1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis · Maapiirkondi valitsesid hellenistlikud monarhid enam-vähem samamoodi, nagu nende
paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool Lykeion (lütseum) Teadused: MATEMAATIKA Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast Aleksander suur ja tema sõjakäigud 356-323 eKr Algab hellenism
sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismi period 338-30 aastat eKr Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm
1) aristokraatia riiki juhivad ametnikena, nõukogu liikmetena jõukam kiht. ,,Paremate võim". Perekond, suguvõsa. Nt Spartas. 2) demokraatia ametnikud, nõukogu liikmed rahva seast. ,,Rahva võim". Rahvakoosolek, valimised. 3) türannia ebaseaduslikult võimule saanud isik. Lühikest aega. Üleminekul aristokraatiast demokraatiasse. Ei olnud halb mõiste. Tundmatu bürokraatia riigiasju arutati avalikult, puudusid palgalised ametnikud. · Kunst. Vaasimaalid. Geomeetriline stiil inimfiguurid. Hiljem ka loomafiguurid. Tumedal ajajärgul. Mustafiguurline stiil figuurid tumedad, taust punane. 6. saj eKr Ateenas. Punasefiguuriline stiil figuurid punased, taust must. 5. saj eKr. Ateena vs Sparta: Ateena Sparta Piirkond Kesk-Kreeka, Atika maakond Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond
seniloodud kirjasüsteemidest. b. Kindlustamata linnad ja lossid: · Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). · Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. · Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus. · Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. · Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. c. Kunst ja usund: · Erksavärvilised freskod seintel. · Naiste suur tähtsus ühiskonnas neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. · Austati jumalannasid. · Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. · Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Tema võimu alla langes ka Kesk-Aasia. Katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Aleksandri varasele surmale järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks: Egiptus, Seleukiidide riik (hõlma algul suuremat osa Aleksandri vallutatud Aasiast, kuid kahanes Süüria piiresse) ja Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki olid pidevalt omavahel sõjas. Koos vallutusretkedega algas massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaimateks linnadeks tõusid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks kreekapärasuse domineerimine läks, kuid kreeka valitsejate kohalolu oli näha isegi Kesk-Aasias ja Induse kallastel. Nii pani A Suure
Oluline ei olnud mitte sisu, vaid peen ja elegantne stiil. Kadus eesmärk lahti mõtestada inimeste probleeme oluline oli vaid naudingut pakkuda. Filosoofia Filosoofid juurdlesid selle üle, kuidas võiks inimene jõuda hingerahu ja õnneni. Epikuros kuna kõik koosneb aatomitest ja surm on vaid inimese hingeaatomite lagunemine, pole mõtet surma karta; surmahirmust üle saades ja elu nautides saabki saavutada hingerahu. Stoitsism maailm toimib õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud, saatusele vastu hakkamine mõttetu. Paramatuse mõistmine ja hirmudest vabanemine viivad hingerahuni. Teaduse areng Teadusharud hakkasid eralduma. Eratosthenes juhtis Aleksandria raamatukogu; tundis astronoomiat, geograafiat, ajalugu; arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Eukleides ,,Elemendid"; sõnastas elementaargeograafia põhialused
kreeklased filosoofiaks (kr k phileo armastan, sophia tarkus) ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: a) Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks; tema nime on saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. b) Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Teda seostatakse ka nn Hippokratese vandega (arstide ametitõotus kaitsta alati patsientide elu ja tervist.
kreeklased filosoofiaks (kr k phileo armastan, sophia tarkus) ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: a) Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks; tema nime on saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. b) Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Teda seostatakse ka nn Hippokratese vandega (arstide ametitõotus kaitsta alati patsientide elu ja tervist.
vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood (323-30 eKr). Seda ajastut kujundas Kreka kultuur Lähis-Ida maid ja natuke ka vastupidi. Muutused Kreekas hellenismiajastul: 1. Riigikorralduses: Suurriikide valitsejateks said piiramatu vöimuga makodoonlastest monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik orjapidamine. Pöhimötteliselt säilis vana poliitiline korraldus, kuid tähtsamad asjad otsustas ikkagi monarh. 2. Söjaväekorralduses: Söjvägi ei koosnenud enab vabatahtlikest linnakodanikest, vaid värvatud palgasöduritest, kes elasid omaette söjaväeasulas. 3. Kultuurielus: Teadus- ja kultuurikeskused oli Aleksandria (Museioni raamatukogu Apolloni haldjatele pühendatud tempel), Pergamon, Ateena. 4. Kirjanduses: Tragöödiad asendusid komöödiatega (stereotüüpsed karekterid ja süzeed), kuid teatri tähtsus vähenes
aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
aastal) ja “Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
piiramise 10. aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
jumalate poolt osaks langenud soosingust. Kuid et jumalad soosivad üksnes tublisid ja vooruslikke, siis näitab võit, et tegu on mitte ainult eduka, vaid ka moraalselt täiusliku inimesega. Spordivõistluste võitjate näol ülistas Pindaros aristokraatlikku ettekujutust inimlikust täiusest. Filosoofia ja tedusliku maailmavaate sünd Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Sellise vaatekoha järgi on maailmas aset leidev peamiselt jumaliku tahte ja erinevate jumalate vastasmängu tulemus. Loomulikult oli niisugune maailmapilt omane ka muistsetele kreeklastele. Samas oli Kreeka aga esimene tsivilisatsioon maailma ajaloos, kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale sündis uus nö. teaduslik maailmapilt, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. See ei toonud küll endaga kaasa jumaliku tahte eitamist
jumalate poolt osaks langenud soosingust. Kuid et jumalad soosivad üksnes tublisid ja vooruslikke, siis näitab võit, et tegu on mitte ainult eduka, vaid ka moraalselt täiusliku inimesega. Spordivõistluste võitjate näol ülistas Pindaros aristokraatlikku ettekujutust inimlikust täiusest. Filosoofia ja tedusliku maailmavaate sünd Inimesed on aastatuhandete vältel seletanud maailma religiooni kaudu. Sellise vaatekoha järgi on maailmas aset leidev peamiselt jumaliku tahte ja erinevate jumalate vastasmängu tulemus. Loomulikult oli niisugune maailmapilt omane ka muistsetele kreeklastele. Samas oli Kreeka aga esimene tsivilisatsioon maailma ajaloos, kus traditsioonilise religioosse ellusuhtumise kõrvale sündis uus nö. teaduslik maailmapilt, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. See ei toonud küll endaga kaasa jumaliku tahte eitamist
Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast
627 587) aga olevat muutnud oma võimu hirmsaks türanniaks. Isilkikus elus ohjeldamatu (ta tapnud oma naise ja kihutanud poja majast välja), sundinud ta korintlased karmilt tööle, keelates neil koguni maja ees juttu puhuda, sest kartnud, et plaanitsetakse kurja tema vastu. Samas oli Periandros võimas valtseja ja Korintos üks tugevamaid linnriike toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada laevade üleveotee Isthmose maakitsusest, teised Kreeka polised kutsusid teda vahekohtunikuks oma tülides ja tal olnud sõbrasuhted nii Mileetose toonase türanni kui ka Lüüdia kuningaga Anatoolias. Kuid korintlased vihanud Periandrost ja tema järeltulija kukutati rahvaülestõusuga võimult (u. 585. a.). Seejärel kehtestati Korintoses taas oligarhiline riigikord, kuid Bakchiaadide võimu enam ei taastatud. Mitmetes linnriikides püüti sisesegadusi ja ähvardavat türanniat vältida seaduste
Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks. 21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25. Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine. 26. Hellenism, üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2. templi kogukonnale. 27. Aleksandri riigi jagamine. Diadohhide ajastu. 28. Palestiina ptolemaioste võimu all. Ptolemaioste riigi üldiseloomustus. 29. Palestiina seleukiidide võimu all. Seleukiidide riigi üldiseloomustus. 30. Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed. Makkabite dünastia valitsusaeg. 31. Rooma protektoraat, Juuda sisepoliitika kuni Heroodeseni. 32. Juudi sõda. Bar Kochba ülestõus. 1
enamasti dekoratiivne eesmärk. Kirjasuurus oli tihti äärmiselt väikene, mistõttu tahvleid luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces.com/Kiilkiri kiviaeg- Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.
Nende vastu pandud kuriteo kohta kehtis valuraha. · Wardu- orjad, inimesed, kes kuuluvad kellelegi. Kahjutasu tuleb maksta nende omanikule. Edasi tulevad omandisätted, renditingimused, võlasätted, võlaorjus (max 3 aastat), sõjameeste kaitse ja sotsiaalsed tagatised neile, kahjutasud halvast oskustööst tehtud kahjustustele, sätted mis puudutavad perekonda. Abielu oli leping, kus naine kui kaasavara liikus ühe pere alt teise pere alla. Tegu pole jumaliku lepinguga. St naine läheb isa kontrolli alt mehe võimu alla. Abielu võib lahutada mees. Võib tagasi saata koos kaaavaraga, kui pole poegi sünnitanud. Aga võib lahutada ka siis, kui naine käitub halvasti ehk on raiskamise peal väljas ja siis saab kaasavarata tagasi saata. Haiget naist (kes ei saa üldse lapsi) ei tohi ära saata ega hüljata, aga võib võtta uue. Ka naisel oli lahutamisõigus ja võib isegi kaasavara tagasi saada, aga ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
