Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni.
Pärast paberi laialdasemat levikut hakkas papüüruse valmistamine hääbuma ning taasavastati ales 20. sajandil. · Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. · Antiikaja rullraamatu ehk voluumeni pikkus oli väga erinev, tavaliselt 6...10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine. Erinev oli ka rulli kõrgus: 5...40 cm. · Hilisantiigis (u esimesel neljal sajandil pKr) ja varakeskajal alguses (dateeritakse aastatesse 476-1054 pKr) kasutati kirjutustahvleid, aga loomulikult ka papüürust. Umbes 6. saj paiku hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast. Õige varsti hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgamenti valmistati töödeldud loomanahast, vaigust ja vetikatest
küüniliselt. Nimi viitab eelkõige nende eluviisile mis oli väidetavalt olnud sarnane koera omaga. Materialism - on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. IV Selgita Mille poolest erinevad teineteisest mütoloogiline ja filosoofiline mõtlemine? Millised olid antiikmõtlemise ja kristliku mõtlemise vahe? Milles seisneb Sokratese erakordsus? Miks oli hilisantiigis oluline kritlike apologeetide tegevus Milles seisnesi Aristotelese käsitluses hea elu? Milline oli Platoni ideaalriik? Milline oli Epikurose käsitlus naudingutest? Milleks tegeleti keskajal jumalatõestustega?
ajal ehitati akvedukte sillataolistele kaaristutele toetuvate kaetud veerennidena, millest on tänaseni paljud säilinud]), rooma dekoratiivse fassaadiga korruselamud, paleed, keisrite foorumid, võidu- ehk triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid · Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele · Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis eelkäija Avalikud mängud · Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal jäi usuline külg kõrvale ja gladiaatorite võitlustest said
5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õitseaeg * kaubanduse areng
loodusekujutusest kuni range stiliseerimiseni. väänel - köitraag, väänlev taimmotiiv dekoratiivkunstis lehtornament - vähemal või suuremal määral stiliseeritud lehtedest või õitest koosnev harilikult korduva motiiviga kaunistus arhitektuuris, tarbe- või raamatukunstis (palmett, arabesk, akantus, liilia) fiibula - pronksist või õilismetallist pannal riiete kinnitamiseks hilisantiigis ja rahvasterändamise ajal agraff - ilupannal, riietushaagid, ühendav metallklamber kotkasõlg - kotkakujuline pannal rahvasterändamise aja kunstis, kaunistatud klaasoterdisega klaasoterdis - bütsantsiaegse kärgsulatuse liik rahvasterändamise aja kunstis, kus sulatise asemel asetatakse kuldvaheseinte vahele vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaaspärlid
vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde. Seega on tahtevabaduse probleem spetsiifiliselt kesk- ja uusaegne küsimus. Juba hilisantiigis leiti, et vaba on see, kes elab oma mõtete ja veendumuste järgi välisest sunnist hoolimata. Vabadusest saab mõtteprotsess, mille abil ennast maailmast välja arutleda. Kristluses see võimendub: filosoofia ei nõua vabaduselt enamat, kui tahte rakendamist tulemustest sõltumata. Arusaama, et igal sündmusel on põhjus nimetatakse determinismiks (ld determinare´piire kindlaks määrama´). Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline.
Nad vastandasid end romantikute subjektivismile ja tundelisusele; taotlesid objektiivset ilu, püüdlesid täpse ja laitmatu tööosavuse poole, valides eksootilisi ja klassikalisi teemasid. Parnassianism oli omane 19. sajandi positivismi perioodi Prantsuse luulele. Ilmnes pärast romantismi ja enne sümbolismi. Reaktsioon romantismi vastu (liigne sentimentaalsus, kohatu sotsiaalne ja poliitiline aktiivsus). 17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus? Hilisantiigis esinesid paganlik ja kristlik kirjandus paralleelselt, kuid hakkas toimuma teatav kristliku kirjanduse tõus. 18. Loetlege barokk-kirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt. Marinism – Itaalias, reaktsioon klassitsismi vastu, ekstravagantsed metafoorid, liialdused, fantastiline sõnamäng originaalmüütides. Eesmärgiks jahmatada. Süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline.
