2

doc

Välted

Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. · II välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid, odra. · III välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja

Eesti keel → Eesti keel

103 allalaadimist

3

doc

10 kl, üleminekueksam

Hollandi Hispaania Valgevene Rootsi Portugali Poola Taani Rumeenia Tehhi Norra Slovaki Island Bulgaaria Välde Sõna on I vältes kui tema sisehäälikuteks on lühike vokaal + lühike konsonant Sõna on II vältes kui sisehäälikute hulgas on mõni pikk häälik või häälikuühend, kuid mitte ühtki häälikut ei häälda ülipikalt. Sõna on III vältes kui sõna on ühe silbiline või kui sisehäälikute hulgas on mõni ülipikk häälik või häälikuühend, sõna saab hääldada ülipikalt ilma et selle tähendus muutuks.

Eesti keel → Eesti keel

121 allalaadimist

22

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Välde ·Välde väljendab rõhulise silbi pikkust. ·Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. ·Väldete jagunemine: -I välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. -II välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas, ostab, tõlgib, tulbid, odra. -III välde ­ sõna (häälik või häälikuühend) on ülipikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, häälikuühend on rõhulistes silpides või on sõna ühesilbiline: linna, sammu, kappi, latti, kukke, sauna, õuna, värvis, ostis, tõlkis, puu, koi. ·Välted sulghäälikute ja võõrtähtede puhul: -G , B , D - I välde -S, K , P , T ­ II välde -SS, KK, PP, TT ­ III välde

Eesti keel → Eesti keel

178 allalaadimist

1

odt

7. klassi mõisted, I osa:)

EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...

Eesti keel → Eesti keel

14 allalaadimist

2

docx

-lik ja -likkus , häälikuühend , kirjavahemärgid

-LIK; -LIKKUS Liitliide -likkus (-lik + -us) tuletab nimisõnu ja kirjutatakse alati kahe k-ga. : võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus, teadlikkus ning jätkusuutlikkus. ametlikkust, asjalikkust, avalikkus, maanteeameti heatahtlikkusele, armastuse heitlikkus, inimlikkus, kohusetundlikkust ja täpsust, ei vähenda kõlblikkust, leidlikkus, lõplikkus, mehelikkus ja naiselikkus, muutlikkus, mõistlikkuse piirides, sõltub tellija nõudlikkusest, säästlikkus, tagasihoidlikkus, teadlikkus, terviklikkus, tulemuslikkus, sõrmede tundlikkus k-de arv sõna lõplik peakäänetes: lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) : lõplikesse (ehk lõplikkudesse),ettevõtlike klubi, kohusetundliku suhtumise, kohustuslikus kirjanduses, korralikku kasvatust, nõudlikumasse peresse, paslikke stseene, puudulik, rahulikke jõule, rikkalikku kultuurikeskkonda, sõbralikus koostöös, teadlikke...

Eesti keel → Eesti keel

44 allalaadimist

6

rtf

Saare murre

Saare murre Saarte murret on uurinud Paul Ariste, Helmi Neetar, Enn Koit, Varje Lonn, Ellen Niit, Juhan Peegel jmt. Saare murde keeles tekst Sääre sadamas ootand ühe korra üks laeva täis mihi tuule järge. Paar (paara) päeva läind juba mööda, ikka veel tuul vastu. "Ooda ooda," itlend üks mees teiste seast, "ma tahan katsuda, kas saab (ka) tuule eeks või mitte." Teised naerand selle üle. Mees läind metsa ning kadund sõnna ära. Üks tund teise järge läind mööda, ei meest ühtid, tulnd õhta käde, ikka pole veel meest näha. Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ...

