Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne) Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas Absoluutne – objektil puudub suhe Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus Abstraktne – objekti omadus lahutatuna objektist Positiivne – omaduse esinemine tark, ilus Negatiivne – omaduse puudumine surematu, mõttetu, mittetark
pole ju olemas). Poiss oli tema vend. Helena otsustas vastata küsimusele tõega, ta ei tahtnud poisile valetada. "Seda ei teagi keegi nii kindlalt. Legendi järgi olevat tekkinud kahe perekonna vahel tüli. Ja ühes nendest perekondadest oli pärit üks võimas nõid, kellele see tüli meeldis kõige vähem. Ta palus ja palus neid, et nad lõpetaksid, aga tüli kestis ikka veel.Niisiis nõid needis mõlemad perekonnad igavesti huntideks, et nad kannataksid iga oma elupäeva. "Ainult ühel tüdrukul on ettemääratud inimeseks saada ja ühel poisil-tema vennal, inimesena sündida," lausus see naine." Ethan vajus mõtisklutesse:"Ma saan aru, et see tüdruk oled sina, aga kes siis see poiss..." "... see poiss oled sina Ethan." sel hetkel Damen Wolf pani oma käe Helena lauale ning küsis:" Millest räägite, lapsed?" kuid küsimusele ei olnud vaja vastust, sest hundid omavad head kuulmist ja Damen kuulis kõike
suure häbi osaliseks. III.NÕIA-USK JA NÕIA-PROTSESSID. Nõiausku on igal ajal ja igal pool probleemiks olnud. Üksi rahvas ei suuda sellist usku ära kaotada. Ebausku ja nõidumisi võis iga rahva juures leida. Suur osa Keskaja nõidumise salatempe on pärit Kreeka ja Rooma rahva käest. Roomlaste kirjadest võib lugeda, kuidas sortsinaised oma vaenlasi konnadeks, sokkudeks ja muudeks elukateks muutsid. Rahva seas olid levinud jutud inimestest, kes riideid seljast võtsid, huntideks hakkasid ja metsa jooksid. Katoliku usk soovis üht täielikku usus ühendust ja nõudis ilma armuta temale alistumist. Protesdandi usk austas ka mõistuse loodusliku õigust ning jättis üksikutele inimestele vabaduse oma nägemist mööda uskuda ja käituda. Kui ristiusk maale tuli, tunnistas iga rahvas testamendist kahtlasi osi õigeks. Usuajal said inimesed valida kas nad usuvad seda, mida tahavad või annavad oma elu ära. Kui valiti esimene variant
Ma arvan seda sellepärast, et siis olid liikvel igasugused tõved, eriti hull oli katk. Ning inimesed kartsid kõike ja kõiki. Sel ajal olid kõigil ühesugused tõekspidamised: vihati mõisarahvast ja kupjaid. Mulle jäi mulje, et sel ajal sadas rohkem lund, inimesed ei hoolinud eriti teistest, käidi üksteise juures vargil, kui kedagi kodus ei olnud ning räägiti teineteisest taga. Aga samas oleks sellisel ajal tahtnud küll elada kuna inimesed said muutuda huntideks, teha end nähtamatuks ja minna läbi seina. 3.3 Kelle võtaksin sõbraks ja miks? Mina võtaksin endale sõbraks Räägu Liina. Mulle meeldis ta kuna tema oli alati heas tujus ja teadis kes ta olla tahab. Ta ei olnud uhke ega ülbe. Liina oli hea südamega ja hoolis väga inimestest, kes teda armastasid ja keda tema armastas. 3.4 Kokkupuuted tänapäevaga. Ma arvan, et selles raamatus on parraleele tänapäevaga. Ka tänapäeval on rikkad ja vaesed
kinnitust leidnud, kuigi neid lugusid liigub palju ringi. Loomad, kes tulevad inimasustuse lähedale on tavaliselt karjast ära aetud noorloomad või haiged isendid, kes loodavad prügilatest ja kariloomadest omale hõlpsasti midagi hamba alla leida. Sellest hoolimata tuleks hundiga kohtudes säilitada rahu ja vältida hirmu näitamist, lapsed aga peaks tegema lärmi ja vehkima kätega, et ehmatada loom minema. Palju on jutte ka libahuntidest, kes on inimesed, kes täiskuu ajal muutuvad huntideks. Samuti leidub folklooris lugusid lastest keda on leidud soe pesast. Näiteks põhineb Rooma linna asutamise legend just hundiema kasvatanud Romulusel ja Remusel või kuulsa kirjaniku Rudyard Kiplingu raamat ,,Mowgli". Kokkuvõte Seda referaati tehes sain teada palju uut hundi kohta. Näiteks, et erinevalt koerast ei hoia ta oma saba kunagi krussis ja hundi hierarhiline positsioon määratakse ära juba kutsikaeas.
Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või ainujumal. Libahunt 9 Vanal ajal usuti, et nõidadel on võime muuta ennast loomadeks ja siis hiljem tagasi inimesteks. Neid nõidu, kes suutsid moondada end huntideks, kutsuti libahuntideks, koduhuntideks, inimesehuntideks ja soenditeks. Nõid saab ennast muuta teatud ajaks hundiks, teisi inimesi aga jäädavalt. Inimese, kelle nõid on hundiks moondanud, päästab tavaliselt leib. Kui libahunt sööb leiba, pääseb ta needusest ja muutub inimeseks tagasi. Nõiad moondavad end libahundiks näiteks kandes hundi nahka, aga ka kui käib neljakäpakil kolm korda ümber kivi, mõned jälle
käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete
käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete
nõidumises seletatavad vaimsete häirete ning hallutsinatsioonidega. Rootsi kirikupoliitika juht Hermann Samson arvas, et pole vaja erilist muret tunda inimeste pärast, keda hakatakse kahtlustama nõidumises ainult sellepärast, et nad on melanhoolikud või vaimult nõdrad. Saatan on väga kaval ja niisugused on ka tema käsilased, kes vajaduse korral melanhooliat ja muid haigusi teeselda oskavad. Tallinna pastor Ludwig Dante arvas, et karudeks ja huntideks saatan inimesi muuta ei saa, küll võib ta sisendada inimestele kujutlust, et nad moondunud on. Dante arvas, et melanhoolikuid karistama ei pea, vaid veenmise teel nad väärettekujutlustest vabastada. Aastal 1633 välja antud korraldusega pandi Liivimaa konsistooriumile südamele, et ta peab ,,likvideerima paganliku ebajumalakummardamise, nõidumise ja ebausu." XVII sajandil oli veel
nõiuti jonnakateks ja virilateks. Nõiuti ka inimestele loomi (siile, usse) kõhtu või lutikaid, täid majja. Omaette nõiduseliigiks on veel pulmanõidus. Kuna pulmad on üleminekuaeg, kriitiline aeg. Pulmarongi sõitmise ajal tegid nõiad pulmale ja pruudile nõidumise teel halba. Nõidade eest on kaitseks pulmades kaasas truuska (pulmaisa), kes kaitseb pulma kõiksuguse nõiduse eest. Setu traditsioonis räägitakse praegugi veel, kuidas pulmarahvas muudeti huntideks ning pulmalised jooksid metsa laiali ja nii jäigi. Nõidusega on samuti seotud kuri silm, ärasõnamine, ärakiitmine. Ärakiitmine ei ole hea asi, kuna kui liialt kiidetakse, siis võib juhtuda, et kiidetav ese või olend ei olegi tegelikkuses enam nii hea. Kuri silm võib olla kaasasündinud asi, millega ta teeb teistele halba. Inimene võib ka teisi hoiatada, et tal on selline silm ning et tuleks enda loomad ja lapsed ära panna.
· Liigitus on liiga kitsas, nt: Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava mõiste mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Veanäide: Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. 4. Liigutus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust soomõistest. Veanäide: Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav soomõiste ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. Veanäide: Loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt. Õigem oleks loomad liigitada selgroogseteks ja selgrootuteks ning alles seejärel teostada selgrootute liigitus. ÜLESANDEID: 2.4
15% tagavarast, mõõdukas - 16-25%, tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte") “metsahunt” - metsanduses nimetatakse “huntideks “ puid, mis on teistest puudest suuremad, suure laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid, mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe “hundi” asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud
Lisaks võimaldab harvendusraie saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nagunii välja. Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus puude väljaraiumisel on: * iga puu individuaalsed omadused (võra, okslikkus, tüvi), * asukohast puistus, * raievanuste erinevusest, * puuliikide bioloogilisest sobivusest, * puu sanitaarne seisund. 47. Mis on "metsahunt"? "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. 48. Valgustusraie. Valgustusraie eesmärgid? Valgustusraie - s.o
tugev - 26-35%, väga tugev - üle 35%. hooldusraie intensiivsus - näitab, kui tihti puistu eluea jooksul hooldusraieid tehakse. Kordusperiood sõltub konkreetsetest tingimustest - kasvukoht, puuliik ja võib olla väga orienteeruvalt 5-15 aastat. alameetod - raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kasvuklassi puud, kuid ka üksikuid valitsevaid puid "hunte"); "metsahunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kasvuklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva
puistu täiuse liiga alla ja puistul kulub palju aega selle taastamiseks. alameetod - HR valitakse ja raiutakse välja loodusliku arengu protsessis allajäänud puud (peam. IV ja V kraftiklassi puud, kuid ka valitsevaid puid "hunte"); Meetodi kasutuselevõtjad(juba 19. sajandil) olid saksa metsateadlased, G.L.Hartig ja hiljem Hannoveris metsaülemana töötanud G. Kraft. Alameetodit kasutatakse HR enamasti ühe-rindeliste puhtpuistute korral. "hunt" - metsanduses nimetatakse "huntideks " puid, mis on teistest puudest suuremad, suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kraftiklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit vähekvaliteetne. . Hooldusraiete tehnoloogiad
kitsas, vnt Kellad jagunevad seina-ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Vnt Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (4.) Liigitus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Vnt Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Tehti n-ö hüpe liigituses. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav sootermin ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. See on traditsiooniline nõue, mille järgimiseks peab olemas olema lähim võimalik sootermin. Kuna selle olemasolu on kahtlane, siis on see nõue pigem soovitatava iseloomuga. 1 3. OTSUSTUS JA VÄIDE 3.1
kitsas, vnt Kellad jagunevad seina-ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Vnt Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (4.) Liigitus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Vnt Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Tehti n-ö hüpe liigituses. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav sootermin ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. See on traditsiooniline nõue, mille järgimiseks peab olemas olema lähim võimalik sootermin. Kuna selle olemasolu on kahtlane, siis on see nõue pigem soovitatava iseloomuga.
annaabi.ee 
