tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu. Homo erectus " Püstine inimene " Ajumaht 800-1000 Hea termoregulatsioon levis Aafrikast välja Aasiasse, Euroopasse Homo heidelbergensis Keel, abstraktne mõtlemine Küttisid hobuseid, ninasarvikuid Kannibalism Homo neanderthalensis Homo neanderthalensis Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Homo neanderthalensis Neandertallane oli 160165 cm pikkune,
Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirginimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves Homo erectus kasutas kindlasti tuld Tänu tulele sai ta ka elada karmima kliimaga aladel Homo heidelbergensis (arvatavalt Homo erectus'e kõrvalliini hiline alamliik) 60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik.
Just aju suurust on peetud eelajalooliste inimtüüpide võrdle misel kõige olulisemaks tunnuseks. Oma mõtteid ja tähele panekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inim tüüpide lõualuu kuju (lõual puudus esileulatuv osa) ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tark inimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.Homo habilis(tööriistade valmistaja,osav inimene,kiviaja algus)Homo erectus(tuli,tööriistad,2 milj a.t)Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis,ei ole raipesööja,vaid loomi küttiv jahimees)700 000-600 000a.t)750 000 a.t algas jääaeg lõppes 11 500 a.t Neandertallased(Homo neanderthalensis)matsid surnuid,arengutase küündib esimeste nüüdisinimeste tasemeni(250 000- 30 000 a.t)Homo sapiens e nüüdisinimene(45 000- 40 000a.t)moodustuvad sugukonnad,kunsti teke.1)Kiviaeg. Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kala püük. Ent iga päev polnud saagi õnne,
Välimus: Tänapäeva inimese pikkune, tõenäoliselt minetanud ahvidele omase tumeda pika karvkatte ja seetõttu pigmendirikka, tumeda nahaga. Kehaehituselt nüüdisinimesega väga sarnane Oskused, tööriistad: Väga kohanemisvõimelised, oskasid valmistada kivist algelisi tööriistu, lisaks raipesöömisele ka kütt ja korilane, õppis tuld kasutama, algelised elamud, piiratud kõnevõimega. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene. Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees, oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane
Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri loomi k�ttiv jahimees, valmistas keerukaid t��riistu. Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad.
HE-d vanemad kui Aafrikas leitud (avastati 1980 aastatel). Uurijateel ekkis kahtlus et inimene polegi Aafrikas kujunenud. 1. Multiregionaalne arengu teooria teooria, et inim kujunes HE baasil igas maailmajaos eraldi. 2. Aafrika väljarände teooria kaasaegne inimene kujunes ikkagi Aafrikas (Homo Sapiens) hilise Aafrikast väljarände pooldajad. Hiina leid 1920 aastatel anti oma nimetus - Pekingi-hiina inimene (sinantrophus pekinensis) Saksamaalt leitud - Heidelbergi inimene (homo heidelbergensis) Kõige värskem leid (HE) Gruusiast Manisi koopast (1,8-1,6 milj a.) uurimine käib ja iga aastaga antakse erinevaid nimetusi. 1990ndatel aastatel hakkas vaikselt multireg. teooria pooldajate hulk kahanema kuna saadi Aafrikast küllaltki vanu HE leide (ennem neid ei leitud) Nariokotome poiss (1,6 milj). Lisaks on Aafrikast leitud veel vanemaid, kuid mitte päris HE-d vaid kuna nende ajavahe on küllalt suur siis neid kutsuti HOMO ERGASTER-ks (1,9-1,4 milj)
4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? Sotsiaalajaloo uurimise objektiks on uurida inimühiskonda ja selles toimunud suuri protsesse, keskendudes eriti aset leidnud muutustele ja murrangutele. Keskendub üldiselt lihtrahvale, ühiskonna enamusele ja selle igapäevaelule. 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: 5-2 miljonit aastat tagasi, Australopiteekus 2 miljonit aastat tagasi, Homo erectus Homo erectusest arenes välja Heidelbergi inimene ( Homo heidelbergensis ) 250 000 30 000 aastat tagasi elasid Euroopas arktilise kliimaga kohanenud Nenandertallased. ( Homo nenanderthalensis ) 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja Heidelbergi inimesest. Kehaehitus oli suure ja jässaka väljanägemisega. Põhilise toidu hankisid suurte imetajate mammutite, arktiliste
Aafrikas püstjas kõnnak. Homo habilis 2,5 milj a u 120 Ainult Kivist tööriistade (e osavinimene) tagasi 140 cm Aafrikas kasutamise algus. Aafrikas Homo erectus u 160 (e sirgeinimene) 179 cm Homo u 180 heidelbergensis cm (e Heidelbergi inimene) Homo u 160 neanderthalensis 165 cm (e neandertallane) Homo sapiens Täna- (e nüüdisinimene) päevane Üldised arengutunnused: - iga järgnev liik käis üha sirgemalt (kõnnak muutus püstjamaks). - karvasuse järk-järguline vähenemine.
