Iseseisev töö nr 7 Ülesande eesmärk on arvutada: 1. Iga puistuelemendi boniteet 2. Iga puistuelemendi keskmine täius 3. Iga puistuelemendi keskmine hektaritagavara 4. Iga puistuelemendi aastane tagavara juurdekasv hektari kohta Eraldis pindalaga 1,4 Rinne PL A H D G % T 1 MA 70 22,5 22,6 9,9 25,2% 28% 1 KU 70 22,4 24,4 6,5 17,3% 18%
Iseseisev töö nr 4 Puistu puutüvede mahtude leidmine Bitterlichi meetodil Ülesande eesmärgid 1. Puistuelemendi täius ja hektaritagavara igal proovitükil eraldi 2. Puistuelementide keskmised täiused ja mahud hektari kohta 3. I ja II rinde mahud hektari ja kogu eraldise kohta 4. I ja II rinde täiused 5. I ja II rinde puuliikide koosseisukordajad Algandmed Eraldise pindala on 5,1 hektarit. Rinnas- Maht Puuliik Proovitpunkti number Keskm.Keskm.pind (G) täiusel
2 3 199.4 31.5672823219 3.4968E-010 Within Gro 227.4 36 6.316667 Total 825.6 39 eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist olulisust. Erinevalt dispersioonanalüüs võrrelda enam kui kahte gruppi nende keskväärtuste põhjal. 4968*10^-10 F crit 2.86626555 Näide 5.7. Olgu funktsioonitunnuseks teatud metsatüübist juhuslikult valitud kümne puistu hektaritagavara ja kõrguse suhte aritmeetiline keskmine Eesti riigimetsa 50-aastastes puistutes. Antud suurus on teatud mõttes metsatüübi puistu tiheduse näitaja, mis iseloomustab puidutagavara kõrgusühiku kohta. Tabelis on see suurus arvutatud kolme peamise puuliigi (männikute, kuusikute ja kaasikute) ja nelja kasvukohatüübi (kastikuloo, jänesekapsa, sinilille ja kõdusoo) jaoks. KKT MA KU KS KL 8.44 7.7 6.25 JK 11
lehtmetsad 9 (savannid ja kõrbed) 2 Põhilised puud Harilik mänd, harilik kuusk, Palmid, akaatsia 2 lehtpuud (peamiselt kask) 5 Metsa aastane juurdekasv - -13 (%) Metsa aastane juurdekasv 1-2 9 -12000 4 (ha) Hektaritagavara (m3 ) 104 9 - Eksport Paber, kartong, tselluloos, Punutised, saematerjal, ümarpalk, mööbel 5 puitlaastplaadid 2 Import Paber, papp 9 Saematerjal, vineer, punutised, puusepatööd jpt 4
19,4% kasvava metsa tagavarast. Teiste puuliikide osakaal on väike. Neist võib olulistena nimetada saart, tamme ja lehist. Viimane on ainus mõningat tähtsust omav võõrpuuliik, mis Eesti metsades kasvab; 99,9% metsade pindalast ja tagavarast moodustavad kodumaised puuliigid. METSI ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD Levinuim puuliik on mänd, mis moodustab 34,2% puistute pindalast ja 30,3% kasvava metsa tagavarast. Männikute keskmine vanus on 72 aastat ja hektaritagavara 243 m3. Maksimaalselt võib männik Eestis saavutada kuni 40 meetrise kõrguse ja hektaritagavara võib ületada 600 m3 piiri. Eestis kasvavad männikud peaaegu kõikjal, kuid valdavad on nad väheviljakates kuivades (nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd
Üks vana haab võib juurtega hõivata 1000–1200 m² suuruse maa-ala. Meie oma haab ja haavikud. Oleme harjunud nägema haaba sirgetüvelise kõrge puuna. Eesti puukuulsuste hulgas märgitakse pikima haava kõrguseks 40 meetrit [13], ühel langetatud puul Järvseljal on tüve pikkuseks mõõdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub üle 600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka
määratakse silmamõõduga ja metsakorraldajat võivad mõjutavad eelmise inventuuri andmed. Lisaks sellele on lausmetsakorralduse andmed on üldjuhul keskmisena viis aastat vanad, kuid SMI annab igal aastal metsadest uue, kogu riiki hõlmava andmestiku. Peamised erinevused 4 kahe metoodika vahel tulenevad mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest. SMI tagavarad ja tagavaral baseeruvad näitajad (hektaritagavara, juurdekasv) on lausmetsakorralduse andmetest 20% suuremad. SMI näitab suuremat lehtpuude ja väiksemat okaspuude osakaalu nii puistute pindalas kui ka puuliigi tagavaras ning SMI andmetel on puistute keskmine boniteediklass parem võrreldes lausmetsakorralduse andmetega (Aastaraamat Mets 2013). 2.Raiete pindala, mahu ja intensiivsuse muutused Raiete pindala muutused ajavahemikul 1993-2013 on esitatud joonisena ja tabelina (joonis1, lisa1)
(1) Metsad katavad 44% Euroopa maismaast. Maailma metsadest 25% asub Euroopas, millest omakorda 80% paikneb Venemaa Föderatsioonis. Euroopa metsi majandatakse jätkusuutlikult ning metsamaa pindala üha suureneb. Viimase 15 aasta jooksul on metsade pidala kasvanud 13 miljoni hektari võrra, eelkõige metsa istutamise ning põllumaade metsastumise tulemusena. (1) Metsade kasutamise maht puidu saamiseks jääb tunduvalt alla tagavara juurdekasvule. Metsade keskmine hektaritagavara Euroopas on 110 m3/ha. Arvestamata Venemaad on hektaritagavara Euroopas 151 m3/ha.(1) Kasvutrend ilmneb ka Euroopa metsade tagavara puhul: igal aastal lisandub Euroopa metsa kogutagavarale 358 miljonit kuupmeetrit.(1) Metsadel on väga palju erinevaid ülesandeid nii looduslikust, majanduslikust, sotsiaalsest kui teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima
ehitusliiva ja –kruusa varud. Täielikult või osaliselt paikneb valla maadel 7 turbamaardlat, 2 ehituskruusa maardlat, 8 ehitusliiva maardlat ja 1 ehituslubjakivi maardla. Kaevandamine toimub neist üheksas [7]. 4.4. Mets Metsamaa pindala moodustab Jõgevamaa pindalast 136 900 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata on 54 020 ha ja riigi omandis olev maa 33 301 ha. Erametsade pindala on 52 279 ha. Metsamaa tagavara on Jõgevamaal 29,144 miljonit tm, keskmine hektaritagavara riigimetsas 171 ning erametsas 172 tm/ha. Kaasikute osakaal puistute pindalast moodustab maakonnas on 43%, kuuskikute osakaal 22% ja männikute osakaal 17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8]. 7 5. LOODUSKAITSE Looduskaitsealad
