Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui soolhape. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He 2+ (samuti nagu H2+)
Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes. Lõhenevus täiuslik Arseen normaaltingimustel stabiilne, hall, rabe tahke aine Kinaver punakat värvi, kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, kristallid on prismalised või nõeljad Väävel mittemetall, rombiline,värvuselt kollane,rohekas, punakas, kriips on valge, rabe, kristalliline, reljeefne aine, eristatav lõhn (tikud!!) Püriit - Õlgkollase värvusega, esineb sageli hästi väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena,
projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige "loomulikum" tulemus) Siirdepinna järgi: Tasapinnaline projektsioon Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2. Kuidas on omavahel seotud ühtlase heksagonaalse jaotusega esinduspunktidest moodustuv tessolatsioon, millise kujuga on Thiessani polügoonid nende esinduspunktide ümber . Iseloomustage selle võre geomeetriat. Esinduspunktide ümber on kuusnurksed võred, mis on üksteisega külgnevuses. 3. Iseloomustage lühidalt erinevaid vaatenurki geoinformaatikale, iseloomustage nende nõudeid/ootusi GIS-le. Kartograafiline vaatenurk - Kartograaf ootab GISilt järgmist: suudab näidata raster
Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Udu, sudu Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondens atsioonituumakestele.
Grafiit/Graphite Koostis / struktuur Keemilise elemendi süsiniku (Carbon, C) allotroopne vorm. Koosneb tasanditest, milles süsiniku aatomid on seotud tugevate kovalentsete sidemetega, moodustades korrapärastest kuusnurkadest koosneva struktuuri. Üks taoline kvaasilõpmatu tasand kannab grafeeni nimetust. Naabertasandite vahel on aga ainult nõrk van der Waalsi interaktsioon, see annab grafiidile tugevalt anisotroopsed omadused. Grafiidi kristallvõre on heksagonaalse sümmeetriaga. Nn. pürolüütilises grafiidis paiknevad süsiniktasandid väga korrapäraselt ja sisaldavad vähe defekte. Omadused Musta "rasvase" värvusega, tihedus 1900 ... 2250 kg/m3 (ülempiirile vastavale väärtusele läheneb pürolüütiline grafiit), kõvadus 1 ... 2. Grafiit sublimeerub temperatuuridel 3652 ... 3697 °C. Pürolüütiline grafiit on tugevaim tuntud harilik (mitteülijuhtiv) diamagneetik, tema magnetiline vastuvõtlikkus on suurima väärtusega
SÜSINIK. C · Universumis levimuselt 4. kohal · Maal levimuselt 12. kohal, leidudes peamiselt lihtainena grafiidi ja teemandi kujul · Mineraalide koostises karbonaatide näol, nt lubjakivi CaCO3, dolomiit CaMg(CO3)2 · Oluline element kütustes, nt maagaasis CH 4 · Kõikide orgaaniliste ühendite koostises · Kaks stabiilset isotoopi - 12C ning 13C Süsinik Sulamistemp. 3800°C, sublim.temp. 4830°C Esineb väga paljude allotroopidena: ·Grafiit - kristalne, heksagonaalse struktuuriga, pehme, tumehall, määriv, vastupidav kuumusele, hea soojus- ja elektrijuht. ·Grafeen grafiidi üksik kiht, väga vastupidav ja hea elektrijuht Süsinik · Teemant kristalne (oktaeedriline, kuubline, tetraeedriline), värvuseta, ülitugev, väga suure mur- dumisnäitajaga, ülihea soojusjuht · Karbüün (-CC-CC- või CCC) · Sfäärilised või torukujulised fullereenid (5-7 lülilised tsüklid). Süsiniknanotoru Süsinik
Esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse suurenedes, teemantläikega ja lõhenevus täiuslik. (Iskar 2003) ZnS on tähtsaim tsingi maak, ligi 90% tsingist saadakse sulfiidsest toormest. (Karik, Truus 2003) Sfaleriit (Isakar 2003) 2.4. Kinaver Kinaver on punakat värvi sulfiidne mineraal, mille keemiline valem on HgS. Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena, mis on prismalised või nõeljad. Esineb tavaliselt teralisena. Esineb settekivimites lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Kinaver (Vikipeedia 2008) 2.5. Kalkopüriit Keemiline valem on kalkopüriidil CuFeS2 ja see on peamine vase maak. Kujult on kalkopüriit teraline ja peitkritalliline. Metalse läikega ja värvuselt messingkollane, viker-kaarevärvides sillerdav pind. Kriips rohekasmust
veehoidlad on lihased ja nahk. Lihaste veerikkusega on seletatav fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi (http://www.healthilife.ee). JÄÄ Jää on vee tahke agregaatolek. Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää. Jää on heksagonaalse kristallstruktuuriga ja seetõttu kaksikmurdev. Ta moodustab kergesti nõeljaid kristalle. Jää on sulamistemperatuuri lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem. Puhtast veest tekib jää, kui temperatuur langeb alla 0°C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale (http://et.wikipedia.org). VESI LOODUSES Vesi on kõige levinum ja ebatavalisem aine Maal.Ka Universumis on vesi väga levinud, sest
ning samas pole ta tulemusi andnud ka tervislikuse poole pürgides. 4 Kõrgetel temperatuuridel (üle 880 ºC) esineb titaan kuubilise ruumtsentreeritud kristallvõrega, mille tihedus 900 ºC juures on ligikaudu 4,30. Selline titaan on -titaan. Madalatel temperatuuridel, mis jäävad alla 880 ºC esineb titaan heksagonaalse kristallvõrena, mille tihedus on 20ºC juures ligikaudu -4,5. Selline titaan on titaan. Titaani sulamistemperatuur on 1665 º C ja keemistemperatuur on 3227 º C. Tema elektriline eritakistus on 4,21 µ/cm , temperatuuril 20 ºC. Titaani kõvadus Brinelli järgi on 100kg/mm 2 ja tõmbetugevus 25,6 kg/mm2, enne katkemist jõuab titaan pikeneda umbes 70%. 5 2. TITAANI SULAMID
lugeda seda, et tuule poolt kantud materjaliga pommitatakse just nende takistuste alumist -jalamiosa. See on seotud sellega, et tuule poolt kantud jämedamat materjali so liivaterasid suudab tuul transportida vaid maapinna lähedastes (mõne m paksuses) õhukihtides. Lumi- on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid.
...................... 31 4.3. Kristallsüsteemid ja Bravais võred (joonis 3.3, 3.4). ................................................ 31 4.4. Põhimised kristallstruktuurid metallides (joonis 3.7, 3.8) ....................................... 32 4.4.1. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.9, 3.10, 3.11). ......... 33 4.4.2. Pindtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.12, 3.13, 3.14). .......... 33 4.4.3. Heksagonaalse tihedaima pakkimisega kristallsüsteem (joonis 3.15, 3.16) ... 34 4.5. Kuubiline elementaar-rakk ...................................................................................... 34 4.5.1. Aatomite asendid kuubilises elementaarrakus (joonis 3.17) .......................... 34 4.5.2. Suunad kuubilises elementaarrakus (joonis 3.18, 3.19). ................................. 35 4.5.3
jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. Teda ei saa hoida keraamilistes ega ka kummist anumates, sest ta tungib neist materjalidest läbi nagu vesi läbi sõela. Klaasanumas saab vesinikku hoida vaid madalatel temperatuuridel. 200-300 kraadi juures läbib vesinik kergesti klaasi, veelgi kõrgemal temperatuuril ei 5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse molekulvõrega (väga kõrgetel rõhkudeläheb üle metallvõreks).Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest
See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi 3 nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas Heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke Heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub Heelium teistest gaasidest halvemini. (1l vees lahustub 0ºC juures vähem kui 10 ml Heeliumi, s.t. üle kahe korra vähem kui H 2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on Heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+). Tavalistes tingimustes
lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. 4.3. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum, mis moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0ºC kraadi, kui veeaur sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Lumi võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Kliimauuringute järgi väheneb keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul (saja aastaga umbes 5 päeva). 4.4. Lörts Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt
3) Cu-sul, kus põhikomp. on Ni, neid iseloomustab õbedane värvus, hea elektrilised omadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Sul, kus Ni=20-25% tuntakse melhioridena, mida kas. mündime-na, soojusvahetite, torude valmistamiseks. Cu-Ni+Zn lisamisel saad. uushõbedana – alpakana tuntud sulamid (Ni=10- 20%, Zn=20-35%), väga plastsed kas. juveelitööstuses. 25. Magneesium. muutumatu tiheda heksagonaalse kr.võrega H12 kergme, ρ=1,74 Mg/m 3 suure eritugevusega, sulamisT=650˚, Rm=80…180MPa, hea soojus- ja elektrijuhtivus, korrosioonikindlus, tugevasti kalestav, hästi töödeldav, õhus kuumutamisel süttib kergesti, mistõttu leiab kasutamist pürotehnikas, keemiatööstuses, metallurgias (Ti tootmiseks). Väga levinud me, maakoores 2,1% sis-ga. Maakides esineb karbonaadina, millest töötlemise tulemusena saadakse MgCl2
loomad said raske mürgistuse. Nii aktualiseerus elavhõbeda mürgistusoht. Ka Iraagis kasutasid talunikud elavhõbeda ühenditega puhitud seemnevilja leiva küpsetamiseks ja loomatoiduna. 1972. aasta andmetel oli ravil 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. 2.3 Kinaver Kinaver (vt joonis 3.) on punakat värvi sulfiidne mineraal. Kinaveri keemiline valem on HgS (elavhõbesulfiid). Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena. Kristallid on prismalised või nõeljad. Esineb enamasti teraliste agregaatidena. Erikaal on 8...8,2. Kõvadus Mohsi astmikul on 2...2,5. Kinaver on peamine elavhõbeda maak. Esineb settekivimeis Joonis 3. Kinaver ainus elavhõbeda kaevandamiseks sobiv mineraal lõhetäitena ning vulkaanilistes piirkondades fumaroolide ümbruses. Moodustab
Sellisel temperatuuril juhib heelium ~200 korda paremini soojust kui vask, tal puudub täielikult viskoossus ja ta voolab hõõrdevabalt. See omapärane vedelik tungib läbi kitsaste pilude ja kapillaaride, moodustab edasiroomavaid kilesid. Kui täita lahtine nõu sellise vedelikuga, siis roomab ta läbi nõu seinu välja kuni anum on tühi (Nobeli preemia laureaat Lev Landau seletas heeliumi taolist käitumist kvantvedeliku aatomite laineomadustega). Tahke heelium on (nagu ka H2) heksagonaalse kristallvõrega. Vees ja muudes lahustites lahustub heelium teistes gaasides halvemini. (1l vees lahustub 00C juures vähem kui 10 ml He, s.t. üle kahe korra vähem kui H2 ja 51000 korda vähem kui HCl. Tavalistes tingimustes on heelium keemiliselt inertne, kuid aatomite tugeval ergastamisel võivad moodustuda molekulaarsed ioonid. Näiteks moodustuvad elektrilahendusel kaheaatomilised ioniseeritud molekulid He2+ (samuti nagu H2+)
