naabrite abile. 2. Allajäämine ristisõjas polnud tegelikult üdini halb, kuna tänu kirikute ja mõisate tekkega arenes Eesti aladel haridus, tekkisid uued korralikud linnad ja arenes kaubandus ning sellega kaasnev. 3. Eesti alad jaotati kuueks pärast ristisõda: Lääne-Eesti jäi Saare-Lääne piiskopkonnale, Kesk- ja Edela Eesti alad kuulusid Saksa ordule, Ida- ja Kagu Eestit valitses Tartu piiskopkond ja Põhja Eesti kuulus Taani kuninga Eestimaa hertsogkonda. Pärast Jüriöö ülestõusu läks Põhja-Eesti Saksa ordu kätte, ülejäänud jäi samaks. 4. majanduses jäi samaks põlluharimise tähtsus, muutus kaubanduse ülesehitus nt vahendustasu, laokohaõigused jms. Ühiskonnas jäi samaks maksude kogumise traditsioon, aga maksude suurus muutus. Õiguse kaotasid enamus talupoegi, maa jagati mõisate vahel ära. Suur tähtsus oli kirikutel. Linnades jäi samaks et tegeleti
aasta algul Prantsusmaal Versailles´ lossis. Preisi kuningas Wilhelm 1. sai ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast
sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse? Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. 1248 18.Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343, sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piiramaTallinna. 19.Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister, Kroonika kirjutaja 20.Kellelt abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt. Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada.
ühendatus Saksamaa keisriks. Rahvusriigi loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis
..................................... 4 Prantsusmaa iseseisvumine ning viis Jeanne d'Arc’i kohtuprotsess................................................... 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad......................................................................................... 6 2 Orléansi neitsi sünd Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks. Vähemalt ühel korral olid rüüstavad sõjaväed ka tema küla maha põletanud. Jeanne’i täpsem sünnikuupäev arvatakse olevat 6. jaanuar aastal 1412. Jeanne’ ist kasvas jumalakartlik tütarlaps, kes käis heal meelel kirikus ja palvetas, samal ajal kui teised temavanused lapsed mängisid. Ta armastas vendi, vanemaid ja kodumaad ; ta aitas majapidamistöödes, loomade karjatamisel ning
450 000-mehe armee. Venemaal oli vastu seada ligikaudu 300 000 meest. Vene armeeüksustel õnnestus oskusliku taganemisega piirilahingut. Vältida ning ühineda. Taganemine tekitas Venemaal pahameelt. 1812. aasta augustis määras Aleksander I enda asemel armee ülemjuhatajaks Mihhail Kutzovi, kes otsustas Napoleoni lahinguga vastu 110-20 kilomeetrit mõskvast asuva Borodino küla juures. 1813. aasta jaanuaris ületasd Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda ning Ida-Preisimaale. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust. Suure Armee purustamine Venemaal ei tähendanu siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist. 1813. aasta kevadeks suudeti lühikese ajaga kokku jutsuda uue sõjaliselt äärmiselt tugeva armee. Lisad: 1799. aasta riigipöörde tagajärjel sai võimule Napoleon Bonaparte, tema kätte koondus nüüd võim. 1802. aastal määrati ta eluaegseks konsuliks ja 1804. aastal sai ta keisriks.
Sõjas Prantsusmaa purustati ja Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi. Saksa keisririik kuulutati välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu Prantsusmaal, Versailles' lossis. Rahvusriigi loomine võimaldas Saksamaal majanduslikult, kultuuriliselt ja ka poliitiliselt areneda. Saksamaa oli sel ajal lausa Euroopa arengukeskus. Saksa Keisririigi koosseiseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki; 6 suurhertsogkonda; 12 hertsogkonda; 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Samuti säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid ninga ka võimul olevad dünastiad. Keisri kõrval tegutses ka tagasihoidlike piiridega parlament, kus olid kõik olulisemad poliitilised jõud esindatud parteide kaudu. Keisri kõrval oli tähtuselt teine mees riigikantsler, kelleks sai Otto von Bismarck. Tal oli Wilhelm I täielik toetus ning seetõttu olid tal suhteliselt vabad käed asjade otsustamisel.
