2) Omavoli? AÕS § 40 (2) ja (3) a) valdaja nõusolekuta ? + b) seadusevastaselt ? + c) valduse rikkumine ? AÕS §40 (3) - Ü takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel ? + 3) Hädakaitse piire ületada ? + V: Ü võib lasta või ise auto ära vedada AÕS § 40 (1) alusel. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi peale üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas J saab ratta H käest välja nõuda? Hüpotees: Kas J saab H käest ratta välja nõuda AÕS § 45 (1)? Eeldused: 1) Valduse äravõtmine ? + 2) J on valdaja ? AÕS § 33 (1) ja (2) 3) H on valdaja ? + AÕS § 33 (1) alusel teostab tegelikku võimu. 4) Omavoliline valdaja ? AÕS § 40 (2) - (4) -
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H- le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid
Näidiskaasused koos lahendustega 1. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi pärast üürimist varastab J- lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas ta saab ratta H käest välja nõuda. LAHENDUS Kaasusest on näha, et J on jalgratta valdaja, mitte omanik, sest ta üürib jalgratta. Seega J-il ei saa olla omandikaitse nõudeid (alates AÕS § 80 jne). Sellest tulenevalt saaks kaasuse lahendamiseks kasutada asja valdajale kuuluvaid
TEINE SEMINAR Terastalade kaasus Varas V varastab Ehituse ABC õuepealt koormatäie terastalasid. Ehituse ABC-s toimus samal ajal kampaania, kus kõik kliendikaardi omanikud saavad terastooted tavahinnast poole soodsamalt. Järgmisel päeval müüb V need talad heausksele H, kes on ühtlasi Ehituse ABC püsiklient ja kes need talad kohe samal päeval oma maja katusekonstruktsioonide külge kinnitab. H ei olnud V poolsest kauba hankimise viisist teadlik. Politsei jõuab juba paari päeva pärast varastatud kaubale jälile ning tuvastab, et terastalad on H-le kuuluva maja küljes. Ehituse ABC tahab need talad H-lt välja nõuda. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas ABC saab H-lt talad nõude AÕS § 80 (1) ? Eeldused: 1. ABC peab olema omanik ? 1
SEADUSJÄRGSE KEELUGA VASTUOLUS OLEV TEHING 17-aastane A ostis B-lt taskuraha eest gaasipihusti. A isa C võttis A ja gaasipihusti kaasa ning läks B juurde, nõudes B-lt gaasipihusti eest saadud raha tagastamist A-le. Kas C nõue oli põhjendatud? Vt TsÜS § 11 lg-d 1 ja 3, RelvS § 18 lg 1 p 1 ja lg 4 ning TsÜS § 84 KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING Kohus arestis A-le kuuluva antiikmööbli. Kuna mööbel jäi A valdusesse, müüs A selle heausksele B-le ja B viis mööbli ära. Kas A ja B vahel sõlmitud mööbli müügileping ja omandi ülekandmise kokkulepe on kehtivad? Vt TsMS § 389 ja AÕS § 95 2 TAHTEAVALDUSE PUUDUSED NÄILIK TEHING Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu koosseisu kuuluvatel tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1). Kui näiliku tehinguga:
(,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel. Omand on majandusliku korra põhialus, kuna selle järgi, kas riik tunnustab, piirab või keelab eraomandit, kas omand on kättesaadav kõigile või üksnes teatud klassidele, saab määratleda riigi olemust. KASUTATUD MATERJALID 1) Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 2) Eesti Vabariigi Põhiseadus. RT 1992, 26, 349
Omanik võib olla füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, samuti riik või KOV ning avalik-õiguslik juriidiline isik. Lk 41-68 Valduse kaitse tähendab praktiliselt omandi kaitse kergendamist. Vallasomandi üleandmise tingimuseks on valduse üleandmine, mille eesmärk on see et teha omaniku vahetus nähtavaks. Igast vallasasja valdajast eeldatakse et ta on valduse ajal selle asja omanik. Valdus on aluseks ja vallasasja heausksele omandamisele, kui võõrandajal ei olnud õigust asja üle anda. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes. Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama.
