väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Korduv rütmimudel Mida teoses kasutatakse ja varieeritakse · Esitavad löökpillid MRIDANG Põiktrumm- mängitakse käte- ja sõrmedega TABLAD Komplektis kõrgema ja madalama kõlaga trumm. RASA ·Traditsioon nõuab kindla hingeseisundi väljendamist · 9 emotsionaalset seisundit ARMASTUS VIHA PÕLGUS RÕÕM JULGUS ÜLLATUS KURBUS HIRM MEELERAHU VINA SHANNAI SITAR PUNGI SAROD Nagu inimesed, nii ka pillid ja nende mängijad jagunevad kastidesse Inimhääl on ülim oma peente nüanssidega järgnevad keelpillimängijad siis puhkpillimängijad
intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, samuti ka külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud sümboolseid motiive, mitmesuguseid piiblilugusid illustree- rivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti, kuna tähtis oli pühakute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuuris on rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Selles avaldub juba uue religiooni suhtumine patuse keha kujutamisse, mis saab üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel.
Inglismaal pühitseti talle 187 vana kirikut, Eesti Ridala, Kärdla, Koeru ja Maarja-Magdaleena kirik. Sel päeval süütavad inimesed tema mälestuseks küünla. Maarja Magdaleena atribuudid olid kahetsuspisarad, krutsifiks (sümboliseerib Maarja ja Jeesuse vahelist suhet), pealuu (surma ja kaduvuse sümbol), peegel (märgib Maarja Magdaleena valgustatust, avameelsust. Arvatakse, et inimese peegelduses sisaldub osake tema elujõudu või "kaksikhinge". Peeglit on peetud inimese hingeseisundi - kirkuse või tuhmuse näitajaks), pikad juuksed (märgivad Maarja Magdaleena patukahetsust. Naiste pikad ja lahtised juuksed tähendavad puhtust), salvipurk (Johannese evangeeliumis on kirjeldatud Maarjat, kes salvis Jeesuse jalgu) Regina Kaasik 10. a klass
Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub tuttava professoriga. Goethe portree. Sündmustik ➔Harry kuuletumine Herminele. Hermine õpetab Harry tantsima. ➔Saksofonimängija ja narkomaan Pablo ja armuke Maria. ➔Harry elu veidi rõõmsam. ➔Armub Mariasse ➔Maskiball “Gloobuses”, armumine Herminesse.
Objektiivse ilu teooria- ilu saladust otsitakse objektist endast. Ilu on teatud tüüpi universaalne vorm (Platon). Ilusad asjad matkivad kosmilist liikumist. Asjad on ilusad, kuivõrd nad on harmoonilised proportsioon arvuline suhe matemaatika (Phytagoras). Jumalik vorm ilu. Ilu algpunkti jõudes, oleme jõudnud kohta, kus lõputus end väljendab. Subjektiivne teooria-ilu kuulub vaatleja juurde, inimese hingeseisundi juurde. 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Kunstiteos on alati millegi imitatsioon, koopia koopia (Platon). Teine seiskoht esteetikutel - kunstiteos kui väljendus. Objektiivse, kuid kehatu olendi väljendamine. Traditsioonilise kunsti kõrvale on tekkinud kunstivormid, mida on raske kuhugi määratleda (fotograafia, performance jne). Ilul ei ole objektiivset standardit. Kunsti originaalsus kunstiteose loomine, mida on hiljem hakatud jäljendama. 4
12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid –
Rahmaninovi etüüdide lähtealuseks olid mitmesugused kujundlikud seosed, mille tõttu ta ei nimetanud neid mitte etüüdideks, vaid etüüdpiltideks. Seejuures keskendus ta rohkem sellele elamusele, mida temas tekitas üks või teine kujund, mitte mingi konkreetse looduspildi maalimisele. Isegi kui teose inspiratsiooniallikaks on olnud mõni kunstiteos, olustikupilt, muinasjutu süzee vms, transformeerub see enamasti teatud hingeseisundi mõjul omaette kujundiks, osutudes seega palju laiemaks ja üldistatumaks kui selle lähtealus. See oli vahest ka põhjus, miks helilooja loobus oma kavatsusest anda etüüdpiltidele programmilised pealkirjad, kuna need oleksid osutunud liiga piiratuiks ega oleks suutnud haarata kogu väljenduseskaalat. On teada, et peaaegu kõikide nende palade aluseks oli heliloojal mingi kindel programm, mida ta aga ei soovinud avaldada
klaaskuubikud- loob tajutava värvielamuse · värvid: heleroheline, kuld helesinine, lillakas ooker · kujutati sümboolikat, piiblilugusid, juhtumisi pühakute elust. Pühakud tardunud poosis, range pühaliku ilmega. Hoiduti isikupärasusest. Motiivid olid igavese tähendusega märgid. Tähtis isikute äratuntavus, hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele · kiriku idaosa ja altari ümbrus oli rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlv- kujutati troonil istuvat Kristust. Võluvad dekoratiivse iluga, siira usulise hardusega ja jõulise ilmekusega.