Moskvasse, kus puhkes hiiigletulekahju-hävines 2/3 hoonetest.Napoleon jäi Moskavsse kauemaks kui kuu.Ta soovi lõpetada sõda kuid Alekander I lükkas kõik ahupakkumised tagasi.Talveks polnud Napoleoni armee valmistunud ja see tõttu alustas Napoleon taandumist.Üle piiri jõudis ainult väike hulk armeest.Venemaa sõjakäik ebaõnnestus täielikult. 10. Sõjad Euroopas 1813-1814 1813.aasta jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi hertsogkonda, ning Ida-Preisimaale.Algas vabadussõda mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust.Suure armee purustamie ei tähendanud veel Napoleoni sõjalist purustamist.Napoleon suutis lühikese ajaga kokku kutusuda uue armee.Napoleon pidi sõdima riikidega nagu olid:Venemaa;Preisimaa;Inglismaa;Hispaania;Portugal ja Rootsi.Hiljem liitus veel Austria.Alguses saavutas Napoleon hiilgavaid võite.Kuid pidi tunnistama koalitsioonipartnerite tugevust.1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peatud
Prantsusmaale see ühendamine muidugi ei meeldinud ja slp puhkes Saksa-Prantsuse sõda.Prantsusmaa aga alistati. Saks keisririigi väljakuulutamine. Lõuna-Saksa riikid ühendatigi Põhja-Saksa Liiduga edukalt.Saksa keisririik kuulutati 1871.aastal pidulikult Prantsusmaal välja.Wilhelm, I sai ühendatud Saksamaa keisriks.Ja rahvusriigi loomine andis hea võimaluse erinevaks arenguks. Riigikord. Saksa Keisririik oli liitriik,kuhu kuulusid 4 kuningriiki,6 suurhertsogkonda,12 hertsogkonda,3 vabalinna ja eraldi veel Elsass-Lotringi piirkond.Keisririigis teostati välis-,tolli-,rahandus-,kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat.Keisri kõrval tegutses seadusandliku organina parlament,mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast.Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja vabastas Bismarcki ametist
kuresaarele linnaõigus. Kuna taani oli luterlik riik siis ka saaremaal säilis luterlus, aga midagi suurt ja olulist seoses kultuuriga pole võimalik välja tuua. Varane rootsiaeg Sellel ajal kui rootsi valduses oli ainult põhja eesti. Sellel ajal kandsid tema valdused nimetust eestimaa hertsogkond. Jäerlikult oli rootsi kuningas ühtlasi ka eestimaa hertsog. Ka varem on põhjaeestis kandnud nimetust eestimaahertsogkond taani ajal. Seda hertsogkonda valitses kuberner ja selle alad jagusesid neljaks maakonnaks: viru, harju, järva ja läänemaakond. Kui on kaardil põhjamaahertsogkond ja lõunaeesis on vojevoodkonnad siis on kindlalt kolmekuninga aeg. Seal oli rootsivõimu käes 1/5 maast. Kui alguses oli rohkem siis annetas, kinkis rootsivõim neid maid. 4/5 eramõisad. Need olid sakslaste käes. Nende majanduslik olukord oli seeläbi tunduvalt parem. Neil läks paremini ka seeläbi et ka varem, kui oli
okupeeritud võõrterritooriumiks. Täpsemate daatumite osas lähevad ajaloolaste arvamused lahku, kuna näiteks Tallinnas oli Rootsi aeg saabunud juba 1561.aastal, samas kui mujal võttis selle kehtestamine veel aega. Pärast Liivi ordu lagunemist olid koos Tallinnaga Rootsi kuninga alamateks hakanud Harju-Viru ja Järva vasallid, Lõuna-Eesti alad aga jäid veel poolakate võimu alla. Faktiliselt aga hakkas Stockholm Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitsema alles pärast seda, kui Pontus de la Gardie oli venelased siit lõplikult välja tõrjunud ja oma võidud 1583.aastal Pljussa rahuga fikseerinud. Ka Rootsi aja lõppu on ajaloolased suhtunud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg
maid ei läänistatud? Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde ka teiste hulgast aadlikke, peamiselt sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 19. Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343 Sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piirama Tallinna 20. Jüriöö ülestõusu tulemused Õiguseid kärbiti Kohustused isandate ees suuremad Keeld müüa vilja ülejääki
poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani hindamisraamat, mille kohaselt 80% hertsogkonna vasallidest olid rahvuse poolest sakslased, 18% taanlased ja 2% eestlased. Eestlastest vasalle oli kokku 5 kelle hallata oli keskmise suurusega läänid. Samas kui enamus eestlastele sai osaks talupojaseisus, oli põlisrahvale avatud ka linnadesse asumine. kellest vähemalt 1 tõusis ühe tolleaegse Tallinna kindluse (Storeborg) läänihaldajaks, vasalliks.Sellega
aastal andis Karl oma vennale Ferdinandile valitseda Habsburgide pärusvaldused Austrias. Burgundia hertsogi ehk Madalmaade valitseja tiitel jäi Karlile. Ferdinandi kanda jäid peamiselt impeeriumi ja Habsburgide idapoliitika, näiteks võitlus Türgi vastu ning dünastia pärimisõiguse kindlustamine Böömimaal ja Ungaris. Karl sattus aga ägedasse võitlusse läänes (vt. Itaalia sõda (1521–1526) ja Itaalia sõjad), sest François I püüdis endale haarata Põhja-Itaaliat, eriti Milano hertsogkonda, ning Karli käes olevaid Burgundia hertsogiriigi alasid: Madalmaid ja Burgundia vabakrahvkonda (France-Comté't). Karli ja François' vaheline esimene sõda kulmineerus 24. veebruaril 1525 Pavia lahinguga Karli 25. sünnipäeval, milles Prantsuse väed täielikult lüüa said ning kuningas keisri kätte vangi langes. Karl ja tema nõunikud olid ootamatust edust täiesti šokeeritud ning Hispaanias viibinud keiser keelas igasugused võiduparaadid, selle asemel pidas ta patukahetseja riietes
positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlamsest : 1) enamlusel oli lätlaste hulgas märksa laiem kandepind 2) Lätis oli tegutsema jäänud Landeswehr ja Rauddiviis. * Läti Vabariigi alugspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasti rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes, ja sellises olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt just Landeswehr ja Rauddiviis. * baltisakslased soovisid saksa-läti riiki, mis meenutaks Balti hertsogkonda.. säilima pidid mõisad ja nende kaufu ka baltisakslaste võim. * von der Goltz korraldas riigipöörde ja seadis Ulmanise asemele ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. * sakslased lõid punaväed taganema, et võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Saksalsed nõudsid eestlaste lahkumist, kuid eestlased keeldusid kategooriliselt. Algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu.
riikidega purustasid Prantsusmaa. Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi ning Prantsusmaa alistus. (Tannberg 2, T 2003) 3.7 Saksa keisririik Saksa keisririik kuulutati välja veele enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu 1871. aasta algus Prantsusmaal Versailles' lossis. Keisrik sai Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningariiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Mõjukaim riik keisririigil oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist, Saksa keisriks oli Preisi kuningas ning ka enamik riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees rigikantsler.