37. Nimetage barokkkirjanduse iseloomulikke jooni. Barokkkirjandus armastas allegooriaid ja metafoore. Iseloomulik oli mingisuguse ime otsing, eriti marinismis. Kasutati palju vastandeid ja kontraste. 38. Nimetage Itaalia renessansi suurkujusid. Petrarca, Boccaccio, Bruni, da Vinci, Machiavelli 39. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. 40. Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed 4 *) fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *) ideede lõtv seotus *) paranoilisus
on kustutatud (papüüruselt) või maha kraabitud (pärgamendilt) ning asendatud uuega. Enamasti kasutati sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult esialgse tekstina, tehakse nüüdisajal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada nt Cicero „De re publica“ (riigist) kuigi sellele on peale kirjutatud Augustinuse „De civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel) 13.Miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid? Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõraks
Enamasti kasut. Sellist moodust materjalinappuse pärast. Teoseid, mis on säilinudki ainult p-i esialgse tekstina, tehakse nüüdisjal loetavaks fototehnilise menetlusega. Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj. Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). Ja kristlus... 13
Nii on õnnestunud taastada näit Cicero ,,De re publica" (,,Riigist"), kuigi sellle on peale kirjutatud Augustinuse ,,De civitate Dei" (,,Jumala riigist"). 5 Käsikirjaline leht, millelt tekst on maha kraabitud ja mida on uuesti kasutatud. 12. Nimetage ja iseloomustage tegureid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. · Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüroselt pärgamendile 2/4. saj. · Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). 13
1) millest koosnes ja mida sümboliseeris objekt antiikmaailma Parthenoni tempel: ehisviilud jaoks, Idapoolne ehisviil: Athena sünnib 2) kuidas pärandiobjekt unustusse Zeusi peast vajus ja Läänepoolne ehisviil: Athena ja osaliselt hävis, Poseidoni võitlus 3) kelle poolt, millal ja kuidas antiikne objekt Parthenon hilisantiigis ja pärast taasavastati ja maailma antiikaega kultuuriavalikkusele Vandaalitsemised ja uuesti eksponeeriti, funktsioonimuutmised: 4) millised pärandivaidlused ja miks 283 heruulide rünnak, on nende 58283 slaavlaste rüüsteretk, objektide ümber tekkinud, millised on 8.9. saj. ikonoklasm (kujude osapoolte argumendid. purustamine), muudeti kristlikuks
kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine. Sakramentide andmine neile keelati, kuid hiljem
Aastal 1000 tunnustas iseseisvatena Poolat ja Ungarit. Rooma rahvas tõusis Otto vastu üles. Keskvõim riigis nõrgenes, hertsogid tõstsid pead. Tundis vähem huvi Saksa asjade vastu. Sai lüüa Rooma mässulistelt ja Sitsiilia araablaste ja bütsantslaste koalitsioonilt. Kolme Heinrichi Otto-nimelist järeltulijat nimetatakse ka Ottoonideks . Translatio imperii Tähendab maailma metafüüsilise võimu kandumist ühest riigist järgmisele (impeeriumite järgnevus). Ilmus hilisantiigis ja varakeskajal. Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt otsemaksu. Tihti jäeti piiskopi või