nõudeid, sest aegumistähtaeg on 1 aasta ja situatsioone on raske tõendada (põhinevad elulistel situatsioonidel, mida on raske hiljem tõendada). ​RK 3-2-1-154-01​: ​halvasti pargitud auto segab valduse reaalset teostamist, saab teisaldada. Vastus: saab teisaldada. Maastikujalgratta kaasus Jalgrattur J üürib nädalavahetuseks maastikujalgratta. Veidi peale üürimist varastab J-lt jalgratta varas V, kes müüb selle pool tundi hiljem heausksele H-le. V väidab H-le, et ta on ratta omanik. H ratta tegelikust omanikust teadlik ei ole. Järgmisel päeval näeb murelik J, et ratas on H käes ja tahab nüüd teada, et kas J saab ratta H käest välja nõuda? LAHENDUS: Hüpotees:​Kas J saab H käest jalgratta välja nõuda? 1) Kas on täidetud ​AÕS § 45 lg 1​eeldused? - Kas nõude esitaja on valdaja ​OMANIK?​?​+ JAH. (​AÕS § 33 lg 1​)
kinkeleping; kui vastukohustuseks tagastada sama liiku ja kogus asju – laenuleping) *konsensuaalne leping – leping loetakse sõlmituks kokkuleppe saavutamise ja sellele nõutava vormi andmise momendist alates *kahekülgne leping – õigused ja kogustused on nii müüjal kui ka ostjal Subjektid on müüja ja ostja. Müüja peab olema vara omanik. (Ka erandid: komisjonimüük; vara müük täitemenetluses täitemenetluse seadustiku alusel; mitteomanik, kes müüs heausksele omandajale-asi on siis ostja oma asja oma valdusesse saamisest alates…pahauskselt omandajalt võib asja välja nõuda, omanikult varastatud/kadunud asja puhul ei toimu omandamist) Üldist vorminõuet pole. Erinormidega reguleeritakse *kinnisasjade omandamise tehing – notariaalselt tõestatud *ehitise või selle osa võõrandamise tehing– notariaalselt tõestatud Vastutus lepingu mittetäitmise korral: *võetud kohustuse natuuras täitmisele sundimine
Mis on valdus? AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused 11. Kes või mis on valduse teenija? - Valduse teenija on sõltuv töötegija, kes teise isiku ettevõttes või majapidamises talle antud korralduste kohaselt võimu teostab. Seejuures ta ei ole valdaja ning tal puudub valduse kaitsmisväärne huvi.Valduse teenija ei tohi korralduste piiridest väljuda. 12
ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Üldreeglina saab heauskne omandaja vallasasja omanikuks asja valdusse võtmisega ka siis, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erandina saab heauskselt omandajalt asja välja nõuda, kui asi on omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema valdusest tahte vastaselt välja läinud ning leidja või varas võõrandas asja heausksele isikule. Asja välja nõudmisel tekib heausksel omandajal nõudeõigus võõrandaja vastu. 2.1.3. Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine Ümbertöötamisel  kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, siis on uueks omanikuks heauskne ümebrtöötaja, kui uue asja väärtus on suurem eelneva asja omast, vastasel juhul on aga omanikuks esialgne omanik. Ühendamisel ja segamisel - Kui mitme
Tühine tehing  vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega o Vaieldav tehing  tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel kehtetuks tunnistada. Kuni vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamiseni võib teine pool nõuda selle täitmist. o Näilik tehing  tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua vastavaid õiguslikke tagajärgi. Näilik tehing on üldjuhul tühine, kuid kui näiliku tehingu järgi läks vara üle heausksele omandajale, loetakse see üleläinuks õiguslikel alustel. o Teeseldud tehing  tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks. Tehingut, mida tegelikult teha taheti, loetakse varjatud tehinguks. Teeseldud tehing on tühine. Tehingu võivad pooled teha mistahes omavahel kokkulepitud vormis, kui aga seadus sätestab tehingu kohustusliku vormi, tuleb sellest kinni pidada. Vastasel juhul on tehing tühine. 21. ASI JA SELLE LIIGITUS
