saadakse fotosünteesi peamine lõpp-produkt – glükoos. Fotosünteesi iseloomustab summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Fotosünteesi tähtsus: Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest.
Fotosünteesi tähtsus: · Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine tootmine · Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides · Toiduahela esimene lüli · Toit heterotroofidele · Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel · Süsinku- ja hapnikuringes tähtsal kohal · Fossiilsete kütuste teke Valgusstaadium - toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastides. Lähteained: H2O( ja valgusenergia), saadused: O2 (pimedusstaadiumi protsesside jaoks ATP ja NADPH2)Valgusstaadiumis toimub klorofülli ergastamine. Ergastunud energia arvelt lagundatakse vee molekule ja eraldub gaasiline hapnik
GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-allikas: NADPH2. Sünteesitakse glc, kasutatakse ATP energiat. Glcst ja Calvini tsükli vaheüh-dest toodetakse vajalikud lipiidid, aminohapped Fotosünteesi tähtsus: orgaaniline aine-ained ja energia heterotroofidele; O2-hingamiseks, põlemiseks, O3; tagab aineringe Etapp glükolüüs tsitraaditsükkel hingamisahel Anaeroobne glükolüüs Kus tsütoplasmavõr mitokonder Mitokondri Lihaskoe rakud toimub? gustik sisemembraani harjakestes
Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid. Kokkuvõte Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks. Samuti ei saa ka autotroofid elada ilma heterotroofideta, sest siis poleks neil kedagi, kes toodaks hapniku (teoreetilised regulaarsed metsa tulekahjud ja vulkaani pursked toodaks). Fotosünteesi käigus saadakse hapniku ja orgaanilist ainet. Fotosüntees on ka vajalik osoonikihi säilitamiseks. Fotosüntees hoiab ka tasakaalus erinevate keemiliste ühendite ringed.
3.Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumit · fotosünteesi valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: -- klorofülli ergastamine valguse poolt; -- veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; -- ATP süntees elektronide energia arvel; -- vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 4. Fotosünteesi tähtsus · Fotosünteesi tähtsus on sellest võrrandist tuletatav: -- orgaanilise aine tootmine (taime kasv, heterotroofidele toit); -- hapniku tootmine (organismidele, sh taimedele endile hingamiseks, hapnikuaatomitest moodustub ka osoon - O3 kiht kaitseb Maad liigse ultraviolettkiirguse eest); -- süsihappegaasi sidumine atmosfääris 5. Fotosünteesi intensiivsust mõjutavad tegurid · valguse intensiivsus, temperatuus, CO2 hulk õhus, Taimede varustus vee ja mineraal ainetega, taime füsioloogiline seisund, taimeliik 6. Nimeta rakuhingamise etapid ja toimumis kohad
• Hapnik läheb rakust välja • Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium • Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas • Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH 2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) • Vajalik energia saadakse ATP-st Fotusünteesi tähtsus: • Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele • Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid • Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks • Fotosünteesil eralduv hapnik on tekitanud Maad kaitsva osoonikihi Glükolüüs: • Toimub tsütoplasmavõrgustikus • Põhiprotsessiks on 1 glükoosimolekuli lagunemine 2 püroviinamarihappe molekuliks • Eralduv vesinik seotakse NADH2 -te • Vabaneva energia arvel sünteesitakse 2 molekuli ATP-d
Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi tähtsus: Põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil Hapniku tähtus: Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates osüdatsiooniprotsessides (hingamisel) Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase kosmilise ja UV kiirguse eest
kloroplastideta rakkudes. 2) Glükoosist moodustub varutärklis, mugulates, sibulates, risoomides, maaalustes juurtes, rakukestas olev tselluloos. 3) Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest sünteesitakse lipiide, aminohappeid. 4) Eralduv hapnik on kloroplastidega rakkudes kohe kasutatav energia saamiseks. 5) Osa taime rakkudest toituvad heterotroofselt, see tähendab saavad glükoosi nendest rakkudest, kus toimub fotosüntees. Heterotroofidele (tavalistele organismidele): 1) Kannavad fotosünteesil salvestatud energiat ühelt organismilt teisele- toiduahel 2) Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad orgaaniliste ühendite järk-järgulisel oksüdatsioonil. 3) Hingamise käigus eraldub keskkonda süsihappegaas, mis seostatakse orgaaniliste ainete koostisse fotosünteesi käigus- sellega tagatakse süsinikuringe. 4) Taimed on loomadele elu- ja varjupaigaks 5) Tarvitavad hingamisel hapnikku Biosfäärile:
