hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi, ajastu lõpuks lagunes kaheks osaks- Lauraasiaks ning Gondwanaks Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont, tiibsisaliku rekonstruktsioon Juura
1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5
Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4. Mis oli Wegeneri teoorias viga?
Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused
süvapuurimine, millega tehti kindlaks,et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeani keskahelikule. Millise teooria ta rajas? Tema hüpoteesi kinnitas ka asjaolu,et mõne väljasurnud looma fossiile leiti üksteisest kaugel asuvatel mandritel.Teooria põhjal ei olnud nendel kaugetel aegadel need mandrid üksteisest eraldatud ja ookean tekkis nende vahele alles hiljem. 3) Kuidas tõestas Wegnes fosiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna- Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ookeni ületamata. Mis oli selle mandri nimi? Selle mandri nimi oli Pangaea. 4) Mis oli Wegneri teoorias viga?
* linnud * eeldused imetajate tekkeks 6) Perm * sood kadusid *hävis u 95% kõigist liikidest * maismaa suuremalt jaolt koondunud ekvaatori *paljasseemnetaimed ümbrusse, moodustades hiidmandri Pangea *imetajatelaadsed roomajad KESKAEGKO 1)Triias * lõpuks lagunes Pangea hiidmanner kaheks *3 laadi org-e: ND 1) Lauraasia (Euraasia, Põhja-Ameerika) 1)vähesed, kes suutsid üle elada Permi ajastu lõpu MESOSOIKU 2) Gondwana (Lõuna-Ameerika, Aafrika, katastroofi M Austraalia, India, Antarktika) 2) ajutiselt eksisteerinud uues org-d, peagi
ookean Maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja - kilpkonnad Kriit(145,5-65,5) Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine.Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg Taimestikus valdasid Kriidi keskpaigani palmlehikud,
jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Clepsydra_Geyser_at_Fountain_ Paint_Pot_in_Yellowstone.JPG Küsimused ootasid ? vastust ... · Miks Atlandi ookeani vastasrannikud oma kujult kokku sobivad? · Alfred Wegener avaldas 1915. a töö "Mandrite ja ookeanide teke" mandrid on tekkinud hiidmandri · Arthurlagunemisel Holmes 1933. a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ... · Mandrite kontuurid sobivad kokku · Sarnaste liikide kivististe esinemine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritel · Fossiilsete kütuste leidumine külmadel
geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Kõige põhjalikum geograafiline muutus Paleogeeni ajastul oli Maa jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja lõpptulemuseks oli kontinentaalne jäätumine.
kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste
org/wikipedia/commons/f/f1/Aa_large.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Clepsydra_Geyser_at_Fountain_Paint_Pot_in_Yellowstone.JPG Küsimused ootasid vastust ... ? · Miks Atlandi ookeani vastasrannikud oma kujult kokku sobivad? · Alfred Wegener avaldas 1915. a töö "Mandrite ja ookeanide teke" mandrid on tekkinud hiidmandri lagunemisel · Arthur Holmes 1933. a mandrid paneb liikuma vahevöös toimuvad aine liikumised · 1960. aastatel tõestasid süvapuurimised, et mida lähemal ookeani keskahelikule, seda nooremad on kivimid: mandrid triivivad! http://wikipedia.ee/wiki/Alfred_Wegener Mandrite triivi tõestavad ... · Mandrite kontuurid sobivad kokku · Sarnaste liikide kivististe esinemine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritel · Fossiilsete kütuste leidumine
põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemise ja laamade teineteisest eemaldumise. Lõhesid mööda tuleb maakoorde magma, mis tardub seal ning tekivad ookeanilised maakoort moodustavad kivimid. Mandrid võivad läbi viia horisontaalsuunalisi triive. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid ehk superkontinentideks. Näiteks on Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, mida ta nimetas Pangaeaks 7. Vulkanismi põhjused, liigitus, tagajärjed, ohud. Vulkaan tekib, kui magmat koguneb maakoorde tekkinud lõõri liiga palju ja siis ta pressib end välja igaljuhul. Liigitus: Kustunud, suikuvad, aktiivsed. (Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid). Mudavoolud, eraldub mürgine süsinik ja vääveldioksiid ning N,Cl,F jt ühendid, ,,suits". Maavärinad, varingud, maa liikumine. Inimestele kes elavad liiga lähedal, võivad surra. Taimestik, loomastik hävib. 8
Lõplikult kinnitas laamtektoonika õigsust ookeanipõhja süvapuurimine millega tehti kindlaks, et ookeanipõhi on seda noorem, mida lähemal on ta ookeanide keskahelikele. 4 Triivivatest mandritest Alfred Wegeneri oli meteoroloog, hariduselt aga astronoom. Hukkus Gröönimaal meteoroloogilisel ekspeditsioonil. (1930). Oma teooria, et Maal oli kunagi üks suur manner, ja üks suur ookean, ning selle hiidmandri jupid triivisid üksteisest eemale, esitas ta 1915 välja antud raamatus "Die Entstehung der Kontinente und Ozeane" Mitte ükski geoloog tema vaateid tõsiselt ei võtnud - kuidas olekski olnud see võimalik! Puudus ju põhjus, mis võinuks põhjustada mandrite triivi. Muuseas, seda põhjust, head teooriat maakoore all toimivate liikumiste kirjeldamisel ei tea teadlased tänase päevani. Imelik, et sama argument Wegeneri teooria vastu on jõus nii 1915
ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Hiidsisalikud ehk dinosaurused (Dinosauria) olid Triiasest kuni Kriidi ajastu lõpuni elanud roomajad. Hiidsisalike kivistunud luid on leitud kõikidelt mandritelt. Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni. Kriit Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said valdavaks pärisluukalad.
