Juhul, kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, nende 6000 euro suurused piirmäärad liidetakse, nagu see on täna ka 15% piirmäära puhul. Suuremate III samba pensionifondide võrdlus Swedbank'is on kolmandas sambas võimalik valida kolme erineva strateegia vahel: V1 (tasakaalustatud strateegia), V2 (kasvustrateegia), V3 (aktsiastrateegia). Tasakaaluka strateegia puhul investeeritakse 30% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Kasvustrateegia puhul investeeritakse 60% aktsiatesse ja ülejäänud võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Aktsiastrateegia puhul investeeritakse 100% fondi varast aktsiatesse. SEB's on kolmandasse sambasse investeerimiseks võimalik valida kahe erineva lahenduse vahel: Tasakaalukas Pensionifond ja Aktiivne Pensionifond. Tasakaaluka
................................. 6. äratuntav;........................................................................................................................................ Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? 10.1.4 Maksevahendid Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu. 1
usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused, puhaseksport Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral Keynes´i rist- tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt Autonoomne e sõltumatu tarbimine- tarbimise minimaalne füsioloogiline tase, mis ei sõltu tarbimise suurusest Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: rikkus, hindade tase, krediidi kättesaadavus ja hind, ootused
ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused deposiit keskpangas Säästu- ja tähtajalised hoiused Laenud Muud kohustused lühiajalised laenud sh valuutahoiused
LHV S. Kõik need pensionifondid on moodustatud 2002.aastal. Nimetatud 6 pensionifondid on mõeldud väikese riskitaluvusega pensionikogujale, vanemaealistele ning konservatiivsetele inimestele. Fondide eesmärk nendes pankades on kogutud vara säilitamine ja selle võimalikult väike kõikumine kogumisperioodi vältel. Nii Swedbank'i, SEB panga ja LHV panga konservatiivsed fondid investeerivad võlakirjadesse ja krediidiasutuste hoiustesse. LHV XS ja Konservatiivne Pensionifond eeldavad, et investeeringu pikkuseks on kuni 3 aastat, Pensionfondil K1 pole seda tähtajaliselt välja toodud, kuid võib arvestada samuti lühikese investeerimistähtajaga. LHV S fondil on samad kriteeriumid, mis LHV XS fondil, kuid viimased erinevad teineteisest sellepoolest, et LHV S on tootlikum, kuna sinna investeeritakse rohkem kapitali. Riskiskaalal asuvad järgmisel astmel madal-keskmise riskiga Pensionifond K2,
kommertspankade likviidsuse eest, andes neile vajadusel laenu. · Intressimäära, millega pankadele antakse laenu nimetatakse diskontomääraks. · Mida madalam on diskontomäär, seda rohkem keskpangalt laenatakse (mujalt saab raha kalli- malt). · Üldiselt on kehtestatud piirid, mille ulatuses kom- mertspank saab laenu võtta. Keskpank (4) · Kohustusliku reservmäära kehtestamine. See on kohuslikult pangas hoitava sularaha- reservi suhe hoiustesse. · Keskpank ei maksa sellelt reservilt intressi. · Reservi üks olulistest rollidest on panga likviid- suse tagamine. · Eestis oli enne eurot kohustuslik reservmäär 15% (50% keskpangas ja 50% väärtuslikes väärtpaberites väljaspool keskpanka), peale euroga liitumist langes 2%-le 10 Eesti Panga reservid (1) · Reservidega tagatakse Eesti Panga finantsili- ne sõltumatus, toetatakse euroala rahasüs-
Tütarettevõtete aktsiad 4542 Materjaalsed varad 110010 Immaterjaalsed varad 609 Sissemaksmata märgitud aktsiakapital 610 Muud aktivad 29735 Viitlaekumised 18711 Kokku aktiva: 1077221 (79582+33541+73768+38461)/1077221=0,2092 = 21% Selline likviidsuse tase tagab pangale piisava likviidsusvaru ettenägematuteks olukordadeks ning samas ei saa me sellist panka lugeda kõrglikviidseks, mis võimaldab eeldada panga head kasumlikkust. 1. Likviidsete aktivate suhe hoiustesse ehk L/H - võrdub likviidsed aktivad jagatud hoiuste kogusummaga. Tegemist on mõneti ettevaatusnäitajaga, kuna selle abil võib otsustada panga võime üle rahaliselt vastu pidada hoiuste kiire väljavoolu tingimustes. See näitaja on eriti tähtis kergesti haavatavale väikesele ja kuuldustele avatud pangale. Kohustused: Võlgnevus krediidiasutustele 123777 Võlgnevus klientidele 719194 Raha teel pankadesse 68668 Emiteeritud võlakirjad 5000 Muud passivad 26413
Eesti Pensioniindeks EPI kajastab kogumispensioni fondide osakute puhasväärtuse muutust, võrreldes fondide varade summaarset puhasväärtust eelmise arvutuspäeva vastavate andmetega. Indeksi arvutusel kasutatakse Paasche indeksi valemit. EKV alustas indeksi arvutust 1 juuli 2002. Baasväärtuseks oli 100. Arvutatakse kolme alamindeksit: 1. EPI-00 konservatiivse strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad 100% varadest võlakirjadesse või hoiustesse. 2. EPI-25 tasakaalustatud strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 75% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 25% aktsiatesse. 3. EPI-50 progressiinve strateegiaga fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 50% varadest võlakirjadesse ja hoiustesse ning kuni 50% aktsiatesse. 4. EPI-75 agressiivne strateegia fondide indeks, kuhu kuuluvad fondid investeerivad vähemalt 75% varadest aktsiatesse.
väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kliiring vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kommertspaber lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri konto süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud konversioon - võlatingimuste muutmine võlgniku huvides; riigivõla ümberkorraldamine intressimäära vähendamise või võla tasumistähtaja pikendamise teel; väärtpaberite vahetamine aktsiate vastu; väärtpaberite ümberarvestamine ühest valuutast teise; laenu tagastamise tähtaja uuendamine.
tasumisel ja maksude maksmisel. Olenemata sellest, millises vormis raha esineb, kannab see endas kolme funktsiooni: - Vahetus- ehk maksevahend - võimaldab hüvise eest tasuda. - Arvestusühik - aitab mõõta hüvise või ressursi väärtust. - Akumulatsioonivahend ehk väärtuse säilitamise vahend - võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Säästes ja kogudes oma sissetulekud hoiustesse, on seda võimalik hiljem kasutada erinevate hüviste tarbimiseks. Samas toimib raha kui rikkuse kogumise vahend siiski ainult stabiilsete või langevate hindade korral, kõrge inflatsiooni - üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine - tingimustes kaotab raha oma suhtelist väärtust ehk ostuvõimet. Raha omadused Lisaks eeltoodud kolmele funktsioonile on rahal järgmised omadused: - peab olema üldtunnustatud ja stabiilne
· kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor · kogupakkumine ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil · koguränne -- riigi sise ja välisränne kokku. · kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse · kokkutõmbumise SKPlõhe situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest · kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused · kombineeritud tollimaks tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks
kogumispension – vt. pensioni II sammas kogunõudlus – igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, ettevõtted, valitsused ja välissektor kogupakkumine – ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulka igal konkreetsel hinnatasandil koguränne — riigi sise- ja välisränne kokku. kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kokkutõmbumise SKP-lõhe – situatsioon, kus majandus toodab vähem potentsiaalsest kollektiivne tööleping (ka: kollektiivleping) – leping, mis sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused kombineeritud tollimaks – tollimaks, mis on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuseline tollimaks kui lisaks sellele ka kindel tollimaks kommertspaber – lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri
kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu. Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal. Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis näeb poliitilise
porgandeid ja see omakorda maksab pool kilo banaane, kuid sellisel moel rehkendamine on äärmiselt keerukas. Majandusteadlikult nimetatakse selliseid hindasid relatiivseteks ehk suhtelisteks hindadeks. Kaupade ja hüviste võrdlemine rahas väljendatud hindade abil on aga märksa lihtsam ja kõigile arusaadavam. Raha kui akumulatsiooni- ehk väärtuse säilitamise vahend võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Säästes ja kogudes oma sissetulekud hoiustesse, on seda võimalik hiljem kasutada erinevate hüviste tarbimiseks. Samas toimib raha kui rikkuse kogumise vahend siiski ainult stabiilsete või langevate hindade korral, kõrge inflatsiooni tingimustes kaotab raha oma suhtelist väärtust ehk ostuvõimet. Raha omadused Lisaks eeltoodud kolmele funktsioonile on rahal järgmised omadused: 1. Raha peab olema üldtunnustatud ja stabiilne. Ühiskondades, kus raha väärtus kõigub (tõuseb või
-30% Aastad Joonis 4.2. Reaalne ja nominaalne tähtajalise hoiuse intressimäär (Eesti Pank, autori arvutused) Jooniselt 4.2 on näha, et nominaalse intressimäära alanedes on reaalne intressimäär tõusnud. Selle põhjuseks on vähenenud inflatsioon Eestis, mis on pannud pankasid nominaalset intressimäära alandama. Tänase päevani kohtab Eestis veel ekslikku seisukohta, et 1990. aastate keskel tasus investeerida panga tähtajalistesse hoiustesse, sest intressimäärad küündisid isegi üle 10%. Tuleb tähele panna, et tegemist oli nominaalse intressimääraga, aga rahandusotsused tuleb teha tegeliku intressimäära järgi. Jooniselt 4.2 selgub, et alles 1998. aastast on hoius pangas majanduslikult kasulik, sest reaalne intressimäär ületas nulli piiri. Kahjuks on näha ka see, et reaalne intressimäär on muutunud viimastel aastatel negatiivseks. Seetõttu tuleks
Kvantitatiivse rahateooria, mis väidab, et raha väärtus ei tulene mitte selle kvaliteedist vaid kvantiteedist, aluseks. Mv=PY (M-rahapakkumine, v ringluskiirus, PY nominaalne SKP maht ehk hinnatase korrutatud loodud lõpptoodanguga) Fiskaalne väljatõrjumisefekt erainvesteeringute vähenemine tulude kasvust tingitud intressimäära tõusu tagajärjel Kohustuslik reserv kohustuslikult pangas hoitava sularaha reservi suhe hoiustesse (Eestis 13%, EL's 2%) Omab ka maksustamise funktsiooni kommertspankadelt võetav maks, mida keskpank kasutab oma vajadusel Lisareserv pangas asuvad klientide hoiused üle kohustusliku reservi, kogu sularahareservi ja kohustusliku reservi vahe R(L)=R-rD Diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab kommertspankadele laenu. Mida madalam on diskontomäär, seda rohkem kekspangalt laenatakse. Deposiit kogus, mis on hoiule antud, hoius
Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud. Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu. Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal. Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis
annaabi.ee 
