3. müra neeldumine ja summutamine 4) Kui suur osa Eesti joogiveest tuleb põhjaveest ja millised Eesti linnad kasutavad joogiveena enamuses pinnavett? Eestis kasutatav joogivesi on 35% pinnaveest (Tallinn, Narva), 37% sügavatest puurkaevudest ja 28% madalatest kaevudest. V4 1) Keskkonnakaitse põhiprintsiibid. Keskkonnajuhtimise abinõud. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 2) Mis on GMO ja millised riskid selelga kaasnevad?
luua kodumaise biomassi ja bioenergiatootmiseks soodsad tingimused, et vähendada Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Ka säästva arengu üks tähtsamaid põhimõtteid on keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena kaasates sellesse kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust (Eesti 21. Säästev areng). Eelpoolnimetatud arengukavade järgi on taastuvenergia tootmisprotsessi kaasatud lisaks tootmisettevõtetele ka põllumehed. Ka tarbijale antakse võimalus osaleda looduskeskkonna säästmisel. Arengukavades toimub majanduse arengu suunamine keskkonda säästvas suunas. Taastuvenergia arengukavades on see suunamine reguleeritud läbi toetustesüsteemi mis
Keskkonda ei vaadelda siin kui vahendit, vaid kui eesmärki. Seejuures ollakse arvamusel, et arusaamatuste korral peaksid inimese huvid loodushoiu ees tagaplaanile jääma. Selline mõtteviis ei pea õigeks looduse arengule vahele segada ning rõhutab seda, et inimtegevuse ulatus peab olema piiratud nii meie puudulike teadmiste tõttu kui ka eetilistel põhjustel. 10) Säästva arengu printsiip-Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonna nõuete järgimine, fossiilsete kütuste tarbimise piiramine, looduskaitse ja loodushoiu edendamine. 11) 12) Lõimimispõhimõte- Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema arvesse võetud kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel, et tagada säästev areng. 13) Kahju vältimispõhimõtte- 14) Ettevaatuspõhimõttest- on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski
Need tegurid on välised, ei lähtu inimesest. Herzbergi mudeli puudused: ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. TEEMA: Personalistrateegia ja töö analüüs 8. Mis on töö analüüs? Töö analüüs (job analysis) on personalijuhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks töökohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Lihtsamalt öeldes on töö analüüs tööde ja nende sisu täpsem määratlemine. 9. Too välja töö analüüsi meetodite plussid ja miinused
3)Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. 4)Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. 5)Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Printsiibid – 1)Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena. 2)Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. 3)Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. 4)Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust. Printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas
taseme “valgekraede” puhul. Herzbergi mudeli puudused: ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. Vasta küsimustele 1. Meenuta juhust, kui kellelgi õnnestus sind suurepäraselt motiveerida. Missuguseid vajadusi ta mõjutas? Kuidas mõjutati sinu käitumist? Kas see oli vastavuses sinu eesmärkidega? 2. Missugune Herzbergi kahe-teguri mudeli vajadustest motiveerib sind praegu kõige enam? Miks? 3. Mille poolest erinevad Maslow ja Herzbergi mudelid? 4
taastuvaid ressursse kasutatakse nii, et nende varud ei lõpe. kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. 69. Tegevused säästva arengu saavutamiseks 70. EL suunad säästva arengu tagamiseks 71. Säästev Eesti eesmärgid (kirjelda neid) 72. Säästva arengu põhiprintsiibid Eestis Keskonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilstest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 73. Nimeta peamised keskkonnapoliitika eesmärgid 74
22.Prioriteediks maavarade säästlikul kasutamisel on:a) mitte kütta põlevkivi b) asendada kohalikud kütused max importkütustega c) asendada taastumatud kütused alternatiivenergiaallikatega C 23.Mida hõlmab JÄÄTMEKÄITLUS? Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, käitlemist ja kõrvaldamist. Jäätmeid saab uuesti kasutada (nt taara, plastmass) 24.Nimeta vähemalt 5 SÄÄSTVA ARENGU printsiipi · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas · Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. · Ettevaatlikkus otsuste tegemisel · Riikidevaheline koostöö 25.Selgita mõistet BIODIVERSITEET, milla võeti esimest korda kasutusele? Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus
vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside nagu puhas vesi ja õhk kättesaadavust, et need säiluks ka tulevastele põlvedele. Säästva arengu põhiprobleem kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, info-) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Säästva arengu printiibid: · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast · Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal poliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest · Loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust · Tähelepanu pööramine keskkonna kahjustuste tekkimisele mitte tagajärgede likvideerimisele
Juht ei või aga arvestamata jätta ka hooldavaid tegureid, mis loovad normaalse keskkonna. Herzbergi mudeli puudused: Ei ole universaalselt kehtiv; Selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; Kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; Hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena; Mudel näib piirmeetodina, kuna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. Kuigi tänapäeval peetakse seda teooriat liiga lihtsustatuks, on sellel olnud suur mõju tänasele töö kavandamisele. ALDERFERI E- R – G MUDEL (LK 51) Clayton Alderfer töötas välja kolmetasemelise vajaduste hierarhia mudeli, võttes arvesse Maslow hierarhia puudusi. Tema arvates on töötajad algul huvitatud oma eksistentsi E- Existence ehk olelusega seotud vajaduste rahuldamisest. Inimese
tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu. *Ettevaatlikkus otsuste tegemisel: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. *Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendi kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; *Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest: keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust. *Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest; ettevõtted
Kui hügieenitegurid on puudu, on inimene rahulolematu. Kui need on olemas, on seisund neutraalne. Et inimene oleks rahul, on vaja ka motivatsioonifaktoreid. Kõigepealt tuleb üle vaadata välised tegurid ja alles siis anda motivatsiooni. Puudused: ei ole universaalselt kehtiv, selle põhjal väheneb staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid mõjuda teisele hoolena, mudel näib piirmeetodina kna Herzberg uuris ainult äärmuslikke arvamusi. 10.Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus
Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine.
töökultuur Juhtimise kvaliteet Kui välised tegurid on puudu on rahulolematus, need on primaarsed vajadused. Sisemised tegurite puudumine põhjustavad samuti rahulolematust, need on inimese tegutsemise potensiaaliks. Mudel kehtib kõige paremini juhtide, professionaalide ja kõrgema taseme valgekaraede puhul. Puudused- ei ole universaalselt kehtiv. Hügieenitegurid võivad mõnd inimest motiveerida ja sisemise motivatsiooni tegurid mõjuda hoolena Herzbergi järgi motiveerimisel peab arvestama 1. Peab eemaldama rahulolematuse ja 2. Peab aitama leida rahulolu. 25. Millist rolli mängib taju nii ootuste Vroom kui võrdsuse Adams teooria puhul? ADAMS alahüvitus Töötajad analüüsivad oma töö panust (haridus, staaz, töökogemused, kukutatud aeg) saadava hüvega(töötasu, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psüholoogilised hüvitused) Kui alluv tunnetab õiglust jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib
Ettevaatlikkus ostuste tegemisel: Kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara ja keskkonnakomponendei kasutamisel ja kaitsel, looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine. Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena, keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsesnsust. Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik
Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine.
Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses 2 põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine.
Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna küsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses 2 põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine.
Kuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel? Toetavaid dokumente Eestis: EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas.
_ energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine, _ jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, _ põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, _ pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, _ tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIPE _ Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; _ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. _ Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. _ Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust _ tasakaalustatud arengu printsiipe arvestatakse a' priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja
säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete kajastamine ka majandust ja sotsiaalelu käsitlevates seadustes; keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena; keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku
annaabi.ee 
