Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Haug". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haug, haugi, haugid, kalad, järvede, neel, hauge, haugide, entsüklopeedia, sigimine, järvedes, eluviisiga, terav, röövkalaaimud, suurvesi, koostaja, juhendaja, esox, lucius, lõheline, vaenlasi, kere, luudel, teravad, kalamehe, õnge, avarad, omase, soomused, kohastunud, heledamad, kõht, kurgualune, pikim, vanaks, haruldased, vangistuses, aeglaseHaug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale
Haugi värvus on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. HAUGI ELUPAIGAD Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. HAUGI TOITUMINE Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. HAUGI KUDEMINE Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais
Haug HAUGI ELUPAIK JA-VIIS http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm Elab järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, ka riimvees. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.................................................................................................................
moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.
Haugi ja kogre võrdlus Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/..
Nõo Põhikool REFERAAT Haug ja haugitoidud Annika Adder 8b 07.03.07 Haugide bioloogiast. Harilik haug kuulub lõheliste seltsi sugukonda hauglased. Seda sugukonda iseloomustab suur, tugevasti väljavenitatud, vertikaalsuunas lapiku ninamikuga pea. Hambad on paljudel suuõõne luudel: ees-ülalõualuudel, sahkluul, suulaeluudel, alalõual ja isegi keelel. Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug,
Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri
riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved. · Ookeani reliktid järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk. · Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud. · Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. · Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. · Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel.
teistega, liigilised koosseisu muutused on ettearvamatud. Liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvu kiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. See tähendab, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt. Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse tõenäoliselt enne, kui nad jõuavad paljuneda. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine.
annaabi.ee 
