Öeldis Öeldis ehk tegusõna on aluses kõige tähtsam. Öeldis võib koosneda ühest sõnast ( udutab ,- sajab) Võib koosneda mitmest sõnast, mis ei pea kõrvuti olema. Näiteks: · Ma olen sellest mõelnud. · Kirjutasin teksti ümber. Tegusõna- öeldis on lauses tavaliselt teisel kohal: Ema koob sokki! Mis millega käib! · Baseeruma, rajanema millel? Usaldusel · Hooples millega ? iluga · Kohanema millega ? kuumusega · Peegeldama mida? Pilti · Rõhutama mida? Tähtsust · Sarnanema kellega ? isaga · Tuginema millele? Faktidele Alus: Alus väljendab tegijat, olijat, vastast. Küsimusele kes? mis ? Näiteks: Kass limpsis piima A (alus) Ö (öeldis) Müüdi paate Ö alus puudub! Metsas kasvas seeni Ö (öeldis) A( alus)
Vastused, kontroll 1. KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase, hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt,
TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha.
LASTELAULUD: 1. Vaat' kus poisid! : "Vaat' kus rivi: poisinakse on siin peenikesi pakse..." ; 2. Porgandid : "Ütle õige, sirge porgand..." ; 3. Tige tikker : "Oi, sina, tige tikrimari..." / sõn.: V. Sõelsepp ; 4. Põikpäised tomatid : "Jaani laial peenralapil kenasti kõik muidu klapib..." / sõn.: Kulskaja ; tlk. H. Mänd ; 5. Moosikeetja : "Mardikas kord marjul käis..." / sõn.: E. Esop ; 6. Sõstrad : "Sõstrad, sõstrad, sõsarad, üksikult ei kasva nad..." ; 7. Kõrvits : "Hooples kõrvits, ponts ja paks..." / sõn.: V. Sõelsepp
8. Milline oli Gabrieli välimus, kui Agnes teda uuesti nägi? 9. Kes oli Magdalena Zoege? 10. Miks vihkas Magdalena Zoege Agnest? 11. Mis aastal kohtusid Ivo ja Gabriel uuesti? 12. Kes piirasid Tallinna ja jooksid Tõnismäe kantsi peale tormi? 1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal. 2. Preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees oli Hans von Risbiter. 3. Teised rüütlid ei pidanud Risbiterist eriti lugu sellepärast, et ta oli uhke mees ja hooples pidevalt. Kui ohtu polnud, hooples ta, et teeb kõigile vaenlastele otsa peale, aga kui vaenlased lähedal olid, oli ta esimeste hulgas, kes põgenes. Ta arvas endast väga hästi ja uhkustas oma vehklemisoskusega, kuigi ta selles pidevalt teistele alla jäi. 4. Junkrud kohtusid teel Gabrieliga. 5. Gabriel tõmbas Risbiteri sadulast maha, kui too üritas talle nööri kaela panna ja ta oleks võinud ta tappa, kui ta oleks tahtnud. Põlvili maas olles oli ta hirmunud ja palus appi
taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama. Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle peale olümpose elanikud loomulikult vihastasid ja otsustasid ta jumalikult söömaajalt välja kihutada. Kuid see polnud kõik. Nad panid ta veel kannatame igavest nälga nii, et
Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes. Ta oli väga rahul tehtuga ning sellega, mida oli saavutanud. Hommikupoolikul hakkas mees lahkuma ning tüdruk oli väga nõutu, sest ei teadnud, mida nüüd temata edasi teha. Siiski läks mees rahulolevalt minema, lubades veel tagasi tulla ning temaga abielluda. Loo lõpus selgus veel, et noorpaar oli tegelikult 15ndates aastates, sest poiss hooples, et sai kolmekuningapäeval viisteist täis. See novell oli küll lühike, kuid põnev. Siiski pani mõtlema, et sel ajal olid naised ikka väga sinisilmsed ning süütusest ja selle kaotamisest peeti väga lugu. Silmapilkselt oli naise jaoks valitud mees see, kes võttis tema süütuse. Tobuke Diakoni poeg, seminarist oli õitnud koolivaheajaks maale vanemate juurde. Ühel ööl äkas ta üles