ROBUSTNE KOLJU Tema leiu vanus tehti kindlaks 15 aasta tagasi: fossiilid on 1,6-1,8 miljonit aastat vanad. Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest. Tema aju kasvas kuni 1100 kuubikuni. Suure tõenäosusega oli Homo ergasteri liinist või tema sõsarliinist pärit Homo heidelbergensis. . H. ergaster arenes edukalt edasi ka Aafrikas, kust on muide leitud (1984) ka selle liigi pea täielik, ca 1.5 MA vanune skelett nn. Narikotome poiss oma ea kohta pikk, sihvakas, kehakujult meile väga lähedane, kuid tüüpilise H. ergasteri (erectuse) koljuga fossiil. Tema oletatav täiskasvanust peast pikkus oleks olnud 180- 185 cm või enamgi ja oli kehakujult ilmselt adapteerunud kuumas kuivas kliimas elamisele
7-5 MAT leiud taastuvad Aafrikas Homo Homo habilis – 2.4 MAT (kadus 1.5 MAT), Ida-Aafrika. spekuleeritud kivist tööriistade kasutamine. algab aju ennekasv/enkefaliseerumine. Homo (erectus) ergaster – 2 MAT (kadus alla 1 MAT). Aafrika, Homo habilise otsene järeltulija ja ka koeksisteerija. aju kiire kasv. tule kasutamine. naha pigmentatsioon. Homo erectus – 1.8 MAT (kadus 200-300 KAT). Aasia, levinud väga laial alal. Homo heidelbergensis – 600 KAT. Homo ergasteri otsene järeltulija, pärit Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane. Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse (hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale. Homo sapiens anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas
Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. X-naine ehk Denisovo (Denisova) inimene Avastati 2010. aastal ühest sõrmeluu katkest eraldatud DNA põhjal. Leiukoht – Denisovo koobas tänapäeva Altai alal (Venemaal). Genoomi analüüsil selgus oluline erinevus nii neandertallastest kui ka tänapäeva inimestest, seega tegu eraldiseisva inimliigiga. Vt ka http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7290/full/nature08976.html Homo heidelbergensis e Heidelbergi inimene Üks tänapäeva inimeste võimalikke eellasi ning rühm kes elas Aafrikas, Euroopas ja Aasias u 1,3 miljonit – 250 000-200 000 aastat tagasi. Nimetatud esimese leiukoha järgi (Heidelberg, leiti 1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack. Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija Homo erectus'ega võrreldes), mis oli kohastunud külmemas kliimas elamiseks. Meeste keskmine pikkus 175 cm ja kaal 62 kg, naistel – 157 cm ja 51 kg
ühtsele standardile vastavate isendite kogumit, aga mitte kui ruumis ja ajas muutuvaid populatsioone, mida iseloomustab individuaalne, sooline, geograafiline jms. muutlikkus. Seetõttu anti peaaegu igale fossiilsele leiule, mis millegi poolest erines teistest, iseseisva taksoni - liigi või perekonna - staatus. Varasem antropogeneesialane kirjandus kubiseb inimlaste perekondadest ja liikidest (Australopithecus, Paranthropus, Telanthropus, Meganthropus, Pithecanthropus, Sinanthropus, Homo heidelbergensis, H. neanderthalensis, H. rhodesiensis, H. soloensis jt.) ning nende fülogeneetiliste seoste mitmesugustest tõlgendustest. Enamik tänapäeva paleoantropolooge käsitab inimlaste fossiilseid taksoneid märksa laiemalt, arvestades taksonisisest mitmekesisust. 1.3. Inimlaste stadiaalne evolutsioon. Selle seisukoha järgi läbis inimese evolutsioon rea selgepiirilisi staadiume (protantropus, arhantropus, paleoantropus,
Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast). !Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased.
