tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. Veokil kasutatakse pidurdusjõu regulaatorit tagateljel, täishaagisel nii esi- kui tagateljel. Pidurdusjõu regulaatorit nimetatakse vahel tema saksakeelse nimetuse järgi ALB regulaatoriks (Automatische Lastabhängige Bremskraftregelung). Mehaaniline pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaator kinnitub auto raamile ja ühendatakse hoovastiku ning elastse elemendi abil tagasillaga. Koormata sõidukil paikneb hoob (j) äärmises alumises asendis. Koormuse kasvades liigub hoob (j) ülespoole ja koos temaga ka nuki (i) mõjul klapi tõukur (h). Jalgpiduri kraanist ava (4) kaudu sisenev suruõhk lülitab pidurdusjõu regulaatori pidurdusasendisse ja peale klapi (k) avanemist pääseb suruõhk ava (2) kaudu pidurikambritesse. Klapi (k) avanemise kestus sõltub hoovastiku ja nuki (i) asendiga määratud diafragma (e) aktiivpindalast
05.2014 1. Mis otstarve on pidurdusjõu regulaatoril? Vastus : Pidurdusjõu regulaator reguleerib sõiduki telje pidurdusrõhku sõltuvalt tema koormusest. Nii välditakse tühjal ja osaliselt koormatud sõidukil pidurimehanismide ülekoormamist. 2. Milline on tööpõhimõtte erinevus staatilisel ja dünaamilisel pidurdusjõu regulaatoril? Vastus: Staatilisel regulaatoril ei muuda hoovastiku asendi muutumine pidurdamise ajal regulaatori väljundrõhku. Dünaamiline regulaator võtab pidurdamisel kaalujaotuse muutumise arvesse ja sõltuvalt hoovastiku asendist korrigeerib väljundrõhku. 3. Selgitage (soovitavalt joonisega) liikumatu ja liikuva (ujuva) pidurisadula ehituse ja tööpõhimõtte erinevust! Fikseeritud pidurisadulaga ketaspiduritel on pidurisadul jäigalt kinnitatud. Sellel
seda energiat uuesti vabastada.See põhjustab sõiduki kiire liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt õhtlikuks ja ebamugavaks.Selle vältimiseks on süsteemi paigaltatud amortisaator. · Püsivad rattad kontaktis teepinnaga · Sõiduki kere on stabiilne · Mugavus on tagatud 5. Peamised vedrustus tüübid · Sõltumatu vedrustussüsteem jäik telg ehk sõltmatu vedrustus · Sõltumatu teljekorral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil,misvõimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma , et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus,parem teelpüsivus ja mugavus sõit. 6. Poolaktiivne vedrustus · Poolaktiivne vedrustust iseloomustab fakt, et vedrustussüsteem saab pidevalt muuta summutustegurit,muutes amortisaatoreid teeoludest sõltuvalt jäigemaks või pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koosööle nelja
Pdurid Tehnoülevaatusel kontrollitakse autode pidureid rullstendidel millede tööpõhimõte on kõigil ühesugune. Piduristend mõõdab rataste pidurdusjõudusid ja seejärel analüüsib saadud mõõtetulemusi ning võtab iseseisvalt vastu otsuseid arvestades auto kaalu (esitelg, tagatelg ja ka kogu auto kaal). Piduristendi testirullide elektrimootorid asuvad liikuval alusel mis on omakorda ühendatud hoovastiku abil dünamomeetriga. Pärast seda kui elektrimootorid on pannud stendirullid pöörlema, hakkab arvuti kohe andmeid salvestama. Kui auto ratast pidurdatakse siis on elektrimootoril raskem piduristendi rullikuid ringi ajada ja sellega tahab elektrimootor nihkuda. Mootori alus on ühendatud hoova abil dünamomeetriga mis mõõdabki pidurdusjõudu njuutonites (kilod saame siis kui jagame mõõtetulemuse 9,81 ja ega väga palju mööda ka ei pane kui jagame lihtsustamise mõttes 10-ga).