üheks iseseisva Soome riigi päästjaks. Läti Vabariigi alguspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasi rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes ja selles olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele. Baltisakslased ei kavatsenud lätlasi kaitsma jäädagi, vaid soovisid saksaläti riiki, mis vähemalt mõnes osas meenutaks luhtaläinud Balti hertsogkonda. Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovile sel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse. Sakslased lõid punaväed taganema, vallutasid Riia ja liikusid sealt edasi, et oma võimuala laiendada, kuid leidsid Võnnu juurest eest Eesti väed. Sakslased nõudsid eestlaste
Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel. Tallinna piiskop ei omanud ilmalikku võimu, talle kuulus vaid paar linnust ja mõisa. Ruhnu saar kuulus keskaja lõpul Kuramaa piiskopi (nii
1561 Tallinn – Tallinn alistus vabatahtlikult Rootsile Liivi sõja käigus 1570. aastad Põltsamaa - aastatel 1570–1578 oli Põltsamaa Liivimaa kuningriigi pealinn, siin resideerus hertsog Magnus 1563 Kuressaare - Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt 1584 Valga - 11. juunil 1584 andis Poola kuningas Stefan Bathory Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonda kuulunud Valgale asutamiskirja ja Riia linnaõigused. Seda peetakse Valga linna sünnipäevaks 1630 Tartu - Tartus asutati gümnaasium 1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule 1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele näkku > venelased kaotasid 1704 Tartu (ka Narva) - Vene väed vallutasid pärast pikka piiramist Narva ja Tartu, kogu Ida-Eesti
piiskoppide võimu alt väljas. Keskaeg · Võimu- ja haldusjaotus Keskajal kuulus Eesti ala koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. See oli koondnimetus ristisõdijate poolt loodud riikidele, mis alates 15. sajandist koondusid veidi tihedamalt tänu Maapäevadele. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne- Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk-Eestit Liivi ordu. Ruhnu saar kuulus hilisemal ajal Kuramaa piiskopi valduste hulka, tol hetkel oli see tõenäoliselt veel territoriaalselt määratlemata. Kiriklikult kuulus enamik Eestist Riia peapiiskopkonda, mille ilmalikud valdused jäid küll vaid Läti alale. Põhja-Eesti kuulus aga kuni 16
Torkab silma Saaremaa suurus - 13. sajandil oli rahvarikas ja jõukas - Saare-Lääne piiskopkonna hind oli ka ebaproportsionaalselt kõrge võrreldes teiste piiskopkondadega. Hiljem maakonnad laias laastus hakkavad vastama uutele võimujaotustele, Harjumaa ja Rävala sulavad kokku Harjumaaks. Läänemaa ja Saaremaa ning 13. saj praktiliselt asustamata Hiiumaa moodustavad Saare-Lääne piiskopkonna. Pm samadel printsiipidel toimus maade jagamine ka Läti alal. Eestimaa hertsogkonda lakkas olemast 14. saj keskpiagas, pärast seda jagunes keskaegne Liivimaa: kõige suurem Ordu riik - 67 000 ruutkm, Riia peapiiskopkond 18 000rkm, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond 4500rtkm. See kajastab ka vastavate riikide rolli poliitikas - Kuramaa praktiliselt mitte mingit rolli ei mänginud. Kui me räägime Liivimaa jagunemisest piiskopkondadest, siis tuleb vahet teha piiskopkonna kahetähenduslikkusest. Piiskopkond - piiskopkond kui
tahagi Liivimaa asjadesse sekkuda. Taani kuningakoda jälgib siin toimuvat, kuid poliitiliselt ise ei sekku. Rootsi Rootsis esialgu ei tunta aktiivset huvi Liivimaa vastu. Tuleneb Gustav I Vasa jahedast suhtumisest liivimaalastele( 1555.a liivimaalased väidetavalt ei tulnud appi venelastega võitlemisel).Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast. Soome hertsog Juhhan ( Gustavi noorem poeg, tulevane kuningas) aktiivselt arenes Soome hertsogkonda ning tahtis seda laiendada. ( hetsog oli edelaosas). Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I diplomaatilised sammud jõuavad ka kuninga kõrvu, kes keelab sellist tegevust. Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et
annaabi.ee 