137. Iseloomustada elastset deformatsiooni? Elastse deformatsiooni korral pärast jõu kõrvaldamist keha vorm taastub. 138. Iseloomustada plastset deformatsiooni? Plastne deformatsiooni korral pärast jõu kõrvaldamist keha säilitab uut vormi. 139. Mida nimetatakse libisemistasanditeks? Kristallvõre aatomite kihte läbivaid tasandeid, mille vahel on võimalik libisemine. 140. Seletada joonist? Joonisel on näidatud heksagonaalse ruutvõrega defektideta kristalli nihketasandite omavaheline nihkumine olukorras, kus nihkepinge zx on nihketasandi ühe diagonaali agd sihiline. Vaatluse alla on võetud vaid tasand agdknh. Kui kristallile rakendatud nihkepinge zx ületab teatur piiri, hakkavad tasandist agd olevad aatomid liikuma tasandis hnk olevate aatomite suhtes. Nihkepikkusel x2 =ag/2 tõmbavad aatomeid a ja g võrdse jõuga vastavalt aatomid h ja n ning n ja k võre on labiilses tasakaalus
o Päikeseväljad, arisoona kõrbes, 70 000 hektarit suur o Päikesepaneelid, olemas erineva kallidusega materjalid ja sellest tulenevad erinevad efektiivsused, parim 44-46% aga väga kallid materjalid Süsinikmaterjalid Head, kuna esineb polümorfismi nähtus , saab teha tehisteemante mida laialdaselt kasutatakse, grafiit kõige püsivam, seal süsinikud heksagonaalse võru tippudes, kihid nihutatud üksteise suhtes (1/3 võrra) , kui süsteem on täidetud maksimaalselt mateeriaga, on süsteemi energia madalaim, süsteemi saab täita just nimelt siis, kui kihid nihutatud üksteise suhtes. Kihi sees sp2 sidemed. Tetraeedriline teemant ehk harilik teemant, heksagonaalne teemant saadakse, kui grafiiti hästi kõrgel rõhul ja templ üle kuumutatud
rühmas ainsana ühest elemendist koosnevaid anioone ja annab karbiide. Ränist alates saavad aatomid kasutada valentskihi laiendamiseks d-orbitaale ja seega olla Lewis'i happed. 25. Kirjeldage süsiniku allotroope ja selgitage, kuidas struktuur mõjutab nende omadusi. Grafiit- Koosneb plenaarsetest sp2 süsinikukihtidest. · Musta värvi, elektrit juhtiv, läikiv tahke aine. · Kasutatakse: elektroodidena; määrdeainena; pliiatsisüdamikena. Grafiit on kihilise heksagonaalse struktuuriga. Kihid eralduvad üksteisest kergesti, sellel põhineb grafiidi kasutamine määrdeainetes ja joonistusvahendina. See on pehme, rasvasena tunduv tumehall kristalne läikiv aine. Teemant- Süsiniku erim, kus aatomid on sp3 hübriidses olekus. · Jäik, läbipaistev, elektrit mittejuhtiv tahkis. · Kõige kõvem tuntud aine ja parim soojusjuht. Sidemed on tetraeedrilise orientatsiooniga, moodustades tahktsentreeritud kuubilise kristallvõrega vorme
sisehõõrdekoefitsient. 18. Mõisted kristallainete strukt. : Elementaarrakuks nimetatakse kristalse aine väikseimat osakest, mille kordne moodustab tervikliku aine. Selle raku moodustavad võresõlmepunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võreparameetrid on sidemete pikkused a,b,c ja nende vahelised nurgad Kuubi kujulise kristallvõre korral on a=b=c ja , aga heksagonaalse puhul on ===60 ja =90 ja a1=a2=a3b. Kristalvõre elementaarrakul on omadus kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis 3 suunas on ühtlane tekib monokristall. Kui võre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on seotud kovalentse sidemega, on tegemist aatom võrega. Molekulvõre korral on võresõlmpunktides molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waasi jõududega. Ioon võre korral on võre sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja
suhtes, siis elektronid liiguvad sinna juurde ja katioon ei pea tagasi liikuma). Metallide erinev sepistatavus on seotud ka struktuurierinevustega, metalli kristallstruktuuris on tavaliselt libisevad kihid aatomkihid, mis võivad rõhu mõjul üksteise suhtes libiseda. Ccp-struktuuris on 8 komplekti libisevaid kihte, seetõttu on ccp-struktuuriga metallid hästi sepistatavad (nt vask), enamik aineid on aga heksagonaalse tihepakendi (hcp) struktuuriga, kus on vaid üks komplekt libisevaid kihte ja sellise struktuuriga ained (ka mõned metallid, nt tsink), on rabedad.Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Pilet 2 Materjalide struktuur. Liht- ja liitmaterjalid. Materjalide väikseim struktuuriühik on aatom. Kristalliline struktuur näitab aatomite
Fe-1..3C-5...10 CaF2 v=5 m/s,p<30 MPa Joon. 4.1. Paagutatud antifriktsioonmaterjalide koostis, lubatavad koormused ja Cu-40Zn-2Pb Grafiit on kige laialdasemat kasutamist leidnud tahke määre. Grafiit on heksagonaalse kristallvrega, mille kihid on nrgalt omavahel ühendatud. See tagabki väikese (0,05-0,15) hrdeteguri. Tal on suurepärased antifriktsioonomadused hu käes kuni 500 °C-ni. Veel krgematel temperatuuridel (>600 °C) algab grafiidi intensiivne hapendumine, mis ei luba teda kasutada hu käes töötavate laagritena. Sulfiidid on teised enamkasutatavad tahked määrded. Eriti laialt kasutatakse MoS2. Tema struktuur on sarnane grafiidi struktuuriga ainult selle vahega, et Mo ja S
2)erikaalu järgi 3)Mang omad järgi 4)Osakeste pinnaenergia järgi. 18. Mõisted kristallaine struktuurist: elementaarrakk, võre parameetrid, Elementaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad , , . Kuubikujulise kristallvõre korral on a = b = c ja = = = 90°, aga heksagonaalse puhul on al = a2 = a3 b ja l = 2 = 3 = 60°, = 90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB!Ainete sisestrukt on peam faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallisüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubilme 2)tetragonaalne 3)rombiline
tihedusega paigutada ainult ühel viisil kui iga kera (tsentraalaatomit) ümbritseb kuus kera. Järgmise kihi saame kui kerad asetada parasjagu alumise kihi aukudesse. Kolmanda kihi asetamiseks on kaks võimalust: kas asetada sellistesse aukudesse, mis asetsevad esimese kihi aukude kohal või teist tüüpi aukudesse, mis ei asetse otseselt esimese kihi aukude kohal. Tähistades esimese kihi aatomid A, teise kihi aatomid B, siis esimesel pakendi juhul heksagonaalse tihedaimalt pakendatud struktuuri korral paiknevad aatomid üksteise kohal nagu ABABAB, teisel juhul nagu ABCABC, st lihtsaima struktuuri moodustamiseks on vajalik kolm aatomite kihti (cubic close packed ccp). Teine struktuur on tegelikult tahktsentreeritud kuubiline struktuur (fcc). Mõlemal juhul hõlmavad kerad 74% ruumalast ning need on metallide korral üldlevinud struktuurid. A1 Vase fcc struktuur (tahkkeskendatud kuubiline võre). Metallid on suhteliselt pehmed, plastsed, kergesti
Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust? Elementaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab veel võre struktuuri iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nendevahelised nurgad , , . Kuubikujulise kristallvõre korral on a=b=c ja ===90 o, aga heksagonaalse puhul on a1=a2=a3b ja 1= 2= 3=60o, =90o. Ühte ja sama ainet on võimalik saada ja toota erinevate võreparameetritega: väiksemate võreparameetritega ainete keemilised omadused on tugevamad; võnkeparameetrite tugevus väljendub ainete reaktsioonivõimes (hulk, kui paljudega ja kiirus, millega reageerib). Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis kolmes suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane tekib monokristall
