Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena? Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub. 11.Millal paistab keha värvilisena? Valge valgus on liitvalgus
Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks
Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuhu valgus ei lange. Täisvari ruumipiirkond eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari ruumipiirkond eseme taga, mida vagusallikas valgustab osaliselt. Mattpinnalt peegeldub valgus hajusalt. VALGUSE KIIRUS ON LIGIKAUDU 300 000 KM/S Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. Valguse murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Peegeldumisnurk nurk peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel (tähistatakse: ). o Mattpind pind, mis peegeldab valgust hajusalt.
jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine Suurtes ruumides, näiteks kirikutes, esineb kõnelemisel eriline heli, järelkõla. See tekib põhiheli ja peegeldunud heli liitmisel Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga Tallinna lauluväljakule ehitati hiigelsuur kaar, et lauljate hääl kostaks tuhandete kuulajateni. Müra Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Müra on tervisele kahjulik Inimene saab ennast kaitsta eriliste kõrvaklappidega antifoonidega Inimesel on eriti kahjulik infraheli sagedusega 8 12Hz Lennukid tekitavad palju müra. Füüsika ja muusika Tämber on muusikariistale omane kõlavärving. Põhitooniks nimetatakse pillikeele kõige madalamat sagedust Ülemtooniks nimetatakse põhitooni kordset sagedust Helitaju pole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga
Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim
Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim
· Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk · Hajus valgus Valgus mille levimisel puudub kindel suund ·
..............................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...................................................................5 5) Mis on akustika ehk heliõpetus?..........................................................................5 - Heli......................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine............................................................................6 - Kaja.....................................................................................................................6 - Müra.............................
......................................................................................... 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk...........................................................................................................14 2.1. Optika..............................................................................................................................15 2.1.1 Miks me näeme?........................................................................................................... 15 2.1.2. Valguse levimine..........................................................................................................15 2.1.3. Valgusallikad ja temperatuur.........................................................................
1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Mattpinnaks nimetatakse keha pinda, mis peegeldab valgust hajusalt. · Valguse murdumine Valguse murdumiseks nimetatakse valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnal. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel.
Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo
Liuglev hõõrdumine. Liugleva hõõrdejõu tõttu väheneb keha kiirus selle keha suhtes, mille pinnal ta liigub ja selle põhjuseks on tõsiasi, et hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha kiiruse vektori suunaga. Keha pidurdavat hõõrdejõudu saab arvutada F=N. -müü-hõõrdetegur võrdub hõõrdejõu ja rõhumisjõu suhtega on ühikuta suurus ja tavaliselt ühest väiksem. Ökehale mõjuva jõu poolt antud läbitud teepikkus, mille keha läbib on l= Vo2/2g, kiirendus antud juhul a=-g ja pidurduse kestvus t= Vo/g. Keha impulss. Olgu meil kaks keha massiga m1 ja m2 ja liikugu nad teineteise poole kiirustega v1 ja v2. Liikudes teineteise poole nad põrkkuvad ja avaldavad mingi aja teejooksul teineteisele mõju, peale põrget hakkavad kehad teineteisest eemalduma kiirustega v1` ja v2`. jõudu millega kehad mõjutavad teineteist saab arvutada valemiga m1v1`+m2v2`=m1v1+m2v2
sekkutakse. Katse tulemused kantakse tabelisse ja esitatakse sageli graafikuna, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Öeldakse ka, et katse on küsimus loodusele. See tuleb nii esitada (eksperiment nii püstitada), et loodus saaks vastata EI või JAA. Kaudmõõtmise korral saadakse tulemus otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Keskmine kiirus (ingl. speed) leitakse kui läbitud teepikkus jagatakse selle läbimiseks kulunud ajaga. Tähis vk , ühik 1 m/s. vk = l / t = s / t. Sirgliikumisel l = s . Kesktõmbejõud (tsentripetaaljõud) mõjub ringjoonel liikuvale kehale ja on suunatud pöörlemiskeskme poole. Kesktõmbekiirendus ak kirjeldab joonkiiruse suuna muutumist. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, küll aga muutub pidevalt kiirusvektori suund. Kui aga kiirusvektor muutub, siis on tegemist kiirendusega. See kiirendus on
Kuna heli korral esineb nii difraktsioon kui interferents, siis peab heli korral olema tegemist lainetega. Kaudne tõend on ka vees sõrme üles-alla võngutamine, mis tekitab laineid ja paneb ka eemal veeosakesed võnkuma. Heli põhiiseloomustajad on kõrgus, tämber, valjus ja kiirus. Uurime, millest oleneb heli kõrgus. Selleks on meil kaks võimalust: kas muuta heliallika sagedust või amplituudi. Sageduste alusel jaotatakse helisid kolmeks: toon, kõla ja müra. Toonile vastab ainult üks võnkesagedus. Kõla on muusikaline heli, millele vastab mitu võnkesagedust, mis kõik on põhisageduse f0 täisarv kordsed ehk ülemtoonid. Müra on heli, millele vastab igasuguse sagedusega ja muutuva intensiivsusega helisid. Räägitakse põhitoonist, teised helid on ülemtoonid. Põhitoon koos ülemtoonidega moodustavad helispektri ehk tämbri. Doppleri efekt. Heli kõrgus oleneb ka sellest, kas allikas liigub vastuvõtja suhtes või ei.
Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Definitsioonvalem on a= v- vo/ t. a kiirendus (1 m/s2) v kiirus mingil ajahetkel (1 m/s) vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
Sõiduauto kiirusel 100 km/h Mootorrataste, kopterite, lennukite ja rakettide liikumine Laeva mootor Tuule puhumine üle lainete Infraheli mõju organismile: Väsimus, iiveldus, unisus, hirm, ärevus, reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemine. Siseelundid resoneeruvad IH (omavõnkesagedus 3-12 Hz). Raskesti avastatav, kuna ei neeldu – mikrofonid ei kuule. IH kaasneb akustilise piirkonna müra. Infraheli positiivsed küljed: Maavärisemise eelne hoiatus – seismograaf Teatrietendused (R. Wood), kontserdid (Tištšenko 4. sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: Termodünaamika – soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala.
Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. Kiirendus – näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a=∆v/∆t. Ühik 1m/s2 6. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub igas ajaühikus sama suuruse võrra. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Algkiirust omava keha kiirust saab leida avaldisest v=v0+at ja keha poolt läbitud teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at 2/2. Keskmist kiirust leitakse seosest vk=v0+at/2. Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu
liigub või mitte. Relatiivsusteooria näitab aga, et kehamass sõltub liikumise kiirusest(mida kiirem, seda suurem mass) 17.Massi ja energia vaheline seos. massi ja energia ekvivalentsuse seadus – energia ja mass ei eksisteeri kunagi eraldi. (Iga massiga seotud kindel hulk energiat, igal energial kindel mass). Iga massimuutus toob kaasaa suure energiamuutuse; kuuma triikraua mass suurem kui külma triikraua _________________________________________________ 18.Mõisted: teepikkus, nihe, taustsüsteem. Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse. Mõõtes kaugust aga mööda sirgjoont ehk linnulennul, saadakse nihe Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi. 19.Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja graafik. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel, st leida keha koordinaatide sõltuvus ajast
IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga töötamisel, võib
kehi. Raskusjõuga on seotud keha kaal, mis väljendab keha poolt alusele või riputuskohale mõjuvat jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Elastsusjõud F tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke'i seadus Fe = - k l , kus k on e jäikus ja l keha pikenemine. Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Üleslükkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Newtoni I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus: Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
selle keskel istuv reisija süütab tiku (joon. 2). Raketi sabas ja ninas istujad näevad seda tähtsat sündmust muidugi ühel ja samal hetkel toimuvat, kuna signaal liigub mõlemani ühe ja sama kiirusega ning valgusel on läbida mõlema vaatlejani ühepikkune tee. Kõrvaltvaatajale aga tundub, et raketi ahtrini jõuab valgus kiiremini, sest signaali levimise ajal tuleb ahter signaalile vastu, raketi esiots aga vastupidi, eemaldub kohast, kus tikku tõmmati. Kuna kiirus on ühesugune, aga teepikkus erinev, kulub signaalil levimiseks erinev ajavahemik. Niisiis on juba esimestes mõttearendustes palju harjumatut. Jõudu edaspidiseks! 2 3 4 5 RINGLIIKUMINE 1.1. ÜHTLANE RINGLIIKUMINE JA PÖÖRDLIIKUMINE Ühtlane liikumine mööda ringjoont (tiirlemine) on üks lihtsamaid perioodilisi liikumisi. Keha liikumist mööda
maailmas välja kujunenud enam-vähem ühtne füüsika keel, milles füüsikalised suurused on ühte moodi defineeritavad ja neid tähistatakse ühesuguste tähistega või sümbolitega. Sellisel juhul on ka arvutusvalemid, kui mudelid, ühesugused ja kõigile mõistetavad. Näiteks oled sina põhikoolis juba õppinud järgmisi füüsikalisi suurusi ja tead ka nende ühikuid rahvusvahelises ühikute ehk SI-süsteemis: Kiirus – v(1m/s); aeg – t(1s); teepikkus – l või s(1m); tihedus – ρ(loe roo, ühik 1kg/m³); mass – m(1kg); ruumala – V(1m³); jõud – F(1N); võrdetegur ehk vaba langemise kiirendus Maal – g=9,8m/s²(varem ühik N/kg); optiline tugevus – D(1dptr); fookuskaugus – f(1m); rõhk – p(1Pa); pindala – S(1m²); kõrgus – h(1m); mehaaniline töö – A(1J); võimsus – N(1W); jõumoment – M(1Nm); kasutegur – η(loe eeta; %); võnkeperiood – T(1s); võnkesagedus – f või ν(loe nüü,
liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese. 3.3. Kuidas mõõdetakse teepikkust? 2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. 3.4. Millised on teepikkuse mõõtühikud? Teepikkuse mõõtühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis 1 meeter. (mm, cm, m, km)NT: 1000 m = 1 km, 1/100 m = 1 cm 3.5. Poiss läks kodust mööda sirget teed metsa suunas. Läbinud 120 m, märkas ta, et oli noa maha unustanud. Läinud 45 m tagasi, leidis ta noa siiski teisest taskust üles. Siis pöördus ta uuesti ümber ja, läbinud 100 m, jõudis metsa. Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada
4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine........
Rõhk = jõud / pindala * Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter.
toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass. Kuna massi ja teguri g korrutis on Maa külgetõmbejõud, siis võib teha kokkuvõtte. Vedelik lükkab temasse sukeldunud keha üles sama
• Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. • Kui olek muutub, siis on tegemist protsessiga: protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise objekti üleminekut ühest olekust teise. • Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Protsessid ja olekud • Töö sõltub muutuse ulatusest, mida näitab keha poolt läbitud teepikkus, samuti sõltub ka pingutusest, mida muutuse saavutamiseks oli vaja teha. Pingutust näitab mõjuv jõud. • Töö A kui füüsikaline suurus on jõu ja selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse (nihke) korrutis: A=Fs. • Töö ühik on džaul (1J). Üks džaul on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. Protsessid ja olekud • Töö on protsess, mille käigus keha seisund ehk olek muutub.
⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kui töö on positiivne, siis teeb jõud tööd. Kui töö on negatiivne, siis tehakse tööd jõu vastu. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime saada aistinguid), m�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