Sellisel juhul voolab vedelik anumast täiteava ja kolvi avade kaudu silindri tööossa. Siduri vedrude või vedru jõul hakkab ka töösilindri kolb vedelikku peasilindri samasse ossa tõrjuma. Survelaager Siduri lahutamiseks Mehaaniline või hüdrauliline Käigu valimine Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaanilised käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil. Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti võlli hargid, mis ulatuvad nihkhammasrataste (sünkronisaatori muhvide) ringsoontesse. Hargid on kinnitatud liugurite külge ja nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid. Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss
· Eri kujuga kolvid ,mis soodustavad õhu vertikaalset liikumist ja suundavad kütuse küünla elektroodidele. · Bensiini kõrgrõhupump, mis tekitab kütuses 50 bar rõhu. · Bensiini kõrgrõhupihustid, mille pursu kuju sõltub sõidutingimustest. Gaasipedaaliasendi järgi saab juhtplokk teate selle kohta, kuidas juht soovib mootorit käituvat. Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt , määrates klapi asendiga mootori tööoleku, s.t, kas tühikäigu, osalise koormuse, kiirenduse või mootoripidurduse. Signaaliväärtus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel. Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastuastme. Detonatsiooni andur Detonatsiooni andur aitab välitida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb piezo elektrili efektil (sama efekt mida kasutatakse välgumihklis)
töö põhineb pooli induktiivsuse muutusel. Induktiivanduri näitena on toodud veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise on kinnitatud raamile ja teljele ning raami vahelise kauguse muutumine liigutab anduris olevat raudsüdamikku. Anduri põhikomponentideks on mähis ja selles liikuv raudsüdamik. Soojusest tingitud mähise takistuse muutuse kompenseerimiseks on mähisega jadamisi ühendatud NTC- termistor. Raami ja telje vahelise muuttummine liigutab hoovastiku kaudu anduris olevat raudsüdamikku. Selle tulemusena muutub mähise indktiivsus (voolu muutumist takistav omadus). Juhtplokk saadab mähisesse lühikesi 50Hz sagedusega, pingeimpulsse. Mähise induktiivsuse muutus mõjutab impulsi kestust. Impulsi kestus on suurim siis kui vedrustus on üleval ja väikseim siis kui vedrustus on all. Anduri töötamise eeldusek on häireteta maanduse olemasolu. Signaali on otstarbekas mõõta juhtploki klemidelt
· Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Esiamortisaator Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide haardejõudu tee ja sõiduki vahel. 2.3 Tagaamortisaator Tagasilla vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad
sõiduki kere on stabiilne · 3. mugavus on tagatud Laiemas mõttes jagunevad vedrustused kaheks - sõltuvateks ja sõltumatuteks. Need terminid viitavad sama telje vasaku ja parema ratta võimele üksteisest mõjutada või mitte. Sõltuvat vedrustussüsteemi nimetatakse ka jäigaks teljeks, sest sama telje rattad on ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas. Sõltumatu telje korral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil, mis võimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma, et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus, parem teelpüsivus ja mugavam sõit. Tavalise vedrustuse variandi korral ei ole amortisaator osa vedrustussüsteemi kandestruktuurist. See tähendab, et isegi kui amortisaator on täielikult läbi kulunud või lausa puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel
Temperatuurianduri signaali põhjal korrigeeritakse küttesegu koostist ja süütehetke ning juhitakse jahutusventilaatori tööd.Kõige suurem korrigeerimine toimub külmkäivitamisel ja külma mootori töötamisel. Üldjuhul on kõik temperatuuriandurid NTC termistorid,millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb. Gaasipedaali asend Gaasipedaaliasendi andmete järgi saab juhtplokk teate selle kohta,kuidas juht soovib mootorit käivitada.Vanematel autodel pööras gaasipedaal hoovastiku kaudu seguklappi otseselt,määrates klapi asendiga mootori tööoleku,s.t,kas tühikäigu,osalise koormuse,kiirenduse või mootorpidurduse. Signaalivääratus on ka pedaaliasendi muutumise kiirusel.Selle alusel määrab juhtplokk kiirendamisel segu rikastusastme. Detonatsiooni andur Detonatsiooni andur aitab vältida mootoris detonatsiooni.Detonatsiooni anduri töö põhineb pieeso elektrilisel efektil.Andur koosneb mootoriploki külge kinnitatud
· Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist · pidurdamisel või kiirendamisel. · Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise. · Juht ei väsi nii kiiresti. 2.2 Jalgamortisaatori ja tavalise amortisaatori peamised erinevused: Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide haardejõudu tee ja sõiduki vahel. 2.3 Gaasiamortisaatorid See amortisaator sarnaneb tavalisele amortisaatorile, ent kaks olulist elementi on täiesti erinevad:
pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub.