Ta armastas Prahat ning tahtis näidata, kes ta on ning tõestada oma usaldusväärsust. Mozart otsis pea terve elu head teenistust õukonnas. Tema teoseid imetleti, ta sai palju muusikalisi tellimusi, ta oli oma aja nõutavam helilooja, kuid mida Mozart soovis, kindlat teenistust, seda talle ei pakutud. Õukonda tööle võeti teised heliloojad, mitte Mozart. Seda sellepärast, et Mozart solvas ja põlgas teisi kolleege eriti kui kolleeg seati temast kõrgemale. Ta hooples teades, et tema on see kõige suurem. Ta ründas ja mõnitas oma kolleege. Viimased kahjustasid teda intriigidega, nii, et tal oli raske leida omale püsivat teenistust. Kes tahaks omale sellist kolleegi!? Alles mõned aastad enne surma leidis Mozart omale püsiva teenistuse Viinis Keiserlik Majesteedi teenistuses ,, kammerhelilooja ,, kohana. Mozart abiellus pärast kuulsusrikast Pariisi reisi, vastu isa tahtmist Constanze Weberiga.
Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Viimase jaoks on elu eelkõige mäng ja jõukatsumine, olles enne juba kõigele käega löönud ja nautides muretult ja rõõmsalt kemplemist. Õhku jääb rippuma küsimus, kas Vargamäele saabuvad kunagi tõde ja õigus, kas on kõik alati hukule määratud ja inimese elu kõigest rohi vikati ees. Pearu hooples Vargamäel kord oma rikkaliku saagiga ja ütles, et ainult temal on nii hea õnn. Andres imestas seepeale: "Õnn? Igaüks on oma õnne sepp," ja lootis töö ning vaevaga saavutada sama, mida üleaedne õnnega. Kumbki aga ei saanud lõpuks seda, mida tahtsid. Rõõm selle üle, mis nad olid saavutanud, jäi alla kibestumusele selle pärast, mis veel tegemata oli. Mis Andres saavutas tööga, selle nullis Pearu vempudega. Kellele jääb selle asjas lõpuks õigus ja kes saab tõe
pärast vürsti surma. Potjomkini surm jättis Katariina ellu tühja koha, mida viimane ei suutnud enam kunagi täita. Popovist, kes oli keisrinna sekretär, sai vürsti elav kehastus, kellel pruukis vaid öelda, et Potjomkin ei oleks üht või teist ettepanekut heaks kiitnud, ja Katariina keeldus sellele tähelepanu pööramast. Oma teose esimeses peatükis kirjeldab Simon Sebag Montefiore provintsipoissi, kes hooples, et suurena peab temast saama riigimees või peapiiskop. Pärast isa surma 1746. aastal kolis perekond Moskvasse, 1750. aastal sõidab Potjomkin Smolenskisse, et end sõjaväeteenistusse kirja panna. Viis aastat hiljem, 1755. aastal, käis poiss teist korda ülevaatusel ja ta võeti arvele ratsakaardiväkke. 1757. aastal sai Potjomkin ülikoolist kuldmedali tänu oma teadmistele kreeka keeles ja teoloogias. Noormees jäi
t kes olid tema vanemad? 14. Kes oli Siim? 15. Mis juhtus Gabrieli ja Ivo Schenkenbergi vahel? Millised olid nende suhted ja miks nad sellised olid? 16. Kuidas jutustus lõpeb? 17. Milline oli sinu arvates põnevaim koht teoses? 18. Leia teosest romantismile omaseid jooni. 1. Jutustuse tegevus toimub Liivi sõja ajal. 2. Preili Agnes von Mönnikhuseni peigmees oli Hans von Risbiter. 3. Teised rüütlid ei pidanud Risbiterist eriti lugu sellepärast, et ta oli uhke mees ja hooples pidevalt. Kui ohtu polnud, hooples ta, et teeb kõigile vaenlastele otsa peale, aga kui vaenlased lähedal olid, oli ta esimeste hulgas, kes põgenes. Ta arvas endast väga hästi ja uhkustas oma vehklemisoskusega, kuigi ta selles pidevalt teistele alla jäi. 4. Junkrud kohtusid teel Gabrieliga. 5. Gabriel tõmbas Risbiteri sadulast maha, kui too üritas talle nööri kaela panna ja ta oleks võinud ta tappa, kui ta oleks tahtnud. Põlvili maas olles oli ta hirmunud ja palus appi
