perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed The Infant Jupiter fed by the goat Amalthea
joov daam", ,,kunstnik oma ateljees", Delfti vaade · Natüürmort jahisaak, lillevaasid, vaagnad toiduga jne o WILLEM KALF o WILLEM CLAESZ HEDA ,,Hommikueine homaariga" · Maastikumaal - oluline meremaal (meremaalijad = marinistid) o JACOB van RUISDAEL Loodusvormid seotud romantikaga Heletumeduse efekt ,,Metsavaade" o PAULUS POTTER Loomamaalid ,,Hobused aasal" REMBRANDT Hingeelu peen analüüs, sisemaailm Tuntud ka graafikuna Omapärane valgusekäsitlus koondub sõlmpunkti Pruuni ja hallikad värvitoonid Piibli ja mütoloogia teemad o Grupiportree ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng"
ITAALIA MAALIKUNST Sandra Hints 11.Klass 30.11.2011 Barokkmaal tekkis Itaalias 16.saj lõpupoole, millel oli kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik suund. Kunst oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid.
inimeste nn. normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Maalikunst Inglismaal Johann Heinrich Füssli (17411825aastaarvud pole pähe õppimiseks vaid, et sul oleks ülevaade olemas ). Eeskuju võttis ta Michelangelolt (vt. renessanss) Llisas juurde salapärase heletumeduse Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") William Blake (1757 1827) * Võttis oma teoste aineks fantaasiad * Ühendas Piibli ja kaasaja tegelasi * Tema teosed on raskesti mõistetavad * Joonistused on tugevate kontuuridega, * Ta püüdis tõestada, et fantaasia on olulisem kui kogemuslik maailmapilt William Turner (1775 1851) * Tähtsaim inglise romantik ja kõigi aegade suurim meremaalija * Impressionistide eelkäija
põrandad) · ,,Härrasmees ja veini joov daam" · ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · ,,Piima kallav teenijatüdruk" WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA: · Natüürmordi maalijad · Lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega JACOB van RUISDAEL: · Maastikumaalija · Soomaastikud, mädanevad puud, kosevaated · Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel · Maalidel ei olnud tähtis kujutada välist ilu , vaid inimese inimhinge · Maalis palju portreesid ( eriti oma naisest Saskiast), mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone · Teoseid iseloomustavad soojad kuldsed toonid, elurõõm, toredusküllus · Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused
kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavaid võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivise raiutud lauluga. · A.L.BARYE , maalilisema pinnatöötlusega looming, mis kujutab peamiselt loomi (animalist). Barye eelistan kujutada loomi liikumises ja võitluses. 7. Nimeta 3 Inglise maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. · J.H.FÜSSLI. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid (´´Luupainaja´´) või stseene kirjandusklassikast. · W.BLAKE toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. · W.TURNER, tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste(meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde
ülesehitus. Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume. Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi keskel, kuid ruumi sügavuses ja esiplaanil on teenijad. Teos on rahutu, ebasümmeetriline. Kasutab heletumeduse kontraste ja teatraalseid valgusefekte. Maalid on gigantsed. Maali meeleolu on rõõmus, on näha, et omavahel suheldakse, ei olla tagasihoidlikud, nauditakse teineteise seltskonda ja pakutavat jooki. Pidutsetakse suurema hulga rahvaga, maalil on märgata ka naisi. 20.10.2009 Mailis Zirk
isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid Velazqueze looming on varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. FRANCISCO de ZURBARAN : · Usuline temaatika · Mungaordude tellimusel maalis pühakupilte · Karm koloriit, kujund loodud ainult heletumeduse abil · ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO: · Usulise temaatikaga maalid · Maalid tänavalastest · ,,Noor kerjus" Flandria · Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaad PETER PAUL RUBENS: · Tegelased antiiksetest legendidest · Lopsakad, vormikad inimkehad · Üle 3000 töö · Ei teinud kõiki oma töid üksinda, vaid kasutas ka oma õpilaste abi · Teemad piiblist, antiikmütoloogiast
kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. William Blake Muistsed Ajad 3 Romantism Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli(1741- 1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta
vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loominu tipp,nt Autoportree, Kadunud poja tagasitulek. Püüdis
laikudena, mõnikord saavutas ta värvitoonide erilise sügavuse ja läbipaistvuse lakkidega. Juhtus, et Rembrandt kuhjas värvi ühte kohta nii palju, et mõnel figuuril võib lausa ninast kinni haarata. Aga on ka pilte, kus värvid näivad lõuendisse sisse hõõrutud olevat. Rembrandt heitis kõrvale külmad sinised ja rohelised toonid. Valdavalt kasutas Rembrandt tumepruuni värvi, aga eriti armastas ta tule valgust punaste, oranzide ja kollaste toonide kooskõla. Heletumeduse oskuslik kasutamine annabki tema maalidele sisemise soojuse. Valguse abil harjutab kunstnik vaatajat nägema hämaruses seda, mida silm tavaliselt ei märka. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutusepiltideks, võib peituda veel
valguse kujutamine. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikud pikad. TINTORETTO(1518-1594). See Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. ,,Pühas õhtusöömaaja" suunab ta laua diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on isegi liialdatud, kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse. Tintoretto teosed on enamasti rahutud, ebasümmeetrilised, mõnikord on nende keskosa tühi, dramatism suurendavad heletumeduse kontrastid ja teatraalsed valgusefektid. Virtuooslikkust taotleti ka skulptuuris. Arhidektuur on maneristlikuks nimetatud ehitise üksikoasde lõtva seostamist ja kaunistustega liialdamist, samuti pikki anfilaade- tubaderidu kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade.
karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli maastik olnud allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis aga iseseisev zanr. 17.saj II pool JACOB van RUISDAEL sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna
kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väljendades kasutab erinevaid stiile. Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johan Heinrich Füssli (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Nii romantism kui klassitsism olid suured hiilgeperioodid nii kunstnikele kui muusikutele, andes elu uutele muusika- ja kunstivooludele. Kokkuvõte
(lisanditega); tihti grupi kui üksik Cornelis de Heem põhitegija Jakob pildi aineks mõni portreesid; van Ruisdael; jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed enamasti interjööre tabas hästi (1 v 2 inimest); inimese iseloomu; tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba
Figuurid on paigutatud loomulikult ja lihtsalt ja maal on tumedates toonides. Maalis palju merd, kus tugevaks küljeks on värvi harmoonia. Tihti pigistas tuubist värvi lõuendile ja hõõrus noa abil laiali. Honore Daumier (1808-1879) Tegeles karrikatuuridega, maalimisega ja skulptuuriga. Karikatuurid on poliitilise sisuga. Samuti naeris tihti välja oma töödes väikekodanlaste rumalust. Loominguspole kohta positiivsele tegevusele. Tööd on tugeva heletumeduse kontrastiga ja lihtsustatud vormiga. ,,Vaene Prantsusmaa!"- tüvi on purunenud, aga juured on veel head. Kõige ühiskonna kriitilisem oli realism Venemaal. 19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus, kes korraldas rändnäitusi üle kogu Venemaa lootuses, et aitavad nii kaasa töörahva elu parandamisele. Neid tuntakse ,,peredviznikute" nime all. Ilja Repin- intranetis Vassili Surikov (1848- 1916)
Romantismile olid eelkäijaiks saksa (Caspar David Friedrich) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`""Meduse`i" parv". Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix, romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste. Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde
loomi. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. 6. Maalikunst 6.1. Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on WILLIAM TURNER (1775-1851),
Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja
Portreed kuningast tema perekonnast ja ministritest. Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. ,,Õuedaamid". , sõjateemaline ,,Breda alistamine". Tema lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid see oli varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. · Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil. · Bartolome Esteban Murillo. Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid on tänavapoistest. · Flandria maalikunst. Suurim esindaja Peter Paul Rubens. Temaatiline haare on lai- piiblist, antiikmütoloogiast, dekoratiivsed teosed, portreed, maastikupildid., Kristuse kannatused (altaripildid). Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad inimkehad.