Fotosüsteem toimub valgusstaadiumis. Hapnik tekib valgusstaadiumis ja on valgusstaadiumi lõppprodukt. ATP ja NADPH2 on ka lõppproduktid. Calvini tsükkel on seotud pimedusstaadiumiga. Glükoos on fotosünteesi põhieesmärk. FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS: · Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav ilma fotosünteesina · Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii autotroofidele kui heterotroofidele · Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides · Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil HAPNIKU TÄHTSUS: · Osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (rakuhingamine) · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks (ekraan kaitseb meid ülemäärase kosmilise ja ultraviloet kiirguse eest) Fotosünteesilt saadav hapnik on vajalik põlemisprotsessides
12 NADPH2 12H2 +NADP Pimedusstaadiumi lõpptulemusena tekib kaks kolmesüsinikulist suhkru molekuli, mille omavahelisel ühinemisel saadakse glükoos 4 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12 NADP NADP ja ADP-d on uuesti võimalik kasutada valgustaadiumis, glükoos väljub kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise Fotosünteesi tähtsus FS on vajalik heterotroofidele, kes ise anorgaanilisest ainest orgaanilist ei suuda sünteesida Vee fotooksüdatsioonil eralduv hapnik on vajalik kõikide organismide hingamiseks FS vajalikkus taimedele: o Igas taimes on heterotroofselt toituvaid rakke, mis saavad suhkrud nendest rakkudest, kus toimub FS või tärklise hüdrolüüsil o Calvini tsüklist saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees o Heterotroofselt toituvatele rakkudele on õhuhapniku vaja glükoosi oksüdatsiooniks
6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP 18 ADP + 18 P1 Tulemus: glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsükklist saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees Fotosünteesi tähtsus: - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine - Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid - Glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides - Toiduahela esimeseks lüliks (toiduks heterotroofidele) - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel
Hapnik läheb rakust välja Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH -st ja süsihappegaasist tekib 2 glükoos (Calvini tsükkel) Vajalik energia saadakse ATP-st 12. Fotosünteesi üldvõrrand. 13. Fotosünteesi tähtsus. Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks Fotosünteesil eralduv hapnik on tekitanud Maad kaitsva osoonikihi
*Kirjelda Calvini tsüklit - toimub kloroplasti lamellidest väljaspool *Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi pimedus-ja valgusstaadium? - Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. *Selgita fotosünteesi tähtsust! - 1. anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine 2. glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides 3. Toiduahela esimeseks lüliks 4. Toiduks heterotroofidele 5. Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel 6. Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal 7. Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas)
ainevahetus on aeglane. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Spoorid taluvad madalaid temperatuure ja lühiajalist keetmist. Tähtsus: Täpse bakterite arvu välja selgitamine on võimatu, sest nad paljunevad väga kiiresti ning uusi liike tekib pidevalt juurde. Kohastuvad edukalt muutuva keskkonnaga. Valdav osa bakteritest on heterotroofid. Omastavad toitained osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Suudavad lagundada ka selliseid ained, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (nt. tselluloos, nafta). Lagundavad jääkaineid ja surnud orgasnisme. Moodustavad koos teiste heterotroofidega laguahelaid, milles oksüdeeritakse looduses leiduvad orgaanilised ained järk-järgult lihtsama ehitusega ühenditeks, mille lõpp- produktiks on anorgaanilised ühendid. Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline roll mulla kujundamisel. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide looduslikes ringetes. Bakterid ümbritsevad kõiki organisme
2)FOTOSÜSTEEM I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. II ETAPP – PIMENDUSSTAADIUM. CALVINI TSÜKKEL. -süsihappegaas -glükoos -ATP, NADP, -ei vaja valgust Kuidas on pimendusstaadium seotud valgusstaadiumiga? Fotosünteesi tähtsus: Taimedele: eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismide rakud -FS tekkinud hapnikust saadakse energiat -sahhariidide moodustamine / lipiidide ja aminohapete süntees -on aluseks kõigi orgaaniliste ainete tekkeks. varuained Heterotroofidele: organismid ei saa elada taimede poolt esmalt moodustatud orgaanilise aineta -hapniku olemasolu on seotud fotooksüdatsiooniga, mis toimub fotosünteesi valgusstaadiumis -tänu hapnikule on osoon Biosfäärile: tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe -kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia arvel -seos kliimasoojenemisega – FS seob süsihappegaasi -gaasivahetus toimub taimedel õhulõhede kaudu.