3.2 Margaretal puudus õige perekond. Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja muud ta teose jooksul korda ei saatnudki (läks küll kahevõitlusesse Faustiga, kuid seda põhjusel, et too olevat rüvetanud tema õe maitse. Lühidalt öeldes ei olnud Margareta vennal enam millegagi hoobelda ja teiste silmis eriline näida). Ema oli kohutavalt karm ning usklik ja isa roll peres põhimõtteliselt puudus. Kokkuvõttes võib öelda, et Margareta
, keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega musketär, kes hooples oma kullast mõõgarihmaga. Ta nimi oli Porthos. Aramis, kes oli Porthosele täielik vastand. Umbes kahekümne kolme aastane noormees, naiivse ja leebe näoilmega, mustade silmade ja roosade põskedega. D'Artagnanile oli need jutud, mis ootetoas rääkiti nii südame lähedased, sest ka tema tahtis kuuluda musketäride hulka. Lõpuks jõudis kätte aeg, kui teda kutsuti härra de Treville juurde. Ta paistis halvas tujus olevat, sest eelmisel õhtul oli kardinali kaardiväe ja
Talle meeldis ennast jõelt peegelpildilt imetleda, kuni ühel päeval imetledes peegelpildile lähenes. Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri. Pärasy surma muutsid jumalad ta lilleks ning panid sellele nimeks nartsiss. Nausikaa - Tuulte Oru valitseja tütar. Nereiidid - merenümfid, merejumala Nereuse ja okeaniidi Dorise 50 tütart. Nereiide austasid eriti meremehed. Nereuse tütred olid niivõrd kuulsad oma ilu poolest, et kui Aethiopia kuninganna Kassiopeia hooples end olevat ilusama kui neriidid, võtsid nereiidid seda solvanguna ja palusid Poseidonil Kassiopeiat karistada. Nii saatis Poseidon Aethiopiasse jälgi merekoletise, kes laastas maad ja kellele oleks Kassiopeia tütar Andromeda ohverdatud, kui Perseus ei oleks jõudnud teda päästa. Odysseus - Leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset
käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas.
Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas.
Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi
käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas.
Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas
selle teoga esimene suglasemõrvar kreeka mütoloogias. Kuid sellest mõrvast lunastas Ixioni peagi Zeus ise, kutsus ta Olümposele, andis talle surematuse ning palus oma lauda sööma. Seal hakkas Ixion peagi jälitama Herat, kes kaebas tema peale oma mehele. Zeus tahtis oma kaitsealuse, kellest ta niisugust hulljulgust ei uskunud, proovile panna: ta lõi pilvest Heraga petlikult sarnaneva naise nimega Nephele - ja Ixion vägistas ta! Kui Ixion oma vallutusega hooples, sidus Zeus ta Tartarose igavesti tiirleva tuleratta külge, millel ta keerleb määramata ajani läbi õhu. Pilv aga sünnitas temalt Kentaurose, kelle pojad Tessaalia mägedega on kentaurid. "Ixioni ratas" on järjekordne vaste mingile rängale katsumusele või piinale. TARTAROS - (lad. Tartarus) Võimas, sünge, rauast müüri ja tulejõega ümbritsetud karistuspaik sügaval maa sees. Tekkis koos Gaia (Maa) ja Erosega (Armastus) kohe pärast Chaost
vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda
ning saab aru et ka Mari on alandlikult oma jumalaga kõnelenud. SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha.