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus
Nimeta kolm suuremat väljasuremist. Mis põhjustas väljasuremisi ning milliseid muutusi need Maa loomastikus (taimestikus) põhjustasid (põhjused kolm erinevat, muutused üldiselt)? 1) Ordoviitsiumi väljasuremine on suuruselt teine väljasuremine Maa ajaloos hävinud sugukondade osakaalu poolest. Väljasuremise käigus hävine rohkem kui 60% meres esinenud selgrootutest. Selle väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Godwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme alanemine. Alanenud veetase põhjustas elupaikade hävinemist rannikualadel. 2) Maa ajaloo suurim väljasuremine toimus Permi ajastu lõpul. Hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Välja surid Vanaaegkonnale tüüpilised trilobiidid ning suurem osa käsijalgsete perekondi.
- Mis viitab mandrite triivile? Kuumad täpid: - Mida märgib kuumade täppide esinemine? - Kuidas kasvab kuuma täpi joonelise ahelike vanus laama liikumise suhtes? - Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid? - Mis on aulakogeen? - Mida märgib kontinentaalne riftistumine? - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? Eksogeenne geoloogia Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud setted muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid:
See oli Maa ajaloos rahulik aeg. Mandrid olid siis madalamad kui nüüd, kliima oli soe ja vulkaanipurskeid esines suhteliselt harva. Arvatakse, et kambriumi ajastu lõpul ilmusid juba esimeste selgroogsete eellased. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarused olid veel vasemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe) ja permi ajastutega,kaldus maa ja
Alaska) ja polümetalle (Kordiljeerid) (I. Arold, 1987) 3.3 Kriit Ajastu nimi pärineb talle tüüpilisest settest kriidist mis kujutab endas foraminifeeride ja mikroskoopiliste viburloomade kodade massilist ladestust (I. Arold, 1987). Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud tütarkontinentideks. Joonis 16. Hilis-kriit Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid), merisiilikud ja karbid, tekkisid pelaagilised foraminifeerid (globigeriinid), kalade hulgas said
Ajastu teisel poolel kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes. Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. UUSAEGKOND (Algas 65,5 miljonit aastat tagasi) Uusaegkond hõlmab kolme geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Paleogeen Neogeen Kvaternaar PALEOGEEN (65,5 - 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng - ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised.Austraalias arenesid kukkurloomad.