kaudu taime sisenenud CO2 ,, vesinukuallikaks on NADPH2 , energiaallikaks on vaja 18 ADP +18P , glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise, glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesi tähtsus- anorgaanilistes ainetest esmase orgaanilise aine loomine, glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismis, toiduahela esimeseks lüliks, toiduks heterotroofidele, hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel, süsiniku ja hapnikuringis tähtsal kohal, fossiilsete kütuste teke(nafta, kivisüsi, maagaas) Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanides harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi
Sobivasse elukeskkonda tagasi sattudes jätkab bakter oma normaalset elutegevust. Bakterite koguarvu on võimatu öelda, kuna nad on väga väikesed ning paljunevad ja evolutsioneeruvad väga kiiresti. Seetõttu kohastuvad nad kiiresti ka muutuvate keskkonnatingimustega. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Makromolekulide rakku pääsemiseks eritavad bakterid väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid monomeerideks lagundavad. Bakterite hulka kuuluvad ka autotroofidest (sünteesivad orgaanilisi aineid anorgaanilistest ühenditest) rohe-, purpur- ja tsüanobakterid (e. sinivetikad, süsihappegaasi ja vee toimel toimub fotosüntees, eraldub hapnik, mürgised eritised põhjustavad nahalöövet jt.). Kuna bakterid osalevad kõigis aineringetes, on neil
Glükoosi süntees ja vaheühendi NADP ja ADP taastamine, CO2 sidumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? NADPH2, ATP 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? glükoos 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? Süsihappegaasist ja veest 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? Hapnik, vesi, 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 (nool üles) 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? Toiduks heterotroofidele, CO2 taaskasutamine, osoonikihi tekkimine, põlemine
Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi?Pimedusstaadiumis kasutatakse ära valgusstaadiumis moodustunud ühendeid. Selgita fotosünteesi tähtsust Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi). Hapnik on kõrvalprodukt. 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. Hapniku tähtsus looduses ja inimesele: · Hapnik osaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides (hingamisel). · Atmosfääris esinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks. Selline ekraan kaitseb Maad ülemäärase
12NADPH2 C6 H12O6 + 6H2O + 12NADP). Calvini tsüklis kasutatakse valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat (18ATP 18ADP + P). Reaktsinoonide käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumis, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastist ja on esmaseks energiaallikaks. TÄHTSUS Taimedele: a) energiaallikas heterotroofsetele rakkudele (sünteesitakse energiarikkaid org. ühendeid) b) hingamiseks c) materjaliks, millest nad koosnevad Loomadele: a) heterotroofidele toiduks b) hingamiseks c) aineringe Biosfäärile: a) hapnikatmosfäär b) osoonikihi moodustumine c) kasvuhooneefekti vältimine (CO2), tagab süsinikuringe VÕRDLUS FOTOSÜNTEES SARNASUS GLÜKOOSI LAGUND. 1. nõuab valgust 1. vesiniku kandjaks 1. ei nõua valgust vaheühend 2. kasutab H2O ja CO2 2. mõlemas on teatud osa 2. kasutatakse O2 ja
Pindmine äravool – sademete äravool Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Populatsioonilained - populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat adenosiintrifosfaadi (ATP) näol.
