1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübi kohta üks näide? - Lameluu (koljulaeluu, rinnak) - Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud) - Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud (patella, ja randmes hernesluu) - Sega luud (abaluu, roided, selgroolülid) 2. Käelabaluud: Nimeta käelaba osad (3). Märgi iga osa juurde kuidas nimetatakse selle sees olevaid luid ja mitu neid on? - Randmeluud (8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. - Kämblaluud (5) - toruluud - Sõrmeluud (14) toruluud, pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (proksimaalne (lähimine)-, keskmine- ja distaalne (kaugmine) sõrmelüli) 3. Nimeta liigese abiaparaadid (4-5)
circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK radius - KODARLUU caput radii - ÕLAVARRELUU PEA collum - KAEL tuberositas radii - ÕLAVARRELUU KÖPRUS circumferentia articularis - LIIGESRINDMIK processus styloideus - TIKKELJÄTKE margo ant. et interosseus - SERV ossa manus - RANDMELUU ossa carpi - os scaphoideum - LODILUU os trapezium - TRAPETSLUU os lunatum - POOLKUULUU os trapezoideum - TRAPETSOIDLUU os triquetrum - KOLMKANTLUU os capitatum - PÄITLUU os pisiforme - HERNESLUU os hamatum - KONKSLUU ossa metacarpi I-V KÄMBLALUU ossa digitorum manus - SÕRMELUUD pollex, - PÖIAL index, - NIMETISSÕRM digitus medius, - KESKMINE SÕRM digitus anularis, - SÕRMUSESÕRM digitus minimus - VÄIKESÕRM phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ??????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum -
Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa? Proksimaalses osas 64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas? Pöidlast alates lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 65. Millised luud neist moodustavad randme-kodarluu liigese? Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu 66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68. Kas randme vagu paikneb dorsaalselt või palmaarselt ehk pihkmiselt? Palmaarselt ehk pihkmiselt 69. Millistest osadest koosnevad kämbla ja sõrmede luud? põhimikku, keha ja pead. 70. Mis suurendab õlaliigese auku?
I variant 1. Nimeta millist tüüpi luid esineb inimesel ja too iga tüübikohta üks näide?? – Lameluu (koljulaeluu, rinnak); Pikad luud (reieluu, küünarluu, pindluu, sõrme lülid, pöia luud); Lühikesed luud (randmeluud, kannaluud, seesamluud(patella, ja randmes hernesluu)); Sega luud(abaluu, roided, selgroog) 2. Jalalaba luud, nimeta jalalaba osad(neid on kolm) ja luud (1. Kand (kannaluud + veel kuus luud) 2. Pöid (pöialuud 7 tükki) 3. Varbad (varbalülid-//varbaluud// neid on 14 tükki) 3. Nimeta lülisammast tervikuna tugevndavad sidemed (3pikka sidet + 3 lühikest sidet)? - Pikad (eesimine pikiside; tagumine pikiside; ogadeüline side); Lühikesed sidemed (ristijätkete vaheline side; ogajätkete vaheline side; kollasidemed)
Peale järgneb anatoomiline kael, Õlavarreluu alumist otsa nimetatakse põndaks, mis liigestub küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars. Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud. Randmeluid on kokku 8 ja nad paiknevad 2 reas. Ülemine ehk. proksimaalne rida ( pöidlapoolt lugedes ) lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse :
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu
mõõdetud pulssi radialispulsiks. Kodaraarter (a.radialis) Kodarluuarter ehk a. radialis algab küünraaugust, kulgeb randme välisküljel (pulsi katsumise koht!) ning moodustab peopesas koos küünarluuarteriga (a. ulnaris) süva pihukaare (arcus palmaris profundus). Olulisem haru on tagasipöörduv kodarluuarter (a. radialis recurrens). Küünraarter (a.ulnaris) kulgeb küünarvarre eesmise rühma lihaste vahel, nende mediaalsel küljel küünarvaos; hernesluu kohal läheb üle peopesale, kus võtab osa pindmise pihukaare moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare. Küünraarteri kõige suuremaks haruks on ühine luudevaheline arter, mis jagunedes eesmiseks ja tagumiseks luudevaheliseks arteriks, varustab vastavaid küünarvarre lihaste rühme. Käel,
paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 20. Käe piirkonna liigesed, liikumine. Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest.
KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb kämblaluudevahemikud (spatia interossea metacarpi). RANDMELUUD (ossa carpi) (peas) Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os scaphoideum), kuuluu (os lunatum), kolmkantluu (os triquentrum) ja hernesluu (os pisiforme). Distaalse rea moodustavad trapetsluu (os trapezium), trapetsoidluu (os trapetzoideum), päitluu (os capitatum) ja konksluu (os hamatum). KODARLUU (radius) (peas) Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea-lohk (fovea capitis). Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel
Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel
Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Kesk-randmeliiges e. distaalne moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel modifitseeritud plokkliiges. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 34. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liikumine toimub ümber frontaaltelje. 36. Amfiartroosi mõiste. Amfiartroosid ehk pingulliigesed on lamdedate liigesepindade ja paksu
Kui sellele liikumisele kaasneb ka õlavarre pöörlemine, võib ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon), väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. · RANNE - Randme luud (Proksimaalne rida(alates pöidla poolt): lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Distaalne rida: trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu) (8 väikest 2-reas paiknevat luud) · KÄMMAL - kämbla luud (5 lühikest toruluud) · SÕRMED - sõrmelülid ehk faalanksid (lühikesed toruluud) Pöidlal 2 lüli ->proksimaalne (põhilüli) ja distaalne (küüslüli) Teistel sõrmedel 3 lüli-> proksimaalne, keskne ja distaalne. Igal lülil on põhimik, keha ja pea. · joonis lk 41 32. Käeliiges koosneb:
käsnainest) ja silindrilist keskosa (diafüüsi-täidetud luuüdiga). Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa on aga metafüüs. eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 10) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD E TORULUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) 3 LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge 11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. FIBROOSSED E
300º ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 28. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kolm esimest moodustavad ellipsoide. Distaalse rea moodustavad trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29
Pikk pihulihas Küünarmine randmepainutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. palmaris Õlavarreluu Läheb üle Painutab m. flexor Õlavarreluu Hernesluu Painutab kätt, longus mediaalne pihukilekõõlu kogu kätt carpi ulnaris mediaalne koos põndapealis seks, kinnitub põndapealis, samanimelise peopesa küünarnukk sirutajaga
peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon); väljapööramisel on küünarvarre luud paralleelselt ja peopesa suunatud ette üles (supinatsioon). 31. Nimeta käe piirkonnad ja neid moodustavad luud: Käe luud jagunevad randme ja kämbla luudeks ning sõrme lülideks. Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Proksimaalses reas asetsevad 1. lodiluu, 2. kuuluu, 3. kolmkantluu 4. hernesluu . Distaalse rea moodustavad 1. trapetsluu, 2. trapetsoidluu, 3. päitluu ja 4. konksluu. Randmeluud ei asetse ühes tasapinnas. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest toruluust. Eristatakse põhimikku, keha ja pead. Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb:
a) Randme luud (8). b) Kämbla luud (5 lühikest toruluud). c) Sõrmelülid: lühikesed toruluud (pöidlal on kaks lüli: proksimaalne ja distaalne, teistel sõrmedel kolm lüli: proksimaalne, keskne ja distaalne). 32. Käeliiges koosneb: a) Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: Selle moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta, moodustub ellipsoidliiges e. Munaliiges (kaheteljeline). 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt ja selgmiselt ning randmeluude vahelised sidemed. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad
30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel
30. Küünarluude omavaheline ühendumine- luudevaheline kile Lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku(koos talit. ratasliigestena) liikumine- ümber küünarvarre diagonaaltelje 180º ulatuses küünarluu on paigal, kodarluu liigub pöörlemine 31. käe piirkonnad- ranne( kaheksa- lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu, trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu). kämbla luud(viis- toruluud) sõrmelülid(lühiksed toruluud) 32. käeliiges koosneb-proksimaalsest(lähim) ja distaalsest(kaugmine) käeliigesest 33. kodarluu- randmeliiges- kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proks. rida ellipsoidliiges(2-telj painutus/sirutus, eem/vähend) 34. kesk-randmeliiges- randmeluude proks ja distaalse rea vahel
annaabi.ee 
