Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hortus Musicus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, hortus, kontsert, väravatorn, retsensioon, mustonen, ansambel, süit, iirimaa, pillimehed, muusikud, seintel, riides, westholmi, hanna, norma, siiri, viiul, taavo, remmel, kontrabass, sillamaa, klavessiin, valter, jürgenson, imre, pommer, kuurme, riho, ridbeck, löökpillid, esinenud, jaapanis, repertuaaris, esitavad, eksootiliste, vaikseltHortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht
12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass).
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006 Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid,
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for
Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini.
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Emma-Belinda Müürsepp 10.A Käisime 12.jaanuaril Eesti vanamuusikaansambel Hortus Musicuse kontserdil, mis toimus Väravatornis. Käisime kontserdit kuulamas Jakob Westholmi kümnendate klassidega. Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht
Mina käisin 12. jaanuaril Hortus Musicus kontserdil Väravatornis. Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat
HORTUS MUSICUS andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu nn
Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Regina Kaasik 10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
niisiis oli ta reisinud ja maailma näinud, needsamad silmad olid näinud maakonna kohtuhoonet, millel öeldi plekk-katus olevat. Aukartusest, mida need mõtisklused sisendasid, andsid tunnistust paljuütlev vaikus ja vahtivate silmade read. See oli suur kohtunik Thatcher, nende oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt. Pagana pihta, kas sa ei sooviks Jeff olla?» Mister Walters hakkas «end näitama» igasuguste ametlike askelduste ja toimetustega, «andes käske, tehes otsuseid, ja-gades juhtnööre siin-seal ja igal pool, kus võimaluse leidis. Raamatukoguhoidja «näitas end» sellega, et jooksis kaenlatäie raamatutega sinna-tänna ja tekitas
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
«Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik
maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber. Enamasti olid need kindlused ja megaliidid (kultusliku tähendusega monumendid), mille hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir üks suur vertikaalselt maasse püstitatud kivi, mida esineb sageli tervete alleedena. Dolmen kivirahn teiste peal ning see on enamasti kalmehitis (kuulsaim Carnac Prantsusmaal). Kromlehh suurem ansambel, milles kivid on ringis ja üksteise peal st kromlehhi elementideks on menhirid ja dolmenid (kuulsaim - Stonehenge Wiltshire's Inglismaal - u 1500 BC). Iga kivi on individuaalne, ülekaaluka personaalsusega. Need olid esimesed hauaehitised, mille ülesandeks olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Isekas Surid Juuditi pärast Mõtles teistele Juudit ei armastanud teda Juudit armastas teda Tegi enesetapu Tapeti Pehmo Tugev mees Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste, Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda”, keskaegsed kangelaslaulud Keldid, Iirimaa – vanimad kirjanduslikud juured Kiri jõudis germaanlastele ristiusuga, Iirimaa ristiusustati 5. sajandil. Keskseks kujuks saab Püha Patrick, see loob eelduse vanade tekstide kirjapanekuks (Patrick oli neil varasem tegelane enne ristiusutamist). Vaimulikud olid kohalikku päritolu, hakkasid pärimusi kirja panema, tänu sellele on tolleaegsed motiivid teada. druiidid – tolle ühiskonna teadjainimesed, loitsijad bardid – muusikaga seotud luule, ülistuslaulud
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
