiselt riigile, viitas kogukond inimese igapäevasele vahetult kogetud ja otsesele elumaailmale, kuulumisele ja sotsiaalsusele. (Delanty 2009, 2). Me igatseme kogukondade järele, sest me tunneme puudust turvatunde järele, mis on kvaliteetse elu aluseks: samas pakub tänapäeva maailm aina vähem võimalusi meile seda tunnet kogeda. (Bauman 2001, 144). Kogukogukonnas (Gemeinschaft) on inimesed koos hoolimata kõigest, mis neid eristab, kuid ühiskonnas (Gesellschaft) ollakse seevastu eraldi, isegi hoolimata kõigest, mis inimesi ühendab. (Tönnies 2001, 52).
1233. nuttes on raske päikest joonistada 1234. Thanks for acting like you cared 1235. When will all this pain just go away? 1236. Mehed teadke, et Jumal loeb naiste pisaraid 1237. Pain can also make you smile 1238. Sa tulid, olles võõras said sa mu südamest tüki, olles oma said sa mu südame, olles saanud selleks keda tundsin tegid põrgulikult haiget. 1239. Kui sa pärast õnnetust oled täiuslikum kui enne seda, polnud see ju õnnetus. 1240. Me igatseme tagasi sinna, kus meile hea oli 1241. Ära leina homset päeva, sest tänana pole veel lõppenud 1242. Kelle korvis on leiba, aga kõhkleb selle pärast, mida homme suhu pista on kõhkleja 1243. Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel 1244. Kahjuks me unustame ära selle, mida peaks meeles pidama ja peame meeles seda, mille peaks ära unustama 1245. Peaaegu kõikjale on elus lihtsam sisse kui välja pääseda 1246
Raha on vahend, mitte eesmärk. Millegipärast on inimestel alati puudus vahenditest, mitte eesmärkidest. Paraaduksed on suletud sellepärast, et elu käib nagunii tagaukse kaudu. Hea kokk teeb ka sõnnikust saia, aga jahust teeb kindlasti parema. Kui inimene ei tule toime väikeste asjadega, hakkab ta end vägistama suurte mõtetega. Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta... Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli. Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest... Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tama järgi ise ümber kasvada! Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha.
annaabi.ee 