Kultuur-Kunst → Kultuur

6 allalaadimist

7

doc

Eesti keel ( referaat)

1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3  2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre On kasutatud ka muid liigitusi ja nimetusi lisaks eelpool nimetatutele. Murrete erinevused Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus

Eesti keel → Eesti keel

52 allalaadimist

10

doc

Keel ja kõne

rühmitada- see tähendab mõtelda- toetavad vaimsete tegevuse oskuste (seega ka lugemisoskuse) omandamist. 25. Sõna häälikute ja nende järjekorra eristamine. Sõna häälikuid ja nende järjekorda aitab eristada häälimine. 26. Kuidas jaotatakse häälikuid; miks on see oluline; kuidas seda teha? Häälikud jagunevad täishäälikutesks ja kaashäälikuteks. Kaashäälikud jagunevad omakorda sulghäälikuteks. Lk 252 L ja L 27. Mis on lihthäälik ja häälikuühend? Lihthäälik on häälik, mis ei kuulu häälikuühendisse, üksik häälik. Häälikuühend on kas kahe erineva kaashääliku või kahe erineva täishääliku kõrvuti asetsemine sõnas . 28. Lihthäälikute pikkuse määramise järjekord (4 etappi) Määrata sõnas häälikud ja nende järjekord. Abistav tegevus ­ häälimine Eristada lihthäälikuid. Abistav tegevus ­ häälikuühendi määratlemine Määrata lihthäälikute pikkus. Abistav tegevus ­ hääldamine (ütlemine)

Eesti keel → Eesti keel

151 allalaadimist

9

rtf

Terve aasta eesti keel

Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l. Sõna õpetaja - lihthäälikud on õ, p, e, t, a, j, a. 10. Lihthäälikut või kirjas märkida ühe, kahe või kolme tähega. Näide: Sõna kala - lihthäälikud on k, a, l, a. Sõna kallas - lihthäälikud on k, a, ll, a, s. Sõna kullane - lihthäälikud on k, u, ll, a, n, e. 11. Häälikuühendi moodustavad sõnad kõrvuti esinevad kaks või enam vokaali või konsonanti. Näide: Sõna korstnale - häälikuühend on rstn. Sõna sain - häälikuühend on ai.  12. Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluv vokaalühend. Näide: Sõna laud - diftong on au. Sõna ilusaist - diftong on ai. 13. Konsonantühendiks ehk kaashäälikuühendiks nimetatakse kaht või enamat sõnas kõrvuti olevat konsonanti. Näide: Sõna varsti - konsonantühend on rst. Sõna kaske - konsonantühend on sk. Sõna kolksti - konsonantühend on lkst. 14

Eesti keel → Eesti keel

67 allalaadimist

28

ppt

India maailmavaatelisi õpetusi

,,Kma stra" Vtsyyana 6.saj e. Kr · dharmasstra ­ seaduseraamat 3 ELUEESMÄRKI · artha ­ kogumine · kma ­ nautimine · dharma ­ teenimine 7  HINDUISMI JUMALAD Brahma ­ looja + Sarasvati 8  HINDUISMI JUMALAD Visnu ­ hoidja + Laksmi 9  HINDUISMI JUMALAD Siva ­ hävitaja ja uuendaja + Kali, Parvati, Durga, Tsamunda 10 Mantra · mantra ­ häälikuühend, mille abil korrastatakse kosmose kaootilised helid väeks 11 India eeposed: "Rmjana" 200 e.Kr ­ 200 p.Kr sh puraanad, "Mahbhrata" 500 e.Kr ­ 300 p.Kr (100 000 kaksikvärssi), sh "Bhagavad-git" ­ Ardzuna & Krisna vestlus 12 Jantra jantra ­ diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13  Mandala · mandala ­ diagramm jumalate maailma

Teoloogia → India usundid

8 allalaadimist

7

docx

Muusika referaat flöödist

  timpaniefekt, mis tekib, kui lüüa keelega vastu huuliku suuava see hetkeks sulgedes  ülikiire stakaato. Flöödil on võimalik mängida stakaatos kuueteistkümnendiknoote temops 1/4 = 160 MM  keeleramm (inglise keeles tongue ram), mille puhul huuliku suuava kaetakse kogu suuga ning pressitakse seejärel keel jõuliselt ja väga kiiresti vastu hambaid. Lihtsaim viis saada õige kõla on öelda ingliskeelne sõna hot või häälikuühend 'ht'. Tekkiv heli kõlab suur septim noteeritust madalamal. Huulik  huuliku ja õhujoa lõikumisnurga muutmine.  muu instrumendi huuliku kasutamine. Pilte flöödist:  ’ Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Fl%C3%B6%C3%B6t https://www.google.ee/search? tbm=isch&q=golden+flute&chips=q:golden+flute,g_1:white+gold&sa=X &ved=0ahUKEwii8NrdgfTaAhXD_aQKHTScDjIQ4lYIKCgB&biw=1366&bih=6 62&dpr=1#imgrc=WOTiT2mNm6lJjM: https://www