,,Jäik telg" ühendatud jäiga vardaga. Kui ühe ratta kalle muutub, siis vastasratta kalle muutub sama palju, aga vastassuunas. Sõltumatu telje korral on rattad kerega ühendatud hoovastiku abil, mis võimaldab ratastel iseseisvalt tõusta ja langeda ilma, et nad mõjutaks vastasratast. Tulemuseks on suurem stabiilsus, parem teelpüsivus ja mugavam sõit. ,,Sõltumatu telg" Mõlema vedrustustüübi eelised ja puudused:
Tekkinud koormus on suur,mistõttu võib mootori tühikäigupöörlemissagedus langeda.Selle vältimiseks on lisatud mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem: pumbakorpuses asuvas õlirõhu poolt reguleeritavast vaakumklapist. Mis koosneb: Pumba korpuses Asuvas reguleeritavas vaakumklapis Karpa seguklapi juures olevast vaakumkambrist,ühendustorudest Vaakumkambris on membraan, mille teine pool on ühenduses välisõhuga. Ning varda ja hoovastiku vahendusel karpa seguklapiga. Õlirõhu suurenedes lükkab vaakumklappi alla kolb. 5vaakumklappi 7 kinni . Hõrendus kandub edasi vaakumkambrisse neli. Tekkinud rõhu vahe tõttu, membraan paindub ja avab seguklapi nii palju,et pöörded jäävad samaks. Pumba koormuse langedes väheneb ka õlirõhk,ning välisõhu mõjul vaakumklapp sulgub. Sissepritsemootoritest toimib vaakumklapp lisarõhuklapina. Vaakumklapi avanedes liigub õhuklapist mööda sisselaske koldesse
rataste kulumisandurite signaalide põhjal soovitakse saavutada ühtlast kulumist kõikidel sildadel. Vedukihaagise ühilduvuse reguleerimine Haagise juhtrõhk või haagise pidurirõhu nimiväärtus kohandatakse nii, et saavutatakse optimeeritud ühilduvus veduki ja haagise vahel. Suundumise tuvastamine Kulumisandurite signaalikõverate võrdlusest mingil sillal tuvastatakse, kui rattapidur enam ei reguleeru või on väiksema kulumisega. Nii tehakse kindlaks vead, näiteks hoovastiku seadeelemendi purunemine, blokeeritud regulaator või pidurite õlised hõõrdkatted. Avariipidurdusvõimendi Piduripedaali kiire ja tugeva vajutuse tuvastamisel ületatakse aeglustuse nimiväärtus, et rakendada autojuhi poolt soovitud hädapidurdust. Soovimatute liigpidurduste vältimiseks on see funktsioon piiratud. Peatuskoha pidur Võimaldab seisval sõidukil olenemata piduripedaali vajutamisest rakendada pidurdusrõhkusid (kuni 2 bar)
Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada ja lülitada sisse vabakäik (N). Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega 7 lahutuskäpad 19, viimik (lahutusmuhv) 15, lahutushark 21, varras(tross) 23 ja pedaal 25. Käpad 19 on liigendühendatud korvi 6 külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega 7. Viimik 15 on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal 25 liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki 21. Siduripedaalile 25 vajutamisel lükkab lahutushark 21 viimiku 15 vasakule, vajutades sellega tugiseibile 17 mis asetseb lahutuskäppade 19 seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad 19 pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega 7 suruketta 5 tagasi, ületades vedrude 13 survejõu. Kui surveketas 5 liigub tagasi, siis veetav siduriketas 2 vabaneb ja sidur lahutub. Kirjeldatud sidur on püsiühendatud ühekettaline vedrusurumehhanismiga sidur.
Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, s. t. sidur lahutada. Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad (7), viimik (12), lahutushark (17), varras(tross) ja pedaal. Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub.
