· Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tähtis teose sisu mitte vorm!
Eetika Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 % ? See tekitas nii mitmeteski Eesti kodanikus pahameelt. Kahjuks pole aga need samad kodanikud piisavalt kursis Eesti riigi seadustega. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei saa võimul olev Riigikogukoosseis oma palku muuta. See- eest nad vähendasid vabatahtlikult kuluhüvitisi. Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist kinni ei pea või tahtlikult hoiduva...
Tänapäeva olümpiamängudel on muutunud suhtumine sellesse suursündmusesse. Kõikide riikide sportlased saavad osaleda, kui sportlane täidab olümpianormi. Samas ka tehakse üüratuid kulutusi selle jaoks, et sportlaste tingimused oleks parimad ja füüsiline vorm samuti. Kahjuks liigne võidutahe viivad mõne sportlase treenerite ja atleedi abilistega dopinguni, mis võib lõpetada sportlase karjääri. Kuid lõppude lõpuks on tänapäeva olümpia ikkagi muutnud humaansemaks ja austatakse kõiki osalejaid, vaatamata nende nahavärvust või räägitavat keelt. Tänapäeva olümpiamängud on kasvanud üheks maailma ühendavaimaks sündmuseks.
" Mitmetel operatsioonidel olid mehed sunnitud hoidma opereeritavat paigal ning kirurg pidi tegutsema opereeritava palvetele vastamata. Tegutseti kiiresti. Narkoosiks kasutati ka alkoholi ja oopiumi. Taimedest kasutati näiteks veel mandragoori . Need tekitasid patsiendile pikemas perspekiivis probleeme. Suur mure oli patsiendi oksendamine, kuna ta võis seda endale sisse hingata, mis omakorda tekitas veel suuremaid probleeme. Eetri leiutamisega muutus opereerimine humaansemaks. Väike doos eetrit loodi esimest korda 1275. aastal Hispaania keemiku Raymundus Lulliuse poolt. Sellegipoolest esialgu ei teatud tema psühhotroopseid omadusi ja anesteetilist potensiaali. 1540. aastal on mainitud taas eetrit ning sellel korral on teda kirjeldatud kui hüpnootilise efektiga ainet. Sellegipoolest ei saanud see veel tuimestavaks aineks. Naerugaas leiutati 1772. aastal Inglismaal Joseph Priestly poolt. Üldine arusaam, et
lahinguväljale. Esimene kord kui avaldus raudtee tähtsus sõjaväe transportimist oli 1859. Aastal toimunud Prantsuse-Austria sõjas 120 000-mehelise armee transportimine. Tavatingimustes see võtaks 2 kuud aega, aga rongiga see võttis ainult 11 päeva. Teine uuendus sõjanduses oli informatsiooni edastamine: massiteabevahendite kaudu lahinguvälja pilt jõudis n-ö koju kätte. Kujunes uus amet sõjaväekorrespondent. 7.Sõjapidamine muutub humaansemaks Koos tehnika arenguga sõjapidamine muutus inimlikkumaks. See eelkõige oli seotud meditsiiniteenistuse saavutustega ning inimeste kiir transportimine hospidalisse. Kui enne (19. Sajandil) iga viies haavatud sõjaväelane suri haavadesse või ränkade teenimistingimuste tõttu, siis 20. Sajandi algul kaotuste suhtarv oluliselt langes. Sõjasteemine ei tähendanud enam inimestele tsiviileluga lõpparve tegemist, vaid ajutist äraolekut. 1859
haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni.
nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille
informatsiooni. Idee hakata korraldama regulaarseid maailmanäituseid tekkis Inglismaal. Sellised näitused andsid riikidele võimaluse tutvustada värskeid teaduse ja tehnika saavutusi ja võimalusi rekalamida oma toodangut. London 1851 I maailmanäitus Sümbolism on kunstivool, mis tekkis noorte boheemlaste hulgas. Sümbolism väljendas oma ajastu intelligentsi pessimismi. Leiti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. Seepärast tõmbub oma kujutluste maailma: otsiti tuge religioonist (eriline huvi vanade Idamaade usundite vastu). Väljendusvahendid põhinevad enamasti: 1. akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv, igav) 2. juugendist · Gustav Moreau ,,Oidipus ja Sfinks" · Fernard Khnopff ,,Kallistus" Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE.
Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Kunsti hakati pidama ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 4. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5
Sümbolism ja juugend 19. ja 20. sajandi vahetus Sümbolism Pettumine kaasajas teaduse ja tehnika arengu pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Jagunemine: a) sümbolism b) juugend Sümbolistid põlgasid realismi ja impressionismi. Nende maalitavad teemad olid mitmetähenduslikud rõhutasid elu müsteeriumit. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid (sünd, surm, armastus, erootika, üksindus, elu ringkäik, loodus). Sümbolistidel oli esmatähtis sisu, mitte teostus. Sümbolism ei ole stiil vaid omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool
Sealjuures on suurem osa ühiskonnast enamasti protagonisti vastu ja teatud äärmuslikud segmendid koos protagonistiga võitlemas. Sedapuhku vaimuhaiged, keda pole alati lihtne oma plaanidesse kaasata, mis annab Formanile võimaluse oma huumorisoon käiku lasta. Nii Ken Kesey raamat, millel film põhineb kui ka film ise oli suureks mõjutajaks 80ndate psühhiaatriale, mõjutades vaimuhaigete ravimismeetodeid humaansemaks. Film pälvis 1975. aastal viis peamist Oscarit: parim film, parim meespeaosatäit ja (Nicholson), parim naispeaosatäitja (Fletcher), parim reissöör (Milos Forman) ja parim stsenaarium. Elurõõmsas, kuid pöörases filmis on suurepärased osatäitmised ka Brad Dourifilt, Danny DeVitolt ja debütandina osalenud Christopher Lloydilt. Forman ise on kiitnud kõvasti Jack Nicholsoniga koostööd. Kiitis näitleja pühendumust, seda kuidas ta tuleb iga päev valmistunult ja entusiastlikult
2) Uuendusromantism- Maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. - Sümbolistliku kunsti areng. 2. Milline oli uusromantismi ideoloogia? - Usuti, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. - Pettumine kaasajas: tehnika ja teaduse areng ei muuda inimesi õnnelikumaks ega ühiskonda humaansemaks. - Tugevnes religiooni autoriteet. (Eriti Idamaade aga ka Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia religioon) - Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium.
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad:
sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina (inglise keeles modernity, modern times). Progress ja uue otsingud Ühelt poolt modernismi kandjaks progress paljudes valdkondades, eelkõige teaduse ja tehinka areng ning tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust, bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Selle taustal iseloomustavad modernismi hoiakut eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi progressimeelsusest, kuid samas ollakse pettunud modernsuse varjuküljes, mille
Erasmuse mõte pole tänini ajalugu kujundanud ega Euroopa saatusele nähtavat mõju avaldanud: suur humanistlik unistus vastuolude klaarimisest õigluse vaimus, rahvaste igatsetud ühinemine ühiskultuuri märgi all utoopiaks jäänud, meie tegelikkuses täideminemata ja vahest üldse täitumatu. Erasmuse teeneks jääb, et ta rajas maailmas kirjanduslikult teed humanismiideele, sellele kõige lihtsamale ja ühtaegu igavesele mõttele, et inimkonna ülim ülesanne on muutuda aina humaansemaks, aina vaimsemaks, aina mõistvamaks. Pärast Erasmust jätkab arukuse ja leebuse sõnumit ta õpilane Montaigne, kellele ,,ebainimlikkus on kõigist pahedest halvim". 6
haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat. Nagu romantikute esimene põlvkondki, uskusid ka uusromantikud, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Osalt põhjustas selliseid mõtteid pettumise kaasajas ja arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutunud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni.
Pearõhk on alltekstil. Hemingway stiil on vihjelis-sümbolistlik ning autobiograafiline. 30. Millal ja kus tekkis modernism? Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil.
käia ja siis naasta. Sõjanduses hakati kasutama ka palju teisi tehnilisi uuendusi. Side vallas toimus suur läbimurre, millega sõjaväe juhtimine muutus senisest tõhusamaks ning operatiivsemaks. Samuti hakati sõjasündmusi tsiviilinimesele massiteabevahenditega lähemale tooma. Tehnika areng koos arstiteaduse edusammudega leevendas siiski sõjakoledusi. Inimesi oli võimalik toimetada kiiresti hospidalidesse, mis vähendas oluliselt hukkunud inimeste arvu ja muutis sõda humaansemaks. Palga- ja alalise armee loomine tähendas inimestele ainult vähest aega sõjas ja nad said elada ka tsiviilelu. 1863.aastal loodi Rahvusvaheline Punane Rist, ning üritati reguleerida rahvusvahelisel tasandil suhtumist eraisikutesse, sõjavangidesse ja haavatutesse. Punase Risti tegevust tunnustati kõikjal. Vaenlasesse suhtuti lugupidavalt ja rahvusvahelise kontrolliga püüti tagada sõjavangide inimlikku kohtlemist mis omakorda hakkas inimesse ja valitsusse juurima
See on olnud ka haigluse, allakäigu, dekadentsi ja kultuurimpressionismi sünonüüm. Harilikult kaasnes ka kõrvalvarjund- pigem moekas nukrus, kui täielik lootusetus. Modernism ( modernne, uudne) on ühtne nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti ja ühiskondlik kultuurilise tegevuse suundadele. Modernismi kandjateks on progress paljudes valdkondades nn. Teaduse ja tehnik areng, tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms. , kuid teiselt poolt inimesed võõranduvad elust, toimub linnastumine. Modernismi hoiakut iseloomustab eelkõige UUE otsingud. Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fasism, natsism, sotsialistlik riik. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire Sümbolism tekkis 19 saj. 80 aastatel Prantsusmaal. Algläte Baudelaire`i luules. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu
annaabi.ee 