aastate maareformiga alanud metsade laastamist [4], ehkki tollane talude rajamise põhjend tundub kindlasti tõsiselt võetavam kui tänapäevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel. Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast ühtlaselt ja järjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest väga tugeva raie tõttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vähenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on näha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta põllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse käsitluse järgi võib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda tähendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) üldtagavara suurenemist sajandi lõpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just
peapuuliigi päritolu on erinev mõne puuliigi koosseisukordaja esimese rinde koosseisus erineb vähemalt 20% võrra esimese rinde täius erineb vähemalt 20% võrra peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid Koondid · Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara, juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa Hooldusraiete nimekiri
Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius- iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga e mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Ehk: täius näitab metsa suhtelist tihedust. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20. 7. Kasvukohatüüp- Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui
rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte madalam kui 4m. Koosseis puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Seda iseloomusttakse valemiga, mis määratakse igas rindes eraldi. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu protsenti moodustab antud puuliik puitu koosseisust. Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Boniteet iseloomustab kasvukoha headust mingi puuliigi kasvatamiseks. Täius on koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. 17. Metsamaterjalide mahu määramine. Ümarmaterjalid kõige tavalisem on palk, maht määratakse mahutabelite abil, selleks tuleb teada: materjali ladvapoolset diameetrit; materjali pikkust meetrites. Virnmaterjalid maht leitakse virna kõrguse pikkuse ja laiuse korrutisena. Saematerjalid tuleb leida materjali ühe tüki maht (selleks vaja teada materjali laius paksus ja pikkus). 18
antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga hektari tagavarast, T=G/GNORM hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2 Metsamaterjalide mahu määramine Ümarmaterjalid alates pikkusest üle 2 m kuuluvad tükiviisilisele
vanuse. Lühiealiste lehtpuude puhul kasutatakse ka H50. Kõrgusindeks arvutatakse puistu kasvukõvera alusel. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20 (varem kasutati täiuse iseloomustamiseks kümnendikke ja sel juhul oli erinevus 0,2). 7. Kasvukohatüüp.
Puit muutub õhuga kokku puutudes tumepunakaks, erikaal 0,52 gr/cm³. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Vastupidav vesikeskkonnas ja näiteks Veneetsia linna majad on ehitatud merre rammitud sanglepa vaiadele. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. Sanglepikud moodustasid 2004 a. andmetel 3,2 % Eesti metsadest ehk 67500 hektarit, üldtagavaraga 15,8 milj. tm. Keskmine hektaritagavara oli 234 tm/ha, keskmine boniteet 2,3 keskmine puistute vanus 49 aastat, keskmine kõrgus 17,1 m, aastane tagavara juurdekasv 5,4 tm/ha aastas ning raieküpsete puistute osakaal 12,2 %, Muistsed esivanemad on sangleppa pühaks puuks pidanud, sellest annab tunnistust Pühalepa kihelkonna nimetus Hiiumaal. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks.
* puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 23. Nimetage peamised metsa takseertunnused. Puistu tähtsamad takseertunnused on puistu vorm, puistu koosseis, puistu vanus, puistu täius, puistu hektaritagavara, puistu tekkeviis (päritolu), boniteet, metsakasvukohatüüp. 24. Mis on täius, kuidas seda määratakse? Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Normaalpuistu täius on 100%.
NB!!! Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6.Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsent, mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t = G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T = M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. NB!!! Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. NB!!! 11. Puuliikide vahelduse bioloogilised alused ja kuuse vaheldumine lehtpuudega
Näiteks kui ca 50 a. tagasi oli meil hall-lepikuid 53 000 ha, siis praegu üle 200 000 ha. Männikute pind on suurenenud 142 000 ha võrra, kuusikute pind ca 100 000 ha võrra. Kõigi Eesti puistute tagavara (so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m3) on ligikaudu 486 milj m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 208,6 m3/ha. Suurim keskmine hektaritagavara on männil (239) ja haaval - 237 m3/ha ja väikseim tammel – ca 120 m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,7 ha metsa. Metsade keskmise pindala osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal. Kuigi metsaseaduses ei eksisteeri enam metsakategooriaid, käsitletakse jätkuvalt erineva kaitsereziimiga metsi nende põhjal
Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi. 6. Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet, võrreldes samades tingimustes kasvanud normaalpuistuga, ehk mudelpuistuga, mille kohta andmed võetakse kasvukäigutabelist. Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega. Puistu täius (t) on seega koefitsient mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga. Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. 66 14.3
annaabi.ee 