Vesinikuallikas NADPH₂ Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO₂ + 12NADPH₂ -> C₆H₁₂O₆ + 6H₂O + 12NADP 18 ATP -> 18 ADP + 18 P (ENERGIA VABANEB KA) NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgustaadiumi reaktsioonides. Fotosünteesi tähtsus Anorgaanilisetest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Glüksoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Toiduahela esimeseks lüliks Toiduks heterotroofidele Hapnik osaleb hingamisel, oskooni tekkel, põlemisel Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal Fossilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) RAKUHINGAMINE EHK GLÜKOOSI LAGUNDAMINE O₂ + C₆H₁₂O₆ -> CO₂ + H₂O ( FOTOSÜNTEESIGA RISTI VASTUPIDI) Rakuhingamine jagatakse 3 etappi: 1. Glükolüüs a. Toimub tsütoplasmavõrgustikul b. Glükoos lõhustatakse, tekib 2 püroviinamajahape molekuli ning 4 vesiniku aatomit:
jääkproduktina tekib hapnik. (Varrak 2008). Hapniku aatomid lähevad samuti glükoosi molekuli. Vett on vaja vesinikioonide saamiseks, kuna neid kasutatakse samuti glükoosi sünteesimiseks. Hapnik fotosünteesiks tuleb vee molekulist, mitte otse õhust. Fotosünteesil kõrvalproduktina vabanev hapnik läheb aga atmosfääri ja seda kasutatakse hingamiseks. Fotosüntees on oluline kõigile organismidele, nii taimedele kui heterotroofidele, samuti biosfääri säilimisele. (Sarapuu 2002) Fotosünteesi klassikaline põhivõrrand on järgmine. CO2 + H2O CH2O + O2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus Fotosünteesi käigus moodustunud orgaanilised ühendid on energia- ja süsinikuallikaks kõigile kemoorganotroofsetele organismidele ja fotosünteesivate organismide kudedele mis ei kasuta valgusenergiat. (Miidla 1984). Valdav osa maal
neeldunud süsihappegaasi ja valgusstaadiumist ülekantud vesinikku. Energia saadakse valgusstaadiumist sünteesitud ATP-lt. Vabanenud NADP ja ADP kasutatakse uuesti valgusstraadiumis. Glükoos jääb toime ja on teiste keerukamate ühendite lähteaineks. Pimedusstaadiumi ei saa valgusstaadiumita toimuda. Fotosünteesi tähtsus: 1. orgaanilise aine glükoosi süntees 2. põhiline energiaallikas 3. toiduahela esimene lüli 4. toiduks heterotroofidele 5. toodetakse hapnikku, mis osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel Fotosünteesi ja hingamise võrdlus Fotosüntees Hingamine * vaja valgust * ei vaja valgust * moodustub orgaaniline aine * orgaaniline aine laguneb * eraldub hapnik * hapnik neeldub * neeldub CO2 * CO2 eraldub
Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides; 1) Valgus siseneb fotosüsteem II pigmentidesse ja fotosüsteem I pigmentidesse Toiduahela esimeseks lüliks; 2) Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni Toiduks heterotroofidele; (fotolüüsi) Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Eralduvad vesinikioonid, elektronid ja hapnik Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; 3) ADP-le lisandub fosfaatrühm ning moodustub ATP Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas);
6ADP+6H3PO46ATP+6H2O *vesiniku sidumine NADP-ga 24H+12NADP12NADPH2 Pimedusstaadium Ting:ei pea olema vahetut valgust Toimumiskoht:kloroplasti lamellidest väljaspoolt Vajalikud ained:CO2-õhust,H-NADPH2-st,energia-ATPst 6CO2+12NADPH2C6H12O6+6H2O+12NADP 18ATP+18H2O18ADP+18H3PO4 Summaarne võrrand:6CO2+12H2OC6H12O6+6O2+H2O fotosünteesi tähtsus Taimele 1.energiaallikas(sünteesitakse energiarikkaid org.ühendeid) 2.hingamiseks 3.materjaliks,millest nad koosnevad Loomale 1.heterotroofidele toiduks 2.hingamine 3.aineringe biosfääris 1.hapnikatmosfäär 2.osoonikihi moodustumine 3.kasvuhooneefekti vältimine(CO2) Aeroobne glükoos kõigi rakkude tsütoplasmas esinev makroergiline ühend , mis osaleb raku aine-ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekahndjana. Aine ja energiavahetus (metabolism)- sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga
eraldub keskkonda. Tulemus : ATP, NADPH2, O2. II Pimedusstaadium - toimub kloroplastide stroomas.Ta ei vaja valgust, aga võib ka valges toimuda.Võib toimuda 24 h.Vaja : CO2(atmosfäärist), H (tekkis valgusstaadiumis, talletus NADPH2-s), ATP (tekkis ka seal). FS tähtsus - Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine; glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides; toiduahela esimeseks lüliks; toiduks heterotroofidele; hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) Fotosünteesi tähtsus taimedele saadakse glükoos, esmane tähtis energiaallikas.O2 hingavad taimed samamoodi nagu meie.Selleks, et glükoos ära lagundada. Spermatogonees- seemnerakkude e spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes.Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.On pidev protsess mis kulgeb kehatemp