saavutada, sest koormusjaotus esi- ja tagatelje vahel pole alati ühesugune: kord on tagaistmel sõitjaid, kord mitte. Pealegi muutuvad teljekoormused pidurdamisel. Nii võib juhtuda, et kergema koormusega tagarattad hakkavad enneaegu libisema ning eesmiste pidurite mõju jääb väikseks. Selleks, et tagada kõikide rataste võrdne pidurdamine, on piduriajamis regulaator, mis vähendab vajadust mööda rõhku piduri töösilindrites. Regulaator paikneb harilikult tagasilla kohal ja on hoovastiku kaudu sillaga ühendatud. Kui vedrud kokku surutakse ja auto kere läheneb sillale, siis kandub tagumiste piduriteni suurem rõhk. Kui aga auto tagaosa kerkib, siis regulaatori hoob pöördub ja piduriteni kanduv rõhk väheneb. Korras regulaatori puhul on kõigi rataste pidurdusjäljed enam-vähem ühepikkused. Hüdrovaakuumvõimendi ehitus 1. Pidurivõimendi kergendab auto juhtimist. Lisajõudu saadakse mootori sisselasketorustikus valitseva hõrenduse arvel
lukustid, Lukusti tihvt, Lukustivedru,. Tagurpidikäigu lüliti. samasuguse töövõimega radiaalkuullaagri paigaldamiseks ei jätku ruumi. Et säästa keredetaile ja hõlbustada remonti, töödeldakse istukohad, millesse paigaldatakse laagrite välisvõrud, vahetatavatesse, karteri külge kinnitatud kaussidesse (pesadesse). Manuaal lülitusega käigukastidel on mehaaniline käiguvahetus - seadised, mis rakendatakse tööle käsitsi. Hammasrattad viiakse hambumisse või neutraalasendisse hoovastiku (liugurid) abil. Hammasrattaid või sünkronisaatori muhve nihutavad piki käigukasti võlli hargid ja, mis ulatuvad nihk hammasrataste (sünkronisaatori muhvide) ringsoontesse. Hargid ja on kinnitatud liugurite külge ja nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis
ülemistest kanderullikutest ja allolevatest tugirullikutest. Ees on tavaliselt juhtratas ja taga vedav tähikratas. Vedav ratas koosneb hammastega rattast, mis saab ülekande tagasillast ja hammaste abil haakub roomikutega. Ühekopaliste ekskavaatorite tööseadmestik päri- ja vastukopaga koosneb järgmistest põhielementidest: nool, kopavars, nooletõstesilindrid, kopavarre silinder, kopp, kopa silinder, hoovastiku tapid, kopahoovastik. Ühekopaliste ekskavaatorite tööorganeid e. koppasid on mitmesuguseid erinevaid tüüpe, millede vahel on võimalik valida vastavalt töödeliigist ja kaevandatavast pinnasest. X-tüüpi kopp on nõrgema konstuktsiooniga ja väiksema lõiketerade kaeveraadiusega ning ettenähtud kergemate pinnaste kaevamiseks ja laadimiseks transporti või puistesse. EX-tüüpi kopp on tugevama konstruktsiooniga ja ettenähtud raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks.
80. Rataste seadenurgad Rooli kinemaatika ja esisilla ehitus peavad tagama, et juht saaks tagasisidet rataste teekattega haardumise kohta. Roolile ei tohi mõjuda vedrustuse jõud ega veojõud esiveo korral. · Pöördtelje külgkalle kutsub esile auto esiosa kerkimise rataste pööramisel. See tagab rataste stabiliseerimise otsesuunas (koormuslik stabiliseerimine). · Rataste kokkujooks pingestab hoovastiku ja tagab külgjõu kiire kasvu rooli pööramisel · Pöördtelje pikikalle tagab juhtrataste stabiliseerimise liikumisel (kiiruslik stabiliseerimine). · Rullumisõlg (kingpin offset) määrab häiretegurite (pidurdusjõudude erinevus ratastel, veojõud ratastel mootoriga pidurdamise reziimil) mõju suuruse rooliseadmele. Kaasaegsetes konstruktsioonides on eesmärgiks
mootori väntvõllilt või vaheülekande võllilt. Süsteemi kaitseks on hüdrosüsteemis kaitseklapp, mis rakendub ülerõhu korral. Rooliseadme töötamise ajal seadme detailid kuluvad, mille tulemusena suurenevad koostöökohtade lõtkud. Suured lõtkud rooliseadmes võivad traktoriga liikumise muuta ohtlikuks. Perioodiliste hoolduste ajal kontrollitakse rooliseadme juures juhtrataste suunangut, lõtke hoovastiku kuulliigendites ja rattalaagrites, poltliidete kinnitust, hüdrosüsteemi kaitseklapi rakendumisrõhku. Kui lõtkude reguleerimine ei anna tulemusi asendatakse kulunud detailid uutega. Kõigil traktoritel on valmistajatehaste poolt määratud rooliratta vabakäik 3.4. Elektriseadmed
annaabi.ee 
