12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Säilinud Niguliste kirikus. 14. 15. Karja kirikul puudub kellatorn. 16. Sakraalehitus on usukultuslik ehitis(klooster, kirik,kabel) 17. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. 18. Raekoda, Oleviste gild, suuregildi hoone. 19. Toomkirik, nigulistekirik, Pirita klooster.
3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. · Mõnikord ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks. Näiteks oli nii Tallinna linnuses, kus eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, edelasse Pikk Hermann (45,6m) ,loodesse ripptorn Pilsticker, kirdesse
5. Linnused -Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga.Umbes kolmandik liivimaa linnustest asus eesti territooriumil. Uued linnused kujunesid maaisandate võimu- ja halduskeskusteks. Esimesed linnused jälgisid oma plaanilt looduslikke pinnavorme(nt otepää linnus). 13 saj teisel poolel said valdavaks kastelli tüüpi linnused(korrapärased nelinurksed linnused). 14 saj algul valmis viljandis Liivimaa üks suuremaid konvendihooneid. Ruume ühendas ristkäik ja oli 4 hoonetiiba. Uusi nõudmisi esitas liivimaa linnustele tulirelvade kasutuselevõtt- hakati rajama eeslinnuseid ja suurtükitorne.Linnused olid võimukeskused. Linnustesse koguti ka moonavarusid. 6.
maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised. All olid majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid. Tihti ümbritses siin siseõue ristikäik nagu kloostris. 3) Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilomeetrit pikk. 4) Mitu torni oli Tallinna linnamüüril?
13. Linnused - linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. - Linnuste tüübid: · Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepääl) · Kastelli tüüpi korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide) · Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14. Keskaegne linn - käsitöö ja kaubandus - turg - linnaõigus (selle andis maaisand) - tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid. - turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone RAEKODA - raeliikmeteks jõukad kaupmehed 15. Keskaegne talu - kasvatati teravilja: oder, rukis, kaer - eestlaste igapäeva toiduks rukkileib. - hakati kasvatama naerist, kaalikat, rõigast, sibulat.
enamasti korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused?
Hoonestus paiknes linnuse hoovis ebakorrapäraselt (ühtlasema frondina linnuse põhjaseina siseküljel). 14. sajandi teisel poolel, pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 m põhja suunas ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos uue välismüüriga ehitati siia ka osaliselt pinnasesse süvendatud keldriruumidega hoonetiib. Sellest ida pool põhjamüüris paiknes värav parham-müüriga põhjaküljel. Hiljem on hoonetiiba ühe korruse võrra kõrgendatud ning rajatud uus väravakompleks. Samal ehitusperioodil lammutati osaliselt I ringmüüri põhjalõik. Selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena, lisades siseküljele 0,78-0,8-meetrise paksenduse. Ristkülikulise põhiplaaniga läänetorn (sisemõõtmed 6,91-7,04 x 5,45-5,67 m) juhatas sisse ehitusperioodi, mil materjalina kasutati ainult murtud paasi. Torni
hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp. Ordurüütlid pidid elama munkade kombel üheskoos ja neile sobis elupaigaks kindlustatud klooster. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Tavaliselt kolme korruselised. All majapidamisruumid ja üleval kaitsekorrus. Teisel korrusel paiknevad kirik, Kapiitlisaal- rüütelvendade koosoleku ruum, Refektoorium- söögisaal, Dormitoorium- magamissaal, Komtuuri (- linnusepealik) eluruumid. Tihti ümbritseb siin siseõue ristikäik nagu kloostris. Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on
Tornlinnused olid suured kivist tornid, mis sobisid rohkem väiksematele kaitsemeeskondadele. 13. sajandil ehitati sellisena Paide linnus ja 16. sajandil Kiiu torn. Kastell-linnus oli korrapärase nelinurkse müüriga piiratud ala. Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14. sajandil sai valisevaks korrapärane linnusetüüp- konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt, kus valitses Saksa Ordu. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. Tihti ümbritses siseõue ristikäik nagu kloostris. Eesti alal ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus seega eeslinnuseks. Kindlusearhitektuuris hakkas uus ajajärk, sest tuli arvestada kiiresti täiustuvate tulirelvadega. Kahurikuulide vastu ehitati müürid paksemad ja varsti tuli neid hakkata ka varjama muldvallide taha. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise
restaureeritud Jaani kirik, mille ülirikkalik terrakotast ehitusplastika teeb sellest ühe omanäolisema kiriku terves Euroopas. Linnuste ehitust mõjutas tulirelvade kasutuselevõtt, seetõttu on säilinud linnused enamasti paksude kivist seintega, mille tornid on kohandatud suurtükkidele. Linnuste põhitüübiks sai Preisimaalt pärit korrapärane konvendihoone, mis on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli kolmekorruselist hoonetiiba. Täielikult on säilinud seda tüüpi Kuressaare linnus. Kontrolltöö küsimused. Romaani ja Gooti kunst. 1. kirjelda ajastut, kui levis romaani kunst. 2. kirjelda romaani kirikut. 3. millised olid romaani reljeefid ja skulptuurid? 4. mis on Bayeux` vaip? 5. millised erinevused olid romaani ja gooti miniatuurmaalides? 6. kirjelda ajastut, kui levis gooti kunst 7. milline oli gooti kirikute tähtsaim ehitustehniline uuendus? 8. kirjelda gooti kirikut 9
Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio
• Alamsaksa keel - poliitika, kaubandus • Ladina keel - kirik, haridus, teadus, kaugemad välissuhted • Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj
4-tahulised tornid, mis paiknesid konvendihoone nurkades, kus nad annavad linnusele tugevamalt kontsentreeritud mulje. Saare-Läänemaal valitses kuni 14 saj kirikuehitus. Hiljem hakati ehitama kindluseid. Saaremaal valitses puhaste seinapindade ja massiivsete hooneplokkide suletus ja lakoonilisus. Suurtest dolomiitplokkidest müüriladu oli selle ehituslaadi oluliseks esteetiliseks mõjuteguriks. Kuressaare: rakendati puhtakujulise konvendihoone põhiskeemi. 4 võrdse suurusega hoonetiiba on kontsentreeritud ühtseks kuubina mõjuvaks tervikuks. Kindluseväravaga fassaaditiiba kaitsevad mõlemal pool nurkadel 4-tahulised tornid. Keldrikorrusel olid avarad ruumid ja 2-löövilised saalid lao- ja majapidamiseks. Samuti mahukad kuumõhukütte seadmeid, mis soojendasid peakorrust. Peakorrusel on pikad 2-löövilides saalid ja väiksemad vahe- ning nurgaruumid. Lõunanurgas paikneb läbi 2 korruse ulatuv kabel. Kabeli kõrval edelatiivas asub remter.
iseärasustest • Näiteks Rõuge linnamägi Tornlinnnus • Oli eriti sobv väiksemale kaitsemeeskonnale • Nt: Paide, Kiiu ja Vao Kastell-linnus • Nelinurkse müüriga piiratud ala • Narva linnus, esialgne linnus Tallinas Toompeal Konvendihoone • ... ehk kindlustatud klooster (alates 14.saj.) • Oli korrapärane linnusetüüp. Pärit Preisimaalt, valitses Saksa ordu • Nelinurkse sisehoovuga, mida ümbritsesid 4 hoonetiiba • Sisaldas endas kirikut, refektooriumi (söögisaal), dormitoorium (magamissaal), komtuur (eluruum), kapiitlisaal (koosolekuruum). • Eesti esimene konvendi hoone asus Viljandis, kõige paremini on säilinud Kuressaares. Tallinna Toompea linnus • Oli kastell tüüpi linnus Tallinnas, Toompea kõrgustikul • Selle ümber ehitati konvendihoone, eeslinnuse nurkadesse rajati tornid: Pikk Hermann, Pilsticker Landskrone, Stur den Kerl • 19
Sisemiste poliitiliste pingete tõttu oli Eestis linnuseid väga tihedasti,enamik on tänapäevaks varemeis.Linnuste hulgas saab eraldada kolme põhitüüpi:1.äralõikelinnus(müür ehitati piki mäeharja või eraldati kraavga suurem osa küngastikust)2.tornilinnus(kõrge torn)3.kastell-linnus(nelinurkse üüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelikult segatüüpi.14 saj sai valitsevaks konvendihoone(kastelli ja kloostri ideaali ühinemine-nelinurkse sisehooviga,mida ümbritsevad neli hoonetiiba).Eesti aladel ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse.Tallinna linnus-eellinnuse neljale nurgale püstitati tornid-tuntuim on Pikk Hermann-45,6 m pikk.Tallinna kaitsesüsteemis on olulised hooned ka Kiek in de Kök ja Paks Margareta-mis olid võimsad suurtükihoned.Ka teistele tornidele pandi saksapärased nimed.Ainsana oma keskaegsed vormid täielikult säilitanud on kuubikujuline Kuressaare konvendihoone.(e linnus)
Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud Eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis, kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist.
Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana o Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsa ka suure hulga vaenlaste vastu. o Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud linnused olid tegelikud eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4-nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis, kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist.
korrapäratult looklevana. 2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused?
Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus. Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüpkonvendihoone, oli pärit Preisi maalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kol m e korruselised. All olid majapidamisruu mid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik , rüütlivendade koosolekuruum, s öö gisaal, maga missaal ja linnusepealiku eluruumid. Tihti ümbritses siin sise õue ristikäik nagu kloostris. Kui pikk on algselt olnud Tallinna linnamüür? Tallinna linnamüür oli algselt 2,35 kilo m e etrit pikk. Mitu torni oli Tallinna linnamüüril? Tallinna linnamüüril oli keskaja lõpul ligi 50 torni.
ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. Tornlinnuseid ehitati vasallide maaelamuteks ka hiljem. 3) Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi linnused, nt võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14. saj sai valitsevaks konvendihoone. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli hoonetiiba, need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, magamissaal, söögisaal. Eesti alal konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nende eeslinnuseks. Nt hakati Tallinna linnuses konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vanu kastelli müüre, eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, kuulsam neist Pikk Herman 45,6 m). konvendihoone muudeti 19
annaabi.ee 