Maismaa niiske. Siis tegid kiire arengu kahepaiksed ja roomajad. Suurused olid väikese, kuid niisketes soistes alades olid neil üsna soodsad tingimused. Metsad olid võimsad. 4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud polnud puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast, mis tänapäeval on kivisüsi. Hiidmõõtmetes putukad. Kiili tiibade sirutus oli 70 cm. Ka meredes toimus kiire areng. · PERM 299-251 m.a.t. · Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad · Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv · Kahepaiksete ja luukalade kiire areng · Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke · Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega
maapinnale välja murrab. Põhimõtteliselt samasugused, maa sügavast vahevööst kerkiva basaltse madma tõusuvoogudega on seotud ka vähesed mandrite sisemaal paiknevad vulkaanid. Sellisteks on Ida-Aafrika kirtmaal Tansaania, Keenia ja Etioopia kandis olevad tulemäed, sealhulgas Kilimanjaro, Keenia, Meru jt. Need paiknevad mandrilise maakoore hiidlõhangu piires, mille pikkus on 6500 ja suurim laius 110 kilomeetrit, mida võib pidada kunagise Gondwana hiidmandri killunemise jätkuks ehk teiste sõnadega uue, avaneva ookeani tekke algstaadiumiks.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 3.4 Vulkaanide paturegister Santorin, Egeuse meres, u 1500 eKr, plahvatuse purustas Thera saare, hiidlaine ja tuhasadu laastasid Kreeta saart, mõnede oletuste kohaselt hukutasid need Vana-kreeka minose kultuuri, seostatakse ka Altantise juhukga, ohvrite arv teadmata. 13 Kokkuvõte
- Mida märgib kontinentaalne riftistumine? Uue ookeani teket - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? Ühe mandritevahelise ookeanilise basseini arengustsenaarium selle avanemisest kuni sulgumiseni - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? o Tekib graniitne mandrikoor o Paneedi pinna-vahevöö vahel tsirkuleerib basaltne ookeanikoor o Mandrite triiv, vulkaaniline tegevus - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? mandrite ääred kattuvad justkui puzletükid Eksogeenne geoloogia: Setted Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks
Skaala - mõju on globaalne, taksonoomiliselt lai ja kiire Taksoni säilumine on puhas õnn 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal Peamised põhjused: vulkaaniline aktiivsus, meretaseme langus, kokkupõrge taevakehaga, globaalne jahenemine/soojenemine, laamade liikumine Hilisordoviitsiumi väljasuremine toimus 440-450 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul. Väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Gondwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine, mandrijäätumine ja maailmamere veetaseme alanemine. 84-85 % liikide arvust hävis Hilisdevoni väljasuremine toimus 360-375 miljonit aastat tagasi Devoni ja Karboni üleminekul. Suur veeliste organismide väljasuremine. 79-83% liikide arvust hävis. Permi lõpu väljasuremine toimus 251 miljonit aastat tagasi Permi-Triiase ajastute
Palju käsijalgseid ja karpe KARBON, maismaa, taimed Mandrite koondumine hiidkontinendiks Gondwanal ulatuslikud liustikud Seemnetaimede levik Ulatuslike söeladestute teke Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35% Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t.
Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad. 3) Vanaaegkond: 540-250 miljonit aastat. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Pangaea.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja peaaegu elutu lame tasandik. Hoopis vaheldusrikkamat pilti pakkus madalmeri oma rikkaliku taime-ja loomariigiga ning mitmekesiste setetega. Ookeaniavarud olid veel vaesemad, sest vähesed selgroogsed - lõuatud ja kalad alles valmistusid oma võidukäiguks. Vanaaegkonna teisel poolel, devoni, karboni(kivisöe)
kulutus. Arvatavasti toimus aeg-ajalt küll mere 2. Kuidas ja miks on pealetung, kuid sellele viitavaid setteid pole murenemiskooriku keemilis- säilinud. mineraloogiline koostis seotud murenemise kohas valitsenud - u 1,1 miljard a. tagasi oli hiidmandri Rodinia kliimavööndiga? osa 10. Misasjad on, kuidas ja kus 15. Millele viitab setendites esinev - u 1100 Ma ekvaatori lähistel kuhjuvad kaustobioliidid? glaukoniit? Mis asi viimane
Palju käsijalgseid ja karpe. o Maismaa, taimed: mandrite koondumine hiidkontinendiks. Gondwanal ulatuslikud liustikud. o Seemnetaimede levik. Ulatuslike söeladestute teke. o Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35%. o Kliimavööndid: niiske troopika, sesoonne troopika, subtroopiline kõrb, soe parasvööde. o Ilmusid esimesed roomajad, lendavad putukad. Perm: kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tõttu, ulatuslikud kõrbealad. o Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv. o Kahepaiksete ja luukalade kiire areng. o Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke. o Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Tähtsamad
Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla Sündiv ookean – Punane meri Vaikne ookean – aktiiv-ääreiline ookean Atlandi ookean – passiiv-ääreline ookean Vahemeri – keskahelikuta hääbuv ookean Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? – mandrite ääred kattuvad justkui pusletükid Lubjakivi keemiline koostis – kaltsiumkarbonaat ● Tüüpilised settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Liivakivi ○ Savikivi ● Purdkivimid e detriitsed kivimid: ○ Liivakivi ○ Savi ○ Konglomeraat ● Biogeensed settekivimid: ○ Lubjakivi ○ Turvas ○ Põlevkivi ● Kemogeensed e
annaabi.ee 