Tiitliga urania soendus tihendalt ka pandemos (kogu rahva) tiitliga. See oli riiki ja kodanikkonda ühendav kultus. Teebas mütoloogilisl tasandil mängis olulist rolli ka Aphrodite ja Arese tütar Harmonia, kes abiellus Teeba rajaja Kadmosega. Tema sõjakat poolt rõhutab Aphrodite paarisoleks Aresega. Tal oli peale Harmonia veel lapsi. Phobos (hirm) ja Deimos (õud). Aga ka Eros (armastus) ja Himeros (iha). Erost ja Himerost kujutati tiivuliste noormestena, hilisantiigis muutusid pisikesteks poisikesteks, amoriteks. Nad lasid armunooli. Erosel oli ka sõjalis-sportlik aspekt, gümnaasiumi staadionite ja üldiselt spordi kaitsejumal. Tal oli ka areslik joon, talle ohverdati enne lahingut. Mõnel pool austati teda kõrvuti Athenaga. Eros näitab Aphrodite sõjakat külge, olles samal ajal erootiline. Aphroditel endal on ka sõjakas joon. Iiliases on teda kirjeldatud, ta on troojalaste poolt (aineias, tema poeg, võitleb ka nende leeris)
Vatkani vapil/lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea. Sufragaan piiskopid alluvad piiskopid. Metropoliit peapiiskop. Diötsees piiskop. Itaalia piiskopkonnad pisikesed ja vaesed, Reinimaal suured ja rikkad. Ida Rooma riigis kerkisid esile üleregionaalsed kirikujuhid ehk patriarhid (Aleksandria patriarh, Konstantinoopoli patriarh). Rooma paavst vs Konstantinoopoli patriarh Kristlus levis juba antiikajal väljapoole Rooma riigi piire. Hilisantiigis oli arvukalt usulisi koole ja suundi. ARIUS Usuvool. AREIOS levitas antitrinitaristsset õpetust, mis eitas kolmainsust. ATMANASIOS Aleksandria metropoliit. Õpetused Lähis Idast, kristluses esinevaid õpetusi, nt arius, mis sai nime Areiose järgi. Kontsiil ehk sinod onkirikukogu, kuhu tulid juhtivad vaimulikud, piirkondlikud või üle riigi. Matteuse, Markuse, Luuka sünoptilised ehk kokkukuuluvad. Matteuse, Markuse, Luuka, Johhanese kanoonilised.
Euroopas kasutati puu- ja vahatahvleid. Vahatahvlid seoti tahvli nurkadesse või servadesse puuritud aukudest läbi aetud paelaga ühelt servalt kokku. Kirjanduslikku teksti tahvlitele talletada oli tülikas, selleks oli vastuvõetavam papüürus. Papüürust õpiti valmistama esmakordselt 4000. aasta paiku eKr Egiptuses. Papüüruskäsikirju kirjutati veergude kaupa ja käsikirju hoiti varre ümber rulli keeratuna puit- või nahkkestas. Hilisantiigis ja varakeskajal kasutati kirjutustahvleid. Seejärel hakati kirjutama pärgamendile, mida valmistati eriliselt töödeldud loomanahast. Ligi 1500 aastat tagasi hakati pärgamenti köitma ja kaantega katma. Antiikaja rullraamatu ehk voluumeni pikkus oli väga erinev, tavaliselt 6...10 m. Pikim säilinud rull on 40-meetrine. Erinev oli ka rulli kõrgus: 5...40 cm. Hiinas tuli alates 7. sajandist seoses puulõike levimisega rulli asemele voldik (lõõtsakujuline kaust).
Samuti usuti, et märtrisurm on jumalale meelepärane. Islamisusulised olid keelanud kristlaste palverännakud Jeruusalemma ja hävitanud Püha Haua kiriku. Õiguslikus mõttes olid kõik ristisõdijad palverändurid. Ristisõjas osalemine tagas hingeõnnistuse. Õiglane sõda - sõda kristlike naabritega; vägivald on halb, kuid teatud olukordades vajalik; sõdima peab kui alam, aadlik; sõditakse rahu ja korra eesmärgil. Indulgentsiteoloogia teke - Sai vaikselt alguse hilisantiigis. 6.sajadi alguses hakati karme patukahetsusregulatsioone asendama leebematega- palvetamine, almused, annetused, rahalised trahvid- olenevalt patu raskusest. Seni aga tähendas see aga lihtsalt patu leevendamist. Esimese täieliku patukustutuse andis välja paavst Urbanus II seosed ristisõja väljakuulutamisega. Risti võtmine, ristisõjatõotuste väljalunastamine - Anti tõotus võtta rist ja minna Itta uskumatutega võitlema Risti vastuvõtmine oli õigusakt, pidulik vandetõotus
annaabi.ee 