Tõenäoline et ka valitsevad semiidi oskasid sumeri keelt. Riigi keel võis siis olla akkadi ja kultuuriline võis olla sumeri keel. Sargon tahtis sumeri jumalate heakskiitu , pani oma tütre ülempreestrinnaks.peatempel on Uris, kuujumallana Sin. Sargin valitses ilmselt 60 aastat . Seejärel oli tal võimul kaks poega ja siis tuli võimule pojapoeg Naram.Sin-riik ei olnud nii ulatuslik nagu tema vanaisa ajal oli ,mässude laine, hooples oma tekstides kuidas ta neist jagu sai. Riik kuivas kokku territoriaalselt. Sai oma võimu taas kehtestatud. Ta lasi end esimese Mesopotaamia valitsejana jumalikustada. Tähemärk tähistas jumalat, temast sai jumal. Jumalikustus hakkas omasaama, on märke sellest et järgnevaid valitsejaid austati kui jumalaid leiti kultuslike paiku. Mõlemad on ka hilisematest tekstides olulised.Ilmnevad erialgeliselt, seal on NaramSin on kahtlane seal,pidi olema ülbe ja ei võtnud
hinge tõmmanud hetke jooksul, mis d'Artag-nan talle oli võimaldanud. Athos tahtis uuesti võitlust alustada, kartes, et muidu d'Artagnan tapab ise ta vastase. D'Artagnan sai aru, et kui ta nüüd vahele segaks, oleks see karuteene Athosele. Ja tõepoolest, mõne hetke pärast langeski Cahusac, kõri mõõgaga läbi lõigatud. Samal ajal hoidis Aramis mõõka mahapaisatud vastase rinnal ja sundis teda armu paluma. Jäid järele veel Porthos ja Bicarat. Porthos suurustas ja hooples, küsides Bicaraflt võitluse ajal kellaaega ja soovis talle õnne seltskonna arvel, kelle hulka ta vend oli sattunud Navarra rügemendis. Kuigi Porthos kogu aeg pilkas, ei saavutanud ta ometi midagi. Bicarat oli neid raudseid mehi, kes langevad ainult surnutena. Siiski oli vaja lõpetada. Iga hetk võis saabuda patrull ja kinni võtta kõik võitlejad, nii haavatud kui ka terved, nii kuninga kui ka kardinali mehed. Athos, Aramis ja d'Artagnan piirasid Bicarat' sisse ja sundisid ta alistuma
preestrina moondub saatanaks. Ta pahvatas võikalt naerma ja muutus äkki kahvatuks. Ta oli näinud süngemat poolt oma saatuslikust kirest, oma söövitavast, mürgisest, tigedast, halastamatust armastusest, mis viis ühe võlla, teise põrgusse: mustlastüdruk oli mõistetud surma, tema aga igavesse hukatusse. Jälle pidi ta naerma, kui ta sellele mõtles, et Phoebus oli elus, et kapten ikkagi elas, oli lõbus ja rahul, hooples parema mundriga kui kunagi enne, oli endale muretsenud uue armukese, kellele tahtis näidata, kuidas endist puuakse. Ta metsik naer suurenes veelgi, kui ta mõtles, et maa peal elavate inimeste hulgas, kellele ta surma oli soovinud, oli mustlastüdruk ainus, keda ta ei vihanud, ja ometi ka ainus, kes surma küüsist ei pääse. Kaptenilt siirdus ta mõte rahvahulgale. Ennekuulmatu kiivus haaras teda. Ta mõtles
annaabi.ee 