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

16

docx

Eesti keele vormiõpetus

· Peamiselt 4-silbilise tüvega verbid (esemestuma, isikustama, jumalustama, jõuestustama, muumiastuma) · 5-silbilise tüvega verbid igavikustama, kogukonnastama, partisanitsema PÕHITÜÜP TEGELEMA · Tegelema-tegeleda e tegelda-tegelen-tegelesin-tegelenud e tegelnud-tegeletakse e tegeldakse-tegeletud e tegeldud · 3-silbilised I-II-vältelise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühend ­ele-(amelema, ebelema, jagelema, kibelema, kihelema, kogelema, künelema, logelema, muhelema, nihelema, nägelema) PÕHITÜÜP TULEMA · Tulema-tulla-tulen-tulin-tulnud-tullakse-tuldud · Olema, panema, surema · 3-silbilised III-vältelise ning 4-silbilise tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on häälikuühed ­ele- · Minema-minna-lähen-läksin-läinud-minnakse-mindud

Eesti keel → Eesti keel

175 allalaadimist

8

doc

Eesti murded

1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 3 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 2.1. Mulgi murre 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus

Kirjandus → Kirjandus

58 allalaadimist

29

xls

Olulised tabelid häälikuõpetuses

ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima  PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk ­ piklik Metall ­ metalne Kass ­ kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi  ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...

Eesti keel → Eesti keel

27 allalaadimist

28

doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

kaasrõhiline, neljas rõhuta jne. Võõrsõnadas võib rõhk olla ka mujal. Eesti keeles on kolm väldet, see tähendab, et hääilkuid saab hääldada lühikeselt, pikalt ja ülipikalt: 1. Sisehäälikute hulgas ei ole häälikuühendit, kõik tähed on ühekordsed, sulghäälikutest g, b, d. Nt. tibu, ema, oda, sajab, kana. 2. Sisehäälikute hulgas on mõni häälik topelt või on häälikuühend ja sulghäälikutest k, p, t. Sisehäälikud hääldatakse pikalt. Nt. sammal, korsten, oinas, lukud. 3. Sisehäälikute hulgas on häälikuühend või on mõni häälik topelt, sulghäälikutest kk, pp, tt. NB! Sisehäälikuid hääldatakse ülipikalt. Nt. tahvel, prõmmima, kompvek. NB! Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Välde määratakse sõna sisehäälikutes. Sisehäälikud on rõhulise silbi (esimene silp)

Eesti keel → Eesti keel

297 allalaadimist

18

docx

PSÜHHOLINGVISTIKA KONSPEKT

on psühholoogiliselt relevantsed (mida meie aju teeb, et aru saada ja toota lause mingis rollis olevat lause liiget?), kuid ei õnnestunud. 1970ndate keskel psühholingvistikas püüti kinnitada, et transformatsioonid on tõesed, aga juhtus vastupidi. Tekkis konnektsionism, tuntum autor Seidenberg. Konnektsionistide rõhk oli reeglipärasustel ja esilekerkivusel. Nad isegi väitsid, et morfeem pole psühholoogiline reaalsus, vaid esilekerkiv häälikuühend, mille osadel on statistika järgi teistest sarnastest osadest suurem tõenäosus koos esineda. Connerman defineeris morfeemi nii: morfeem on skalaarne omadus, mis kerkib esile korrelatsioonidest ortograafias, fonoloogias ja semantikas. 10a kestnud tõestamine lõpetati. Leiti, et kuna uurimused näitasid, et keeleteaduslike kategooriate psühholoogilise reaalsuse leidmine ei õnnestu, siis sellest vastuolust sündis iseseisva teadusharuna

Filoloogia → Psühholingvistika

67 allalaadimist

28

doc

Sissejuhatus keeleteadusesse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...