" "...igaüks rühib omaenese eesmärgi poole." Romaan jaguneb viieks einevaks osaks: 1. "Eessõna". Korteiomaniku vennapoja minajutustus, piiratud vaatepunktist. Kõrvalseisja esitab oma ettekujutuse Harry Hallerist kui talle sümpaadsest eraklikust vaimuinimesest. 2. Harry Halleri märkmed, käsikiri "Ainult hulludele" ehk "teekond läbi hingekaose". Nimitegelase minajutustus. Harry Halleri äärmuslik enesekriitiline ja irooniline hingeseisundi kirjeldus. Peategelane tunneb enda sisemist lõhestatust ning teadvustab ängi. Tesiti öelduna kirjeldab ta ennast võitlemas kahe vastaspoolsuse vahel: inimeses algupäraselt peituva vabanemise, sõltumatuse ja elu ohjeldamise soovi vahel. 3. Traktaat Stepihundist. Peategelase psühholoogiline analüüs, milles teadvustatakse iseenda
Milliseid värve eelistati? Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal?
Artur oli neis võimas Euroopa valitseja, kelle õukond kehastab ideaalset rändrüütlite vennaskonda. Kujutleti, et kunagi ei saa täiuslikuks rüütliks see, kes pole viibinud Arturi õukonnas ega istnud sealses "ümmarguses lauas"- mis sümboliseeris rüütlite võrdudst ja vendlust (seetõttu nim ... veel ümarlauaromaanideks). Chrétien de Troyes - kirjutas palju Arturi-romaane. Parim teos "Yvain ehk Lõvirüütel".romaanis väärib tähelepanu musta lese muutuva hingeseisundi meisterlik kujutamine. Püha graal - selle algtähenduses ei ole seniajani selgust. Ilmselt oli see mingi maagiline ese või talisman keldi folklooris. Varakult läinud kristlik legend seostas selle Kristuse hukkamisega (verd tilkuv oda ja akrikas, millesse Jeesuse üks õpilasi olevat kogunud tema verd). Graal on täiuse ja õnne sümbol. Marie de France - (XII saj 2. Pool)võib pidada esimeseks prantsuse naiskirjanikuks. Henry II õukonnas. Tema
wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK(Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal). Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA erinevate ajalooliste stiilide segamine, miksimine. 22. Postimpressionism(19. ja 20.saj vahetus). VINCENT VAN GOGH(hollandlane) ekspressionismi isa; nagu Mermeergi, vastandas Gogh kollase sinisega. Iga maal on hingeseisundi kujutamine; ei kopeeri ümbritsevat loodust; pastoosne maalimistehnika; vormib pintsliga maastikke; erksad ja toored värvid, inspireerib 20. saj ekspressioniste: ekspressionismi isa. PAUL GAUGIN(prantslane) fovismi isa; Iseõppija; bürsimaakler; keskklass(rikas); võttis salaja kunstitunde; maalimist alustas kuldses keskeas; looming põhjustas puhta värvi vallandumist 20. saj alguses. Maalid dekoratiivsed; tumedad kontuurid; avaldas mõju fovismile
motiive ja piibli lugusid illustreerivaid pilte. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühalike ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest loobuti sest, mosaiikmaal poleks selleks sobinud ja need pildid pole mitte ainult minevuks toimud sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel)
kirjandusteadlasi neid põhjalikumalt käsitlema. Ise söandas ta välja pakkuda ühe: kui Liiv oli sajandivahetuse luuleuuendaja, siis 1960. aastatel oli seda Rummo. 13 See luulekogu asub ühel kesksetest kohtadest meie 1960-ndate aastate kirjanduses ja on silmapaistvaks tähiseks kogu eesti luule arenguloos. Järsult suureneb selles kogumikus Rummo elamusesituse assotatiivsus. Luuletus muutub tal järjest rohkem mingi hingeseisundi lummuslikuks tervikväljaanduseks. Mõnigi kord jääb enamus luuletusse fikseeritud välistajudest ilma kandvamast tähenduskonkreetsusest ja loob sõnareale kaudseoste abil sootuks uue tähendustausta. Selle arengu ühe tippteostusena varjundab raamatut eelpoolmainitud luuletus ,,Oo, et sädemeid kiljuks mu hing".(Kalda, 1991) Selle perioodi Rummo luule võrdub lihtsalt välismuljetele sobivate vastete avastamisega ja
Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika poleks selleks ka sobinud. Pole oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi ja selles paiknevaid objekte; tähtis isikute äatuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine.Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole üldse tunda. Tegelasi võib ära tunda mitmesuguste tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. Varakristlikud mosaiigid võluvad oma dekoratiivse iluga, aga ka siira usulise harduse ja jõulise ilmekusega. Neil kujutaud
Apsiidivõlvil kohal on tavaliselt troonil istuva Kristuse mosaiik. Naised Kristuse haua juures. Mosaiik Sant' Apollinare Nuovo kirikus Ravennas (Itaalia) 6.saj Piibli tegelate ja pühakute kujutamine Tähtis oli isiku äratuntavaks tegemine, tema hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, et varjata „patust“ keha. See oli peamiseks erinevuseks antiikkunstist. Tegelasi väib ära tunda mitmesuguste tingmärkide abil. Tuntud varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Itaalias: Santa Constanza Santa Maria Sant' Apollinare in Classe kirik kirik. 4.saj