looklevad teed on nagu harmooniliseks saateks üle taevalaotuse sähvivatele välkudele. Äike, mida Leonardo da Vinci kunagi mäe otsast jälgis teaduslikust uudishimust, kutsus temas esile uhke tunde inimese üleolekust loodusest. El Greco jõuab oma maalil äikese kaudu mõttele inimeste ja nende kätetöö tühisusest. Tema maastikumaalil paistavad ehitised märatsevate loodusjõudude taustal nagu mängukannid. Selle maastiku rikkalikkus heletumeduse rütmis, kujutuspindade vaheldumises ja soojades toonides on nii palju eluenergiat, nagu seda maastikumaal enne El Grecot ei tundnud. ,,Kristuse ülestõusmine" (Lisa nr 1) kujutab valguse võitu pimeduse jõudude üle. Ülestõusnud Kristust ümbritseb kirgastav valgus, ta näib puhta ja kaalutuna. Tema parem käsi osutab võidukale Jumal-isale, kuid jalad on alles teineteisega koos nagu ristil. Jeesuse taga paistab maist majesteetlikkust sümboliseeriv purpurmantel, valge
loomi. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. Jean-Antoine Houdon Francois Rude Toolil istuva Voltaire'i skulptuur. Sõttamineku laul e. Marseljees. 1792 1781, marmor. Ermitaaz, Sankt Peterburg. MAALIKUNST INGLISMAAL Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner, tema on üks kõigi aegade suurimaid meremaalijaid. Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde
hallikasmusta. Komplementaarvärvide parid on: o Kollane ja violett o Kollakasoranz ja sinakasviolett o Oranz ja sinine o Punakasoranz ja sinakasroheline o Purpurpunane ja roheline o Punakasviolett ja kollakasroheline Need paaride osadeks jaotamisel näeme, et need sisaldavad alati kolme primaarvärvi. Komplementaarvärvipaaride kasutamisvõimalusi avardab erineva heletumeduse ja puhtusega varjundite kombineerimine. Varjukontrast (hele- tume kontrast, valöörkontrast) on vähemalt või suuremal määral olemas iga kontrastis. Hele ja tume ilmestavad värvikooslust: ilma valgeta värvilahendus mõjub umbes justkui õhuta ruum, ilma tumeduseta on kontrastid nõrgad. Väiksem on varjukontras siis, kui valge ese on valgel taustal, ja suurim siis, kui sama valge ese on musta taustal. Visuaalselt kõige eredamana mõjub siiski kollane mustal taustal.
Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) skulptor Donato Bramante (1444- 1514) arhitekt
Velazquez jäädvustas selle maalil ,,Breda alistamine" võitjad kui ka võidetud kujutatud väärikatena · Lähtus ka Caravaggio teostest, iseloomustab ka lahtisem pintslilöök, andis edasi nii varjundeid ja värve · ,,Infant Baltasar Carlos" FRANCISCO DE ZURBARAN · Samuti realist · Temaatika usuline, mungaordude tellimused, pühakupildid · Küündib fanatismini · Mõned pildid ühevärvilised ja loodud heletumeduse abil ,,Püha Bonaventura surivoodil" BARTOLOME ESTEBAN MURILLO · Usulised pildid, kuid rohkem idealiseerimist ja ilutsemist · Elulisemad pildid tänavapoistest · ,,Madonna ja laps" · ,,Noor kerjus" Flandria maalikunst: PETER PAUL RUBENS · Jõukad kodaniku poeg · Menukas kunstnik, tohutu edu, õpilaste kasutus · Ateljee asus Antverpenis · Seega paljud teosed kavandid ja viimistlus · Iseloomustab elulähedus ja idealiseerimine
Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Renessanssi tähtsamad kunstnikud: Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Venuse sünd, Primavera Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo Buonarroti (14751564) Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli
Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. 2. Inglise kunst 17.-18sajand MAALIKUNST INGLISMAAL Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on WILLIAM TURNER-**-* (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne
annaabi.ee 
