Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise vastu. See soodustas teaduse arengut ja lõdvendas usukammitsaid. Sellele aitasid kaasa teaduse areng, naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem). Algselt kasutati seda religioossete tekstide levitamiseks. Esimeseks suureks tööks oli Johann Gutenbergi poolt trükitud piibel (1455). Humanistidel ja trükkijatel oli üksteisele vähe mõju kuni 15 saj viimase aastakümneni, mil Aldus Manutius avaldas esimesed täpselt trükitud kreekakeelsed tekstid
Keskaegne kirjandus. Keskaeg ajastu mis tänapäeva noortele tundub kui külm ja kõle , täis vägivalda. Ajastu mil inimesed kartsid kodust väljuda ning pidevalt elati surmahirmus ja põeti kõiksuguseid jubedaid haigusi. Tegelikult olid asjalood hoopiski teistsugused. Keskaeg on oma nimetuse saanud tänu itaalia humanistidele, defineerisid seda tuhandeaastast ajajärku antiigi ja renessansi ajal. Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele
Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks. Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistuspäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega; sellest kasvaski välja valgustusidee. VALGUSTUSIDEE
Elav kaubavedu, soodne asukoht. Vabade talupoegade maavaldused säilisid ja suurenesid 7.saj asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mis moodustati piirkondade kaupa. 11. Saj alates asendati talupoegade maakaitsevägi feodaalide ratsaväega. Bütsantsi kultuuri tähtsus:Mõjutas Euroopa (eriti Itaalia) renessansskultuuri väljakujunemist. Bütsantsi õpetlased, kes põgenesid Türgi ohu eest läände, neil oli palju väärtuslikke antiikkäsikirju, nad hakkasid humanistidele õpetama kreeka keelt ja elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse edasiarendamine ja süstematiseerimine. Hagiograafiad ehk pühakute elulood, on oma olustikuliste detailide jm poolest ka väärtuslikud ajalooallikad. Suurel määral rakendati slaavi maades ka Bütsantsi riikluse elemente, eriti Venemaal. Vene riigi tekkimine, aeg ja ristiusk: Tekke aeg 882.a
niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). Humanistlik õpiteooria Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane, püütakse ka õppimise tõlgendamisel esitada säärane avatud mudel, mis oleks vaba mis tahes laadi reduktsionismist. Nad väidavad, et õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel. Kogemusliku õppimise käsitluse järgi on õpiviisid isikuti varieeruvad. Iga õppija toob koolitusse oma ainulaadse kogemuspagasi ning nende kogemused võivad nii teoreetilist kui praktilist õpet oluliselt rikastada.
5.Bütsantsi välisvaenlased 1)Slaavi rahvad vallutasid paari saj-ga Balkani põhjaosa 2)7saj islamiusulised araablased, vallutasid Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, P-Aafrika alad 3)11 saj Türgi hõimud, kes mitme saj jooksul Bütsantsi ründasid, 1453 vallutasid türklased konstantinoopoli-bütsantsi lõpp- Istanbul 6.Bütsantsi kultuur 1)vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning idamaade ja lääne-eur vahel (renessansskultuuri väljakujunemine). Bütsantsi õpetlased õpetasid humanistidele kreeka keelt, elustasid huvi antiigi vastu. 2)Rooma õiguse süstematiseerimine, edasiarendamine 3)425 I kõrgkool Konstantinoopolis 3)kirjanduses pühakute elulood e. hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid,
Transpersonaa Antud teraapia vorm põhineb Eksistentsiaalses teraapias teen siin ja kas see aitab mind ja klienti võimalused, sh teraapia kaa lihtustatult ütlusel: tunne iseennast. on tähtsal kohal vabaduse, hetkel siin. diagnoositud ebateaduslikke meetodeid HUMANISTLIK Humanistidele antud mõte tähendab otsingu ja vastutuse Konstruktiivne teraapia: Kõike, mida haigustega,millega ideid maailmast inime PSÜHHOTERAA põhjalikku arutelu inimese ja küsimused ja tähenduslikuse kuuldakse kliendilt, suhtutakse tuleb toime hästi probleemide lahendamisek PIA maailma vahel. aspektid. eeldusega, et see on tõde. näiteks
Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla. Vahetu hoobi vaimuelu vabale arengule andis kiriku vastureformatsioon, mille sanktsioneeris Trento kirikukogu
Stratioodid 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas maakaitsevägi sõjalise tähtsuse, stratioodid laostusid. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054. Aasta kirikulõhe. Bütsants eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, mis jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. Bütsants mõjutas Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist 14-15. Sajandil. Bütsantsi õpetlased hakkasid humanistidele kreeka keelt õpetama. Sellele mõjus soodsalt ka Ferrera-Firrenze kirikogu katse ristiusu kirikud taasühendada. Rooma õigustel põhinevad mitmed seadustekogud. Ajalooteadust esindasi kronograafia ehk maailmakroonikad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Tunti kaugeid idapoolseid maid. Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku. §5 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma võim poja Pippin Lühikese käes (741-768). Võitis
ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada. Kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on instrumentaalne. Vooruslik valitseja on see, kes saavutab oma eesmärgid kontrollides ja talitsedes saatust. Valitseja peab oskama kohaneda olukorraga - ta peab vastavalt vajadusele olema ka silmakirjalik ja kaval. 5
Tema on kõige oleva ainus põhjus. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 199-247) 19 Valgustusaeg Vastuhakk autoriteetidele Prantsuse valgustusfilosoofide idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu. Ratsionalism Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse. Valgustusidee Uus loodusteadus väitis, et loodus on mõistupäraselt korraldatud. Valgustusfilosoofid pidasid nüüd oma ülesandeks panna alus sellisele moraalile, religioonile ja eetikale, mis oleks vastavuses inimese muutumatu mõistusega. Sellest kasvaski välja valgustusidee. Valgustusidee iseloomulikuks mälestusmärgiks on suur entsüklopeedia. Kultuurioptimism
aastal Bulgaaria ja Genova riik. riik 13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi. 14.sajandil laostuvad talupojad, talupojad nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks. 29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi. KULTUUR JA TÄHTSUS: Bütsantsi õpetlased põgenes läände, õpetades humanistidele kreeka keelt ja Rooma õigust. Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425.aastal rajati esimene kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, filosoofiat ja õigust. 9.sajandil lisandusid kõrgkkool lisaks veel geomeetria ja astronoomiaga. 11.sajandil avati kolmas kõrgkkool kahe kallakuga õigus ja filosoofia. Lihtrahvas kirjutas enamaltjaolt pühakute elulugused ehk hagiograafe. Konstantinus VII koostas isegi vaimuvara kokkuvõtte. Samuti kirjutati palju kroonikaid e
mis oli tema jaoks kujuteldav tõde. Ütleb, et me ei saa teha seda, mida me peaks moraaliprintsiipide järgi tegema vaid peame piirdume sellega, mis on tehtav. Machiavelli leidis, et klassikalised moraalireeglid peaksid küll kehtima ehk alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele (siit tuleb printsiip 'eesmärk pühendab abinõu'). Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada (kasvatamine on vajalik riigi säilitamiseks, reltiivsus teiste suhtes). Machiavelli defineerib vooruslikkuse ümber ja ütleb, et voorus ongi see, mis viib meie eesmärkide täitmiseni. Seega kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on tema jaoks instrumentaalne
Iga päev räägib keegi ühe jutu, siis kommenteeritakse. 14. Humanism ja reformatsioon Humanism Renessansi ajal levis humanism. Humanistid olid õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Teatud määral tundis ka keskaeg antiiki, kuid alles renessansi ajal sai antiik kõigile avatumaks. Humaniste vastandati vaimulikele. Humanistid võitlesid isiksuse vabastamise eest ja inimese orjastamise vastu. Humanistidele ei meeldinud ahistavad kirikudogmad ja seisuslikud normid või maise võimu normid. Humanistlikud ideed kajastusid ka selle aja kirjanduses. Reformatsioon Reformatsioonile järgnenud ususõjad 16. sajandil ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantlike usupuhastuslik ind tõi kaasa uusi dogmasid ehk jumalikke ettemääratuse ideid, mis inimvabaduse ideaalile ja humanistlikele vaadetele vastandusid. Reformatsiooni tulemusena tõlkis Piibli saksa keelde, mugandas saksa
Sofistikaga seotud autor oli ka Lukianos (2. saj pKr), kes kirjutas väga erinevates zanrites nagu jutustused, dialoogid, deklamatsioonid, satiirilised teosed, samas ka kristlust maha tegevaid pamflette. Üks kuulsamaid teoseid on ,,Tõelised lood", mida on peetud läänekirjanduse esimeseks ulmeromaaniks, kuna räägib sõjast kosmoses, reis kuule jne. Parodeerib varasemat ajalookirjandust ja eepikat ning kaasaegset kreeka romaani. Suur mõju humanistidele, nt Rotterdami Erasmusele. Kui muidu oli kreeka romaan tõsisesisuline, siis see oli irooniline paroodia. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? Hellenismiaja lõpus/Rooma aja alguses tekkis uus kirjanduszanr, mida nimetatakse kreeka romaaniks. Laiemalt võttes igasugused proosavormis seiklus- ja armastuslood. Need kaks motiivi on olulised, lisaks üllatuslikud taaskohtumised, leidmised ja äratundmised.