3) Õigusrikkumise objekt  need ümbritseva maailma vastavaid õiguslikke tagajärgi. Näilik tehing on üldjuhul tühine, nähtused, mille vastu on suunatud õigusrikkumine kuid kui näiliku tehingu järgi läks vara üle heausksele omandajale, 4) Õigusrikkumise objektiivne külg. Kuna õigusega saab loetakse see üleläinuks õiguslikel alustel. reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on Teeseldud tehing  tehing, mille pooled on teinud teise tehingu õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted varjamiseks. Tehingut, mida tegelikult teha taheti, loetakse varjatud ja kavatsused
Riigikohus on samas leidnud, et heauskse omandamise instituudi eesmärgiga oleks vastuolus, kui see kaitseks absoluutselt kõiki tehingulisel alusel kinnisasjaõiguste omandamise juhtumeid, mistõttu usalduskaitse ei laiene juhtudele, kui õiguslikult on küll tegemist omaniku vahetusega, kuid tegelikult ei ole tegemist uue, juurdetuleva omandajaga, kus sõltub kinnistusraamatu õigsusest, nt ei saa esimese ja teise järgekorra seadusjärgsed oärijad tugineda kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Seega tunnustas Riigikohus heauskse omandamise võimalikkust üksnes nn. käibetehingute puhul. Samas ei ole tasulisest siiski seatud üldsieks heauskse omandamise eelduseks ( seda seadus ilmselt ka ei võimalda) Märgete tähenduse kohta kinnistusraamatu kannetele ja heausksele omandamiselt vt. ptk. 9.1.5. Kompenseerimaks riigi võimalikke minetusi kinnistusraamatu pidamisel ja sellest tulenevaid
üleandmise teel omandatud. Senikaua kuni E ei olnud ümbertöötanud neid, oleks M saanud neid pulle välja nõuda. E omandas seega ümbertöötamisega. Kas lihtatooteid saab välja nõuda? Ei saa. Hüvitust võib saada? 1037 lg1. Ümbertöötamise omanikuks millest > ? Muutub asi väärtuslikumaks. Töökulud. Hüvitis peab olema 1037. Kuipalju? > loomade väärtuses. Kas VÕS annab mingi prille selles olukorras heausksele isikule? > 1037: 1038 ... ... Ei ole sama hea kui heauskne omandamine. 55. X varastas. Raamatukogu tahte vastaselt välja läinud omand. X on pahauskne valdaja. X ei omandanud. Y leidis - leid. Teatamiskohustust ei täitnud. Teatamiskohustus § 98, kuna leidis avalikust asutusest/üldkäidavast kohast. Kui ei teata muutub pahauskseks valdajaks. § 100 lg 4. Võiks saada omanikuks alles ühe aasta pärast § 100 lg 1. Y leiuga ei omandanud veel.
asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või hoidja poolt võlaõigusseaduse alusel.68 ____________________ 66 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 34 67 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 160 68 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 lk 161-162 Ulpianus libro 16 ad edictum: 4. Si duobus quis separatim vendiderit bona fide
Hõljumisajal on üldjuhul keelatud tingimuse saabumisele hea usu põhimõtte vastaselt kaasa aidata või selle saabumist takistada, samuti Volitus ehk tehinguga antud esindusõigus. mõjutada tingimusega kaasnevat õiguslikku olukorda. Hõljumisajal tehtud käsutustehing, mis välistab tingimusega seotud õigusliku Volituse eriliikideks võib pidada: tagajärje saabumise, on tühine (TsÜS § 106). VÕIB EKSAMIL KÜSIDA. Jääb alla heausksele omandamisele. a) prokuurat kui äriõiguslik esindusõigus (vt ÄS § 16); Nt omandireservatsiooniga (VÕS § 233) müügil müüjale laienev piirang. Eelnimetatud käsutuskeeld ei puuduta heauskset omandamist. b) üldvolitus majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamiseks (TsÜS § 121 lg 1); Heauskse omandamise mõju tugevam, kui TsÜS §-st 106 tulenev käsutuskeeld
on võimalik selline tehing tagantjärgi heaks kiita. Heakskiidu andmine ning kolmanda isiku õiguste kaitse on analoogne piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehingu heakskiitmisele seadusliku esindaja poolt. Vajalik on heakskiidu kättesaamine tehingu teise poole poolt. · Esindusõiguseta isiku vastutus (TsÜS § 130). Esindusõiguseta isik, kes ei teadnud ega pidanudki teadma esindusõiguse puudumisest (st on heauskne), on kohustatud hüvitama heausksele kolmandale isikule (kes uskus esindusõiguse olemasolusse) viimasele tekitatud usalduskahju (TsÜS § 130 lg 1). Esindusõiguseta isik, kes teadis või pidi teadma esindusõiguse puudumisest (st on pahauskne), on kohustatud hüvitama heausksele kolmandale isikule kogu tekitatud kahju (sh tehingu tühisuse tõttu saamata jäänud tulu) (TsÜS § 130 lg 2). Nt kui esindusõigust ei ole üldse antud. Esindusõiguseta isiku vastutus on välistatud kui:
käsutuse D-le, siis B ei saa tugineda sellele, et ta A-le midagi maksis. Kui D oli heauskne, siis saab esit kahju hüvit nõude A vastu, et ta ei ole võimaldunud omandi üleminekut B-le. 79. Miks võib väita, et RK-i ja mitteõigustatud isiku käsutusest tuleneva kondiktsiooni regulatsioonid täiendavad deliktiõigust? 1) juhtum, kus omandiõiguse rikkumise korral ei ole kannatanul kahju hüvit nõuet, sest kahju tekitaja pole omandi kaotamises süüdi. A varastab C-lt palgid, müüb heausksele B-le, millest ta ehitab maja. C ei saa panna B vastu maksma kahju hüvitamise nõuet, kuigi on põhjustanud omandi kaotuse. B ei olnud selles süüdi. Delikti üheks eelduseks on kahju tekitaja süü. C saab esit nõude B vastu § 1037 lg 1 alusel, kus võlgniku süü ei ole enam nõude eelduseks. 2) kannatanul ei ole tekkinud kahju omandiõiguse kaotuse näol. Sama näide, B ei ole veel maja ehitanud. Kas C võiks esitada A vastu kahju hüvit nõude, siis küs, kas C-l on tekkinud kahju
8. Valduse mõiste, valduse liigid AÕS § 32 - valdus on tegelik võim asja üle. Valdus ei sõltu omandiõigusest. Kui omand on õiguslik võim asja üle, siis valdus faktiline, reaalne võim asja üle. Valdus on õigussuhe isiku ja asja vahel. Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu. VALDUSE OLEMUS - Valdajal puudub vajadus tõendada omandiõigust - Valdus on eelduseks vallasomandi ülekandmisel - Valdus on vallasasja omandieelduseks - Valdus aluseks heausksele omandamisele - Kaitseb õigusrahu VALDUSE ESE Esemeks on: - asjad - loomad - reaalosad Esemeks ei ole: - mõttelised osad - õigused VALDUSE LIIGID Otsene ja kaudne valdus AÕS § 33 lg 2 - isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Kaudne valdaja on tavaliselt asja omanik (nt üürisuhe). Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom
) Järjekord: 1. vara välistamise tagajärgedest tulenevad nõuded välistamise tagajärgedest tulenevad nõuded - erandjuhud -st 123. Välistamine saab kaasa tuua varalise nõude vaid erandjuhtudel. Peamiselt see, kui halduri tegevuse tõttu ei ole välistamisele kuuluv ese säilinud ja tuleb maksta hüvitist). tagasivõitmise korral hüvitis heausksele teisele poolele ( 119 lg 4) 2. elatis ( 147) 3. massikohustused ( 148) Nõuded, mida esitatakse üldkorras. * Peamiselt siis, kui haldur sõlmib mingi lepingu või jätkab mingisuguste lepingute täitmist. * maksunõuded * kahju tekitamine juriidilise isiku poolt Massikohustuse täitmist võib nõuda ka täitemenetluse korras. 4
Vaieldav on tehing, mille kohus võib huvitatud isiku nõudel kehtetuks tunnistada. Kuni selle tunnistamiseni võib teine pool nõuda tehingu täitmist. Vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamist ei sa nõuda, kui isik, kes oli õigustatud tehingut vaidlustama, on tehingu heaks kiitnud. Tehing on näilik, kui pooled on teinud selle kavatsusega luua õiguslikke tagajärgi. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehingu järgi vara läks üle heausksele omandajale, siis loetakse see üle läinuks õiguslikul alusel. Tehing on teeseldud, kui pooled on teinud tehingu teise tehingu varjamiseks. Teeseldud tehing on tühine sa sel juhul kohaldatakse varjatud tehingu käivaid sätteid. Tehing võib olla teostatud eksimuse mõjul. Eksimus on tegelike asjaolude mitteteadmine või nendest ebaõige ettekujutus. Oluline eksimus on selline, kui tegelike asjaolude teadmisel või õige ettekujutuse omamisel ei oleks tehingut tehtud
1). Ardi Sild, Anne Sild ja Arne Sild on omakorda Annika Luku teise järjekorra seadusjärgsed pärijad (PärS § 14 lg 1). Pärimise korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt, sest AÕS § 56 lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. - Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral. samas asjas uuest otsusest 3-2-1-90-04 p 18-19 - (18) Õige on kostjate kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on juba võtnud seisukoha isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu kehtivuse osas. Kostjad
annaabi.ee 