Nimeks anti neile pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene. Jaava saarel jätkus uurimine 1980ndatel. Need luud, mis leiti 1891, olid palju vanemad 1,8m. Teine tähtis erectus leiti Zhoukoudianist Hiinas leiti Rootsi arheoloogide poolt koopast 1920ndatel. Pärast seda rootslasi sinna enam ei lastud, hiinlased tahtsid ise seal uurida. Sinantrophus pekinensis oli see inimese liik, kes sealt leiti. Kolmas tähtis erectus oli Heidelbergi inimene (homo heidelbergensis). Tal oli suur lõualuu, hambad olid olemas, umbes pool miljardit aastat vana. Hiinlased väitsid, et hiina inimesel olid asiaatide tunnused olemas. Kaasaja inimene võis kujuneda igal pool eraldi multiregionaalne arenguteooria. Keenias Nariokotome küla lähedal leiti Nariokotome poiss, mis oli 1,6m aastat vana. Ta oli 11aastane erectus ja 1,6m pikk pikem kui teised leitud erectused. Erectused hakkasid tarvitama liha ja sellest hakkas arenema nende aju. Erectuste elupaikadest on
naledi) Homo naledi 2013. a leiti Lõuna-Aafrika vabariigist Johannesburgist 50 km kauguselt Tõusva Tähe koopast üle 1550 luutükikese vähemalt 15 luustikust Homo erectus (sirge inimene): (1,8 – 0,2 miljonit aastat tagasi elasid siin). Olulised rühmad: pithecantrophus erectus e Jaava inimene sinantrophus pekinensis e pekingihiina inimene (võib näha mongoliidse rassi tunnuseid, praegused hiinlased on sellest arenenud) homo heidelbergensis e heidelbergi inimene (kõige kuulsam leid Saksamaalt 1907. aastal, selle vanuseks on pool miljonit aastat). Homo georgicus? Eugene Dubois leidis Jaava (kuulus toona Hollandile) inimese luud (pithecantrophus erectus ehk sirge ahvinimene). Zhoukoudian Hiinas. Hiina leiud on tekitanud erinevaid arvamusi. homo Dmanisi Kõige kuulsamad leiud: Hominiidileiud Georgiast (1,8-1,6 miljonit a) (homo georgicus? homo habilis? homo erctus? homo ergaster? ) Inimese kujunemine:
Imetajate aju suurenemine on seotud olfaktoorse osa suurenemisega (aju evolutsioonis võib eristada 3 etappi äratundmise evolutsiooni loengust). Hind suurema aju eest on energiakulu ja see aeg, mis kulub sünnist, et iseseisvalt hakkama saada. Oluline ajumahu suurenemine jääb 1,9 MAT (H. erectus) kanti ja bipedaalsuse teke 6 MAT. 8. Millised inimlased oskasid juba tööriistu valmistada, millal see peale hakkas? Tööriistu oskasid valmistada Homo Habilis, H. erectus (ergaster), H. heidelbergensis, H. sapiens. Algas 2,5 MAT Homo habilisega olduvai kultuur. 9. Mida olulist ütlevad Binghami ja Wranghami hüpoteesid perekonna Homo väljakujunemise kohta Bingham inimene on eriline loomaliik, suudab eemalt tappa. See viis omavahelise koostöö tekkimiseni, hõimusuhted tekkisid ja kognitiivsete võimete eelisareng. Wrangham küpsetatud taimetoit annab rohkem kaloreid ja energiat kui toores. Suurem energiahulk võimaldas pidada suuremat aju
Luuleide on saadud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Võimalik, et Euroopas oli ta neandertaallase eelkäijaks ning Aafrikas Homo sapiensi eellaseks. Tema kiviesemete valmistamise tehnoloogia oli sarnane Homo erectuse poolt kasutatud acheuli kultuuri esemetele. Loomaluudel olevate lõikejälgede põhjal on oletatud, et nad olid suhteliselt head jahimehed ja küttisid ka suuri loomi (põder, elevant, ninasarvik, hobune). Viimasel ajal Euroopas tehtud leiud annavad alust oletada, et H. heidelbergensis võis olla esimene, kes mattis oma surnuid, ei ole siiski päris kindel. Keskpaleoliitikum 150 000 40 000 aastat tagasi Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega, kuid asustus jäi püsima ka külmas piirkonnas. Inimene kohanes vastavate tingimustega. Külma eest otsiti peavarju koobastes. Karmis kliimas vähenes koriluse osatähtsus, selle asemel omandas esikoha nüüd suurte loomade küttimine.
annaabi.ee 