" (Vrdl. Erasmus!) · "... inimestel [on] vähem aukartust kahjustada seda, kes paneb end armastama, kui seda, kes tekitab hirmu, sest armastust hoiavad alal kohusetunde köidikud, mis katkevad kohe kuna inimesed on alatud ja halvad , kui avaneb võimalus isikliku kasu saamiseks; hirmu aga hoiab alal kartus karistuse ees, mis ei jäta sind iial." Hirm on parem. Käitumisjuhised · Milline peab olema valitseja iseloom? (Viide humanistidele) Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. (Iroonia Cicero suhtes). Kohandumine. Cicero jõu ja kavaluse vastandumine vooruslikkusele oli viga. · Pole üleskutse vägivallale! Hoiatavaks eeskujuks Sitsiilia türann Agathocles, kes reeturliku ja halastamatu poliitikaga saavutas võimu, aga mitte au (ei ole seega identsed!). Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada "hästi" või "halvasti": ebaõiglus
Aus töö ja puhas usk on esile tõstetud. 25. märts 15.sajandil humanistlik tegevus laienes. Suur revolutsioon, 15.sajandi keskel oli trükikunsti leiutamine. Raamatud hakkasid rohkem levima. Hakkab levima proosakirjandus, eriti Itaalia rüütliromaanid(?). Hakkab tekkima erinevus. Ühelt poolt õpetlased, kes viljelevad teaduslikku haru, uurimuslik pool hakkab lähenema teaduslikule ehk looduslikule vaatele. 16.sajandil hakkab klassitsism tekkima, õpetlaste-humanistide mõjul. Aga loov- humanistidele ei meeldinud reeglid. 16.sajandil levib renessanss laiemalt Euroopas, mis on mõju avaldanud rasketel, sõja-aegadel. Reformatsioon sai alguse 1517.aastast Saksamaal, kui teolood Martin Luthar (1483-1546) kindlustas oma vaidlusteesid Wittenbergi kiriku uksele, protesteerides katoliku kiriku vastu. Tahtis puhtamat ja moraalsemat kirikut. Paavstivõimu vastane. Meeleolud olid Saksamaal väga levinud, lihtrahva olukord oli halb, kes nt pidid mitmekordseid makse maksma ja allusid
pragmaatiline. Valitseja juhib riiki efektiivselt ning asjatundlikkuse ja südikusega seisab vastu "saatusele". Valitseja vooruseks on halastamatus, jõud, kavalus, energia, ettenägemisvõime, oskus oma patuseid alamaid asjaolude kohaselt sundida ja juhtida ning sihikindlus võimule pääsemisel ja võimul püsimisel. Loomulikult pole poliitilisel voorusel selliselt midagi ühist kristliku voorusega. [29]c) "naasemine aluste juurde". Vabaduse ja saatuse vastandamise teema oli humanistidele väga oluline. Machiavelli järgi inimkonna üks osa on saatuse vallas, teine sõltub voorustest ja vabadusest. Valitseja seisab oma voorusega saatuse vastu, kasutamaks seda enda huvides ära. M. leidis, et Rooma impeerium võlgnes oma sünni pigem (vallutaja) voorustele, kui saatusele. Ehkki M. realistlik käsitlus keskendub ainuvalitsusele, on tema ideaaliks siiski vabadusele ja headele tavadele rajatud vabariik. [30]Imponeeris 20. saj. diktaatoritele (Mussolini, Stalin, Hitler)
Valgustusel on 2 poolt: valgustus-valgustus ja sentimentaalne pool, kus keegi ei eita valgustuse printsiipe, aga pööratakse tähelepanu romantismile. Rousseau on valgustusliku sentimentalismi esindaja. Tema ,,Emile" on puhtalt valgustuslik. Rousseau on üleminekukirjanik. Valgustuses nähakase kirjaniku rolli ka aktiivsena. Kirjandik peabki olema ideede kandja, tsentraalne. Kirjaniku roll, eriti romaanikirjaniku roll jääb keskseks. Valgustuslikele humanistidele on iseloomulik selline seltsiline tegevus. Väga olulist rolli valgustuses mängivad (eriti prantsuse valgustuses) salongid. 16.ja 17.sajandil käisid salongides aristokraadid, 18.sajandil hakkasid käima ka lihtsamad inimesed, kellel ei olnud mingit kõrget staatust. Valgustusliku salongi kandjaks oli ühiskondlik mõte. Salongitegevus tähendas seda, et kohtuti inimese kodus. 19.sajandil tekkis kohvikukultuur. Salongiliikumine oli teatud mõttes piiratud, kuna
õppeprotsess niimoodi, et rõhutatakse õpilastes huvi tekitamisele õpitava vastu, nende sisemisele motivatsioonile ja ei pakuta neile valmisteadmisi, vaid soositakse avastusõpet, õppimist läbi praktika ja selle üldistamise teel (n-ö õpipoisi mudel). (Wikipedia, 2013) 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna Humanistlikule psühholoogiale iseloomulik õppimise tõlgendus peegeldub selle psühholoogiasuuna nn kogemusliku õppimise käsituses. Nagu humanistidele kõiges omane, püütakse ka õppimise tõlgendamisel esitada säärane avatud mudel, mis oleks vaba mis tahes laadi reduktsionismist. Nad väidavad, et õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, mõtestamiste, oletuste, prognooside, analüüside, üldistuste katkematu ahel. Kogemusliku õppimise käsitluse järgi on õpiviisid isikuti varieeruvad. Iga õppija toob koolitusse oma ainulaadse kogemuspagasi ning nende kogemused võivad nii teoreetilist kui praktilist õpet oluliselt rikastada
annaabi.ee 