Kas kristalseid aineid on võimalik identifitseerida nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega ja mitmete kristalsete ainetega, põhjendage vastust?! Elementaarrakk - kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab veel võre strukt. iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võre parameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad , , Kuubikujulise kristallvõre korral on a = b = c ja = = = 90°, aga heksagonaalse puhul on a1 = a2 = a3 ^ b ja al = 012 = 013 = 60°, = 90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB! Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallsüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubiline 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne
väävelhappes, ei reageeri hapnikuga, veeaurudega, kloor- ega väävelvesinikuga temperatuuril kuni 1000°C. Si3N4 on väga heade mehaaniliste omadustega, väikse joonpaisumisteguriga ja suure soojusjuhtivusega (seega ka suure termokindlusega) ning väga hea kulumiskindlusega. See teeb ta eriti perspektiivseks nii lõikekeraamikana kui ka kulumiskindla konstruktsioonimaterjalina. d)AlN-keraamika AlN saadakse Al pulbri nitreerimisel temperatuuril 800...1200°C. AlN on heksagonaalse kristallvõrega. AlN on väga happekindel, mistõttu teda kasutatakse agresiivsetes keskkondades. AlN soojusjuhtivus on mitu korda suurem kui Al2O3. AlN on väike joonpaisumistegur (4,510-6), mis annab talle suure termokindluse. e)SiC-keraamika SiC saadakse elementide otsese sünteesiga SiO2 taandamisel C-ga temperatuuril 2100...2150°C või Si aurude reageerimisel C-ga temperatuuril 1500...1700°C. Tehnokeraamikas kasutatakse kahte SiC modifikatsiooni: -SiC ja -SiC. -SiC on
sisaldab 85-95% C. Suur eripind (pooride üldpindala massiühiku kohta), mis suureneb veelgi kuumutamisel ülekuumendatud veeauru voos ( → aktiivsüsi, eripind kuni 1000 m2/g). Kasut. gaasitorbikutes, meditsiinis, valastustehnoloogias jm. Koksi saadakse teatud süsinikurikaste ainete (sagedamini kivisöe) kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Kasutamine: redutseerija mitmete metallide (eriti malmi) tootmisel, kütus, elektroodimaterjal jm. KARBÜÜN Heksagonaalse võrega pulbril. aine, (Karbiin) mustjas, hallikas või valkjas (sõltuvalt (lad. carboneum kristallide suurusest). sufiks -üün) Süsinikuaatomite lineaarne polümeer ( (sp-hübridis.); viide kolmikside- kaht liiki, metele kas -C Ξ C - C Ξ C - … (-karbüün või
ka isikutel, kes ei põe SLE-d. LA leiuga (eriti SLE) haigetel on kõrgenenud risk trombooside tekkeks. Määramisel on sisuliselt tegemist APTT-ga, kuid reaktsioonisegule on lisatud hepariini inhibiitorit (muudab reaktsiooni keskkonna tundetuks hepariinile kuni 1 IU/mL) ja normaalset inimplasmat (korrigeerib kämbu tekkimise aja pikenemise, mis võiks esineda hüübimisfaktorite defitsiidi korral uuritavas plasmas). Määratakse APTT kahes katsutis, millest ühte on lisatud ka heksagonaalse faasi lipiidi (fosfatidüületanoolamiini, HPE), mis seob spetsiifiliselt LA ja neutraliseerib selle efekti ning võrreldakse hüübimisaegade erinevust neis kahes katsutis. Referentsväärtused: Normaalleid on negatiivne. Luupus-antikoagulandid esinevad sagedamini SLE ja ka teiste autoimmuunhaiguste, infektsioonide (nt HIV) ja pahaloomuliste kasvajate puhul, samuti mõnede ravimite (nt fenotiasiinid) tarvitamise korral. (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/Kasiraamat_2002/_Toc121805179)
annaabi.ee 