Energiaallikas saadakse sünteesiks vajalikku energiat Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mullas,kivimites ja veekogudes olevate karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tüskliline muutumine org. ühendite süsinikuks ja tagasi. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta). fotoorganotroofid päikesevalgus Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast. Hingamise alusel jagunevad: aeroobsed bakterid vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik)
sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil · Kapnofiil bakter, kes on vajab eluks palju CO-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid) Rõhu mõju minroobidele · Mikroobid ei karda kõrget rõhku · Barofiilid mikroobid, kes eelistavad elada eriti kõrgetel rõhkudel (1000atm) · Üldiselt on bakterid barotolerntsed · Vaakumis mikroob elada ei suuda Osmootse rõhu mõju mikroobidele · pH mõju mikroorganismidele:
fotosünteesiks. See toimub taimerakkudes ja vaja on süsihappegaasi ja vett ja protsessi mõjutamiseks valgusenergiat, mille abil vee molekulidest saadakse ATP'd. Fotosüntees toimubki kahes staadiumis: valgusstaadium, kus lagundatakse vee molekule ja vajalik on valguse olemasolu ning pimedusstaadiumis, kus kasutatakse valgusstaadiumis moodustunud vesinikioone ja ATP'd ja tehakse süsihappegaasi abil valmis glükoos ja vesi. Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks. Samuti ei saa ka autotroofid elada ilma heterotroofideta, sest siis poleks neil kedagi, kes toodaks hapniku (teoreetilised regulaarsed metsa tulekahjud ja vulkaani pursked toodaks). Fotosünteesi käigus saadakse hapniku ja orgaanilist ainet. Fotosüntees on ka vajalik osoonikihi säilitamiseks. Fotosüntees hoiab ka tasakaalus erinevate keemiliste ühendite ringed. Mõisted:
V: Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 16) Mis on fotosünteesi põhieesmärk? V: 1) Valgusstaadiumis eraldub vee fotooksüdatsioonil hapnik, mis on väga vajalik taimedele hingamisel. 2) pimedusstaadiumi käigus toodetakse glükoosi, mida on vaja energiaallikana organismidel. 17) Milles seisneb fotosünteesi tähtsus heterotroofidele? V: 1)Fotosünteesi käigus toimub energia sidumine ökosüsteemidesse. Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks. 2)Autotroofsed organismid varustavad heterotroofe esmase orgaanilise ainega(glükoos). Heterotroofid ei tooda orgaanilist ainet. Toiduahelates toimub orgaanilise aine muundumine. 3) Fotosünteesil vabanev hapnik on vajalik kõigile aeroobsetele rakkudele !!ÜHESÕNAGA saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel!!!
mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtlasi eraldub O2. Fotosünteesi tähtsus: 1) Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. 2) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 3) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikus organismides. 4) Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. 11.Glükolüüsi olemus ja tähtsus. Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Tähtis on, sest organism saab selle abil energiat. 12.Antikehade mõiste ja tähtsus. Antikeha kaitsevalk; neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk
süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2 vesinikuallikaks on NADPH2 en.allikaks on vaja 18 ATP molekuli 6 CO2 + 12 NADPH2 --> glükoos + 6 H2O + 12 NADP 18 ATP--> 18 ADP + 18 P glükoos väkub kloroplastidest või moodustab neid sälitustärklise (mugul, juur, sibul, vili jne) glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS · varustavad atmosfääri hapnikuga · toiduahela 1ks lüliks · toiduks heterotroofidele · glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides · O2 osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel · süsiniku ja hapnikuringes tähtsal kohal · fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) · vüimaldab muundada valgusen. keemi.sks en.ks · vüimaldab toota CO2st suhkruid · lk 23 VAATA ÜLE ANAEROOB. GL. TAIMER.D ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS LOOMARAKKUDES RAKUHINGAMINE organismile vajalik en
o 3. astme tarbijad e karnivoorid III ja järgnevad troofilised tasemed TARBIJAD, TIPPKISKJA Viimane troofiline tase LAGUNDAJAD Parasiidid on organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad neid või nende koostisosi või toitaineid oma elutegevuseks Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Sekundaarproduktsioon - toiduahela teise astme organismide talletatud energiahulk. Sekundaarprodutsendid on tavaliselt taimedest ja vetikaist toituvad loomad Brutoproduktsioon Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Spetsialistid ja generalistid