Filoloogia → Keeleteaduse alused

20 allalaadimist

15

docx

üldkeeleteadus

17. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavalt tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Uurib häälikute ühendeid.  Häällikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneem on tähendust eristava funktsiooniga häälik või häälikuühend. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak hingetoru häälekurrud kilpkõhr keel

Keeled → Keeleteadus

216 allalaadimist

26

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond kus meenutatakse. Areguteooriad – ???  Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem, mis annab võimaluse suhelda, õppida, mõtelda. Tihedalt seotud mõtlemiviisiga/võimega, sellega kuidas mõistame maailma, sellest mõtleme, kuna tunnetus ja keel on omavahel tihedalt seotud. Inimkeele struktuur: - Foneem: väikseim tähendust eristav keeleüksus – häälik või häälikuühend. Iseseisev tähendus puudub, kuid saab moodustada palju kombinatsioone. - Morfeem: kõige väiksem tähendust kandev keeleüksus, millel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. - Sõnad – koosnevad morfeemidest. - Fraas – sõnade organiseeritud grupeering. - Lause – koosneb fraasidest. Keele omadused: konstruktiivne ja loov, struktureeritud, mõtestatud, osutav, inimestevaheline suhtlemine.

Psühholoogia → Ülevaade psühholoogiast

69 allalaadimist

19

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

`ümberpaigutus'. Häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis praegu > paergu, kellelegi > kellegile keeleajaloos, nt *rauha > rahu, *jauha- > jahu, *laiha > lahja ilusaimaks üllatuseks > ilusamaiks üllatuseks ld miraculum > hisp milagro `ime' ld parabola > hisp palabra (aga it parola) `sõna' keelevääratused: õrna aimugi > *õrma ainugi tuhksuhkur > *suhktuhkur Pille ja Külli > Külle ja Pilli nt kristiina ­ kirsti, lehm ­ lehem (hm häälikuühend on ebamugav, seetõttu siirdehäälik/parasiithäälik/svaahäälik e seal vahel) 33. Miks tekivad siirdehäälikud? Putr, sõpr, atr Lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele Svaavokaal (ka svarabhakti) ­ kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline vokaal, mis tekib seetõttu, et enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni e e Hiiu murdes: leh m, vih m Võib aja jooksul areneda tavaliseks vokaaliks:

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia

239 allalaadimist

37

odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009  SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...

Psühholoogia → Psühholoogia

116 allalaadimist

55

doc

Mõtlemine

SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................

Psühholoogia → Psüholoogia

300 allalaadimist

53

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

rütmiga, kuid tähevalik sõltub häälikuühendi (“punased”, “sinised” kaksikud) olemasolust / puudumisest sõnas. Alustatakse sõnadega, milles on teisevälteline suluta KH ühend (Tarmo) või pikk suluta KH (Pille) ja sama põhimõttega kolmandavältelised sõnad (talv, pall; Kalmer, kallab). Sõnatulpi lugedes tehakse üldistus sõnade hääldamise rütmist (sama viibe). Ühesuguse rütmiga sõnu käsitledes on vajalik õpetada lapsi jälgima, kas sõnas on häälikuühend või pikk/ülipikk häälik ning kas vastavalt tuleb kirjutada kahekordset tähte või ei. Kõikide “siniste” häälikute õppimisele järgneb analoogne üldistuse tegemine juba neljal tasandil (täishäälikud ja suluta KH ning vastavad häälikuühendid (seened-sallid-seinad- marjad; seeni-salle-seinu-marju)). Sõnatulpade lugemine annab võimaluse lastel vastava rütmi tunnetamiseks, kuid üldistused verbaliseerib õpetaja. 13. Kirjatehnika õpetamine

Pedagoogika → Eripedagoogika

138 allalaadimist