Asünkroonses kommunikatsioonis on neil samuti oma kindel koht. Neid sobib paigutada nii isiklikesse kirjadesse kui ka huvigruppidesse saadetavasse posti. Nad lubavad kirjutatut lühendada ja mõningaid tundevarjundeid esitada. Kuid hoiatatakse emootikute liigse kasutamise eest - neid ei tasuks lisada üle ühe lõigu kohta. Mis liig see liig! Ega me ju rääkides ka pidevalt grimasse iga sõna ja lause järel tee! :-) Vestluskaaslase hingeseisundi kohta annab mõningast informatsiooni ka see, kuidas tekst teie terminalile jõuab. Kas trükitakse kiiremini või aeglasemalt kui tavaliselt. Kas tehakse palju trükivigu. Kas on pikad mõttepausid. Kas kustutatakse tihti oma poolikuid mõtteid. Kõik see võib viidata mingile ärritusele. Niisiis ei olegi see arvutite poolt vahendatud suhtlemine nii masinlik ja tundetu kui ta algul paista võib. Ta tahab vaid veidi uusi teadmisi, julgust neid teadmisi kasutada, harjumust ja kogemusi
erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud. Tegelasi on võimalik ära tunda tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud. Bütsantsi arhitektuur Al 6. saj eKr Kreeka koloonia, paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- Constantinuse järgi, hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia. Kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist, valitsejaks piiramatu
tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. 9.Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika ei olek selleks sobinudki. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda, erinevalt antiikkunstist, kus kujutati inimesi tihti alasti. 10.Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Bütsantsi arhitektuur 1.Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? 395. aastal jagunes Rooma riik kaheks, Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks ehk
Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt „lohakaks“.
Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies-
Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Hilisemal ajal aga sattus Manet ise oma noorte austajate mõju alla ning tema maalidesse ilmus rohkem õhku, valgust ja heledaid värve. Siiski ei saanud Manet`st impressionistide rühma liiget, ka ei esinenud ta nende grupinäitustel. Manet säilitab huvi oma piltide tegelaste hingeseisundi vastu, kuid vihjed neile jäävad alati delikaatseks ega muutu literatuurseks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies-
nõudes näiteks Aabrahamilt Iisaki ohverdamist või tehes muid ,,jubedusi". Kasvas ka skepsis oma isa poolt kuulutatava tõe ning kõige kirikuga seonduva suhtes. Jällegi näib kõrvaltvaatajale peaaegu ilmsena, et tegemist on tüüpilise ,,pastoripoja" alateadliku mässuga ümbritsevate ootuste vastu. Need nõuavad eeskujulikkust, kiriku au kõrgel hoidmist ning pea ingellikku käitumist tavaliselt lapselt. Siiski ei näe Jung siin seost isikliku hingeseisundi ning perekonnas valitsenud pingetega, vaid vaatleb eelpoolkirjeldatut kui objektiivset, numinoosset ja kosmilist tõeilmutust. Jungi kriitilisus, aga samuti kaastunne oma isa suhtes süveneb järjest. Tema tahe on aidata oma isa - kes on doktorikraadiga, kuid kramplikult pimedast uskumisnõudest kinnihoidev mees - kuid ta ei tea, kuidas seda teha. Jung oli veendunud, et kui isa oma kahtlustele järele annaks, saabuks tema vabanemine ning lunastus
ja asjalikult. Patsient näeb ja kuuleb teid ning igasugune kiirustav või närviline maneer tundub talle tema seisundi kohta käivat. Jälgige oma kehahoiakut ja püüdke patsiendiga tema silmade kõrguselt suhelda. See annab mitte ainult eelise suhtlemisel, vaid on enamasti ka kõige ergonoomilisem asend. Ärge käituge patsiendiga kehahoiaku ega sõnade poolest ülalt alla. Jälgige ka patsiendi enda kehahoiakut. See annab teavet mitte ainult tema kehaliste valude, vaid ka hingeseisundi kohta. 155 Erakorralise meditsiini tehnikuna peate patsiendi läbivaatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks tema intiimruumi tungima, ilma et patsient teid tunneks või oleks jõudnud teid usaldama hakata. Selge teadvusega patsientide ja eriti laste puhul pidage alati kinni Euroopa kultuuriruumis kehtivatest sündsatest inimestevahelistest kaugustest. Enne elamusse või tuppa sisenemist koputage. See on lühike ja viisakas üleminek avalikust ruumist patsiendi sotsiaalsfääri
annaabi.ee 