27.FS tähtsus taimedele 1)energia tootmisest ülejäänud glükoos säilitatakse varuainena- selleks on tärklis, mis vajadusel lõhustub uuesti glükoosiks ja annab energiat (pungade puhkemine, taimede/seemnete tärkamine) 2)kloroplastidega rakud varustavad glükoosiga heterotroofselt toituvaid rakke 3)Calvini tsükli vaheühenditest sünteesitakse taimseid valke ja lipiide 4)FS-l vabanev õhuhapnik on vajalik kõigis rakkudes pidevalt toimuvaks hingamisprotsessiks 28.FS tähtsus heterotroofidele (L,S) 1)toimub energia sidumine ökosüsteemidesse. Taimed on toiduahelate aluseks. 2)esmase org ainega varustamine. Heterotroofid ei saa elada ilma taimede poolt toodetud org aineta. 3)õhuhapnik on vajalik rakuhingamiseks heterotroofsetes organismides 29.FS tähtsus biosfääri säilimisele 1)kindlustab keemiliste elementide ringed ökosüsteemis (C ja O ringe, N, P) 2)kindlustab looduses toimuvad oksüdatsiooniprotsessid (hingamine-aeglane, põlemine-kiire)
Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised
pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks. 42. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtumitel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. 43. Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused. 44. Primaarproduktsioon on autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. 45. Produktsioon ehk toodang on tootmise/produtseerimise tulemus. 46. Püsisoojased on elusorganismid, kelle kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42o C, imetajad 36-39o C). 47. Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos ja
Vees lahustunud ained liiguvad passiivse transpordiga läbi kesta ja rakumembraani tsütoplasmasse. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel oksüdeerimisel vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse, mida bakterid saavad hiljem kasutada. Bakterid kasutavad toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid. Osa neist on sarnased teiste organismide poolt kasutatavatega näiteks valgud ja suhkrud. Lisaks sellele suudab aga osa baktereid lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud näiteks tselluloos ja nafta. Et makromolekulid difusiooni ega osmoosi teel rakku ei pääse, siis eritavad bakterid väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid monomeerideks lagundavad. Alles seejärel saavad vees lahustunud toitained läbida rakukesta ja-membraani. Bakterite tähtsus Bakterid on väga arvukas organismide rühm. Kuna neid palja silmaga ei näe, siis enamik neist on meile tundmatud. Seetõttu on ka võimatu öelda, milline on bakteriliikide koguarv
6CO2 + 12NADPH2 > C6H12O6 + 6H2O + 12NADP 18 ATP > 18 ADP + 18 P TULEMUS- glükoos väljub kloroplastist või moodustab neis säilitustärklise. Glükoosist ja Galvini tsüklist saav alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesi tähtsus: anorgaanilistest ainetest esmane orgaanilise aine loomine, fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid, glükoos on põhiline energiaallikas enamikes organismides, toiduahela esimeseks tsükliks(toiduks heterotroofidele), hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põlemisel Organismide paljunemine Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas
Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid Lagundajad: seened, bakterid Parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon Primaarproduktsioon – 1. troofilise taseme toodang. Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. – on energiakogus, mille on talletanud toiduahela teise astme taimtoidulised organismid, või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside
Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel ümbritsevast keskkonnast. Vees lahust. ained liiguvad passiivse transpordiga läbi kesta ja rakumembraani tsütoplasmasse. Orgaaniliste ainete järk-järgulisel oksüdeerimisel vabanev energia salvest. ATP molekulidesse, mida bakterid saavad hiljem kasutada. Bakterid kasut. toitumiseks kõikvõimalikke orgaanilisi ühendeid. Osa baktereid suudab lagundada selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kaustuskõlbmatud (nt tselluloos ja nafta). Bakterid eritavad väliskeskkonda ensüüme, mis biopolümeerid momomeerideks lagundavad. Alles seejärel saavad vees lahust. toitained läbida rakukesta ja membraani. MIS TÄHTSUS ON BAKTERITEL LOODUSES? Et bakterid on kõikjal on neil äärmiselt tähtis roll ökosusteemis. Bakterite eriline tähtsus on mitmesuguste jääkainete ja surnud organismide lagundamisel. Koos teiste heterotroofsete organismidega (eelkõige seentega) moodustavad nad
Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised
* Fotosünteesi võib jagada tinglikult kaheks protsessiks: -) Valgus staadiumi reaktsioonid valguse olemasolu on hädavajalik. -) Pimedus staadiumi reaktsioonid toimuvad sõltumata valguse olemasolust. * 6CO2 + 12H2O* = C6H12O6 + 6O2* + 6H2O * Fotosünteesi tähtsus: -) Ükski looduses esinev toitumisahel pole mõeldav fotosünteesita. -) Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähtaine mitmete teiste orgaaniliste ainete sünteesiks, nii auto- kui ka heterotroofidele. -) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. -) Peaaegu kogu atmosfäris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. *) Enamik hapnikust on tekkinud merede ja märgade alade tulemusena (meile vajaliku hapniku toodavad vetikad) * Hapniku tähtsus: -) Hapnik osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooni protsessides raku hingamine. -) Atmosfäris esinev hapnik on maad ümbritseva osooni ekraani eksisteerimise aluseks
Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees. Fotosünteesi tähtsus Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosünteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine teiste orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. Autotroofid Autotroofid e. produtsendid e. isetoitjad on organismid, kes suudavad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise lihtsatest ühenditest sünteesida. Päikeseenergia salvestatakse fotosünteesi protsessis kompleksseteks energiarikasteks molekulideks. Autotrophs organisms that are able to synthesize all the complex organic molecules they require for life using only simple inorganic compounds and an external energy source. , . Heterotroofid Heterotroofid e
Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp - produkt on glükoos. Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosüteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine teise orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele. 21)Mis toimub hingamisel? Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemete energia. 22)Sõnasta termodünaamika I seadus. Energia jäävuse seadus: energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline
Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised
Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas Primaarproduktsioon - autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised
viisil organismi elu. Jaguneb nt biootiliseks (elusat päritolu, nt temperatuur siin saalis) ja abiootiliseks (eluta päritolu, nt õhuvõnked õppejõu suust). 1. Ressursid faktorid, mida organismid otseselt tarbivad, omastavad. · PAR- fotosünteesiliselt aktiivne kiirgus · CO2 (HCO3-, CO3-) · H2 O · O2 , v.a anaeroobid · Mineraalsed toitained · Teised organismid (heterotroofidele) 2. Tingimused: · Temperatuur (elu eksisteerib ainult teatud temperatuuri vahemikus) · pH (happelisus, aluselisus) · soolsus (veeökosüsteemile oluline) Ökoloogiline niss faktorite paljusust ja organismide vastasmõjusid selgitav mõiste. Bioloogilise liigi roll ökosüsteemis. Hutchinsoni niss - bioloogilise liigi kohastumuseks ehk bioloogilise liigi ökoloogiliste nõudluste kompleks.
2. Mis on neto- ja brutoprimaarproduktsiooni erinevus? Primaarne netoproduktsioon (PNP) on päikesekiirguse assimileerimise kiirus autotroofide poolt. Primaarne tähendab seda, et mõeldakse vaid fotosünteesivate organismide produktsiooni. Neto tähendab seda, et summaarsest fotosünteesist (brutost) on lahutatud maha fotosünteesivate organismide enda energiatarve (hingamine). Seega on primaarne netoproduktsiooni tulemus see, mis on potensiaalselt saadaval heterotroofidele. Brutoprimaarproduktsioon = varis + biomassi juurdekasv + hingamine. Netoprimaarproduktsioon = bruto hingamine (autotroofne+heterotroofne). 3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult,
· Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium · Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas · Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Fotos tähtsus · Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele · Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid · Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks · Fotosünteesil eralduv hapnik on tekitanud Maad kaitsva osoonikihi Organismi varustamine energiaga · Kõik organismid saavad vabastada orgaanilistesse ainetesse talletatud energiat dissimilatsioonireaktsioonidel · 1 g süsivesikuid annab 17,6 kJ energiat · 1 g valke annab 17,6 kJ energiat · 1g lipiide (rasvasid) annab 38,9 kJ energiat
annaabi.ee 